1. Sissejuhatus
2006. aastal jätkus Balti riikides 2005. aastal alanud kinnisvaraturu kiire
kasv, mis aasta teises pooles näitas stabiliseerumise märke nii nõudluse kui ka
hinnataseme osas. Kogu regioonile oli iseloomulik kiire ehitushindade kasv, mis
oli tingitud nii tööjõu kui materjalide hinna kiirest tõusust. Samas
müügiperioodide pikenemine on peamiselt täheldatav Eestis ja kallimas
turusegmendis, mille taga on klientide soov enne ostuotsust näha valmis toodet.
Nimelt on pakkumise suurenedes väga oluliseks saanud arenduse kvaliteet, asukoht
ja muud tegurid, mis eelmise aasta plahvatusliku kasvu faasis vähem tähtsust
omasid.
Q Vara OÜ (Edaspidi ”Q Vara”) juhatuse hinnangul on Q Vara ja tema
tütarettevõtjad (edaspidi ”Q Vara Grupp” või ”Grupp”) uue turusituatsiooniga
hästi kohanenud. Vastusena turuolukorra kiiretele muutustele, otsustati Kirsiaia
ja Pinki müügiprotsessi alustamine lükata projektide lõppfaasi. See on aidanud
vältida olukorda, kus eelmüügi käigus fikseeritud müügihinnad ning tõusvad
ehitushinnad vähendavad kiiresti ettevõtte kasumimarginaali. Q Vara Grupp on
kindlalt fokusseeritud pikaajalisele kasumile ning lühiajaliste eesmärkide nimel
marginaali vähendades kiirmüüki teostada ei plaanita.
Projektide arendamises on Grupp keskendunud suurtele arendusprojektidele ning
lähtuvalt sellest põhimõttest realiseeritakse väiksemad kinnistud korraliku
tulususega. Näiteks 2006. aasta lõpus jõuti kokkuleppele Tallinnas, Pärnu mnt-l
asuva kinnistu müügitehingu tingimustes, millest saadavad ressursid suunatakse
Taevasmaa elamurajooni ja Terminal 11 tehnopargi arendusse. Veel üheks näiteks
on Kirsiaia kruntide projekt; esialgselt oli plaanis kinnistutele rajada
vaipelamud.
Investeerimispoliitika lähtub Q Vara Grupis selgelt segmenteerimisest ja
parimast riski-tulu suhtest. Segmenteerimise põhimõte seisneb selles, et igal
turul püütakse hoida portfellis kolme erineva segmendi projekte. Näiteks Eesti
turul on portfellis Taevasmaa elamurajoon (küla, keskmine segment), Terminal 11
(ärisegment), Kirsiaed (küla, kõrgem segment), Maakri kvartal (kesklinn, kõrge
segment) ning mõned väiksemad projektid. Sama loogika alusel on Lätis
lähitulevikus plaanis investeerida portfelli mitmekesistamisesse. Näiteks peale
Pinki projekti (küla, keskmine segment) ja Jurmala korterelamu (365) projekti
(kõrge segment) lõppu on Jonathan'i (Maskavas'e) korterelamu arenduse kõrvale
vaja lisada uus külaprojekt ning äripinnaprojekt.
Investeeringute tegemisel analüüsitakse iga turu hetkeolukorda ehk milline on
investeeringu riski-tulu suhe võrreldes erinevate alternatiividega. Praeguses
turusituatsioonis on Eesti turu osas seatud eesmärgiks saavutatud taset hoida
ning mahu kasvu plaanitud ei ole. Peamine investeeringute voog on samal ajal
suunatud Leedu turule, kuna sealse turu arengutase lubab võrreldaval
riskitasemel suuremat tootlust. Pikemas perspektiivis vaadatakse turge ka
väljaspool Balti riike. Tänaseks on teostatud esimene investeering Bulgaaria
turul.
2. Juhtimine ja personal
2006. aasta jooksul suurenes Q Vara Grupi meeskond 40 inimese võrra. Eestis on
meeskonna ülesehitamine jõudnud lõppfaasi, Lätis on plaanis struktuuri mõnevõrra
veel tugevdada (eelkõige ehitusfirma poolel) ning Leedus ja Bulgaarias on
meeskonna loomine alles algusjärgus.
Aasta jooksul on kõikides meeskondades toimunud olulised muutused ja täiendused.
Alates 2006. aasta juulist alustas Eestis Q Vara OÜ uue juhatuse esimehena tööd
Meelis Šokman, kes töötas enne AS-s Hansapank ettevõtete finantseerimise
divisioni direktorina. Samal ajal liitus Q Vara meeskonnaga Marge Laanemaa
Grupi pearaamatupidajana. Marge Laanemaa töötas enne AS's Lõhmus, Haavel &
Viisemann pearaamatupidajana.
Augustis asus Q Vara meeskonda uus müügiosakonna juht Andre Poopuu, kes sai ka
uueks Q Vara juhatuse liikmeks. Samuti sai uueks juhatuse liikmeks Q Vara senine
arendusosakonna juht Tõnis Vare. Andre Poopuu on varem töötanud AS's Hansapank
noortepanganduse osakonna juhina. Tõnis Vare on varem töötanud Eesti suurimas
ehitusettevõttes AS Merko Ehitus projektijuhina. Endised juhatuse liikmed Ivo
Lillepea ja Tanel Peeters kutsuti nõukogu poolt tagasi ning nad jätkavad grupi
juhtimist Q Vara emaettevõttes - OÜ's SLProductions. Aasta lõpu seisuga on Q
Vara OÜ juhatuse liikmeteks Meelis Šokman (juhatuse esimees), Andre Poopuu ja
Tõnis Vare.
SIA Q Estate (edaspidi ”Q Estate”) uuteks juhatuse liikmeteks said 2006. aastal
Meelis Šokman, Sarmite Sazoncika (Q Estate'i müügiosakonna juht) ja Ervins
Koncevics (arendusosakonna juht). Sarmite Sazoncika on varem töötanud AS-s
Hansabanka kliendihaldurinana ning Ervin Koncevics on varem töötanud
kinnisvaraarendusega tegelevas ettevõttes SIA 's Re&Re projektijuhina.
Juhatusest kutsuti tagasi Peeter Põldaru ja Alo Lillepea, kellest viimane
jätkab Grupi juhtimist Q Vara OÜ emaettevõtte OÜ SLProductions juhatuse
esimehena. Q Estate'i juhatusse kuuluvad seega aasta lõpu seisuga Meelis Šokman
(juhatuse esimees), Sarmite Sazoncika ja Ervins Koncevics.
2006. aasta lõpul otsustas Peeter Põldaru lahkuda Q Estate'st ja müüa talle
kuuluv 15%-ne Q Estate'i osalus Q Vara OÜ-le, millega Q Vara saab Q Estate'i
ainuomanikuks. Vastavasisuline leping sõlmiti Q Vara ja Peeter Põldaru vahel
2007. aasta veebruaris. Leedus alustas Q Vara OÜ tütarettevõte UAB Q Vara
(edaspidi ”UAB Q Vara”) aktiivset tegevust augustis, kui ettevõtte tegevjuhiks
määrati Lina Verbliugeviciute. Lina Verbliugeviciute on varem töötanud
kinnisvaraga tegelevas ettevõttes UAB Progresyvios Investicijos arendusjuhina
ning juhtinud mitme korterelamu arendust Vilniuses. 2006. aasta viimases
kvartalis liitusid ettevõttega projektijuht Ingrida Talzuniene ja arendusjuht
Andre Nutautiene. Ingrida Talzunienel on eelnev projektijuhtimse kogemus
kinnisvara arendusega tegelevast ettevõttest UAB Progresyvios Investicijos ning
Andre Nutautiene töötas varem AS-i Merko Ehitus Leedu tütarettevõttes - UAB
Merko Statyba - arendusjuhina.
Asutamisel UAB Q Vara juhatuse liikmeteks määratud Alo Lillepea ja Ivo Lillepea
kutsuti tagasi ning uuteks juhatuse liikmeteks määrati Lina Verbliugeviciute,
Jürgen Järvik ja Meelis Šokman (juhatuse esimees).
Q Vara ehitusega tegeleva tütarettevõtte OÜ Q Ehitus (edaspidi ”Q Ehitus”)
juhatusest kutsuti tagasi Alo Lillepea, kelle asemel määrati uueks juhatuse
liikmeks Meelis Šokman. Aasta lõpu seisuga oli Q Ehitus'e juhatus
kaheliikmeline ning sellesse kuuluvad Urmas Altin ja Meelis Šokman. 2006. aastal
asutatud Q Ehitus'e Läti tütarettevõtte - SIA Q Būve (edaspidi Q Būve) -
juhatuse liikmed on Urmas Altin ja Alo Lillepea.
Neljandas kvartalis otsustas Q Vara juhatus siseneda Bulgaaria turule ning
omandada 60%-ne osalus Bulgaaria ettevõttes OOD Delta Retail. 2006. aasta lõpuks
osalus veel ametlikult vormistatud ei olnud ning käisid osanikevahelised
läbirääkimised. Tehtud investeering kajastati seega aasta lõpu seisuga laenuna.
Juba 2007. aasta jaanuaris alustati aktiivse meeskonna komplekteerimisega ning
omandatud kinnistu arendamisega. Omandatud ettevõte omab kahte kinnistut Sofia
kesklinnas.
Lisaks nimetatutele liitus Q Vara Grupiga veel palju tipptasemel spetsialiste,
kes tegelevad arendusega, ehitusega, turundusega ja müügiga. Kogu Q Vara Grupi
2006. aasta keskmine töötajate arv oli 73 (2005: 33).
Kokku maksti 2006. aastal Q Vara Grupis töötasudeks 12 021 tuhat krooni, 768
tuhat euri (2005: 6 825 tuhat krooni, 436 tuhat euri).Juhatuse liikmetele
makstud tasude summa oli 2006. aastal 1 638 tuhat krooni, 105 tuhat euri
(2005: 499 tuhat krooni, 32 tuhat euri).
Q Vara Grupis nõukogu liikmetele 2005. ja 2006. aastal tasusid ei makstud.
3. Grupi struktuur
Q Vara Grupis toimus 2006. aastal mitmeid muudatusi (vaata joonis 1). Veebruaris
asutati Leedus tütarettevõte- UAB Q Vara - mis alustas reaalset tegevust
augustis ning tegi oma esimese investeeringu kinnistusse novembris. Q Vara omab
UAB Q Vara osakapitalist 100%.
Tagamaks paindlikkust ehitustegevuses ja kõrget ehituskvaliteeti, asutas Q
Ehitus 2006. aasta sügisel tütarettevõtte Lätis. Asutatud ettevõte nimega Q Büve
on tänaseks üle võtnud üle kogu Q Estate'i poolt arendatava Silukalni projekti
ehituse.
Aasta viimases kvartalis võeti Q Vara juhatuse poolt vastu otsus OÜ Merona Group
ja OÜ Multi Metall Kinnisvara ühendamise kohta Q Vara'ga. Muudatuse eesmärgiks
oli Grupi struktuuri lihtsustamine ja läbipaistvuse suurendamine. OÜ Merona
Group omanduses olnud Kesk-Kaare tee kinnistud Viimsi vallas (Kirsiaia krundid),
OÜ Multi Metall omanduses olnud kinnistud Rae vallas (Terminal 11) ja kõik
ettevõtete kohustused läksid ühinemisega üle Q Vara'le. Ühinemine jõustus
Äriregistri kandega 2007. aasta esimeses kvartalis.
Vastavalt Q Vara osanike koosoleku poolt 6. märtsil 2007 vastu võetud otsusele
kujundatakse Q Vara OÜ ümber aktsiaseltsiks. Osanike otsuse järgselt jäävad
seniste osanike osaluse proportsioonid samaks. Samuti ei muutu õigussuhted
töötajatega, juhatuse liikmed ega nõukogu liikmed. Ümberkujundamine viiakse
lõpule 2007. aasta teise kvartali jooksul.
4. Finantsarvestus
Q Vara finantsarvestus on 2006. aasta jooksul läbinud olulise kvaliteeditaseme
tõusu. Kiiresti kasvava ettevõttena muutus vajalikuks raamatupidamise põhjalik
ümberkorraldamine nii personali, raamatupidamise tarkvara kui ka arvestuse
kvaliteedi osas.
Alustati kogu Q Vara Grupis ühise majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV
juurutamist.
Kuna Q Vara Grupi konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande esitamise
tähtaeg on 2006. aasta jaanuaris toimunud võlakirjaemissiooni tingimuste
kohaselt esimese kvartali lõpp, siis detsembris alustati 2006. aasta septembri
tulemuste põhjal vaheauditiga, et kiirendada majandusaasta aruande koostamise
protsessi. Varem alustatud audit võimaldas veebruari lõpuks finantsandmete
auditeerimise lõpetada ning lõpliku majandusaasta aruande 2007. aasta esimese
kvartali lõpuks kokku panna.
5. Võlakirjad
Jaanuaris 2006 emiteeris Q Vara 5 000 tuhat euro (78 233 tuhat krooni) eest
kolme aastase tähtajaga võlakirju, mis müüdi suunatud pakkumise korras nii Eesti
kui ka välismaistele investoritele. Kokku emiteeriti 500 võlakirja
nimiväärtusega 10 tuhat eurot (156 tuhat krooni). Võlakirjade aastaseks
tootluseks on 11%. Alates 19. septembrist 2006 on Q Vara võlakirjad noteeritud
OMX Tallinna Väärtpaberibörsil. Seoses sellega on Q Vara kohustatud kogu olulise
Grupi kohta käiva informatsiooni esmalt edastama börsi infosüsteemi kaudu
(http://www.baltic.omxgroup.com/). Samuti allub Q Vara Eesti
Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberibörsi järelevalvele.
Oluline muutus toimus aasta jooksul ka võlakirjade struktuuris, mille käigus
asendati algselt seatud tagatised (hüpoteegid ja tütarettevõtete osade pandid) Q
Vara emaettevõtte OÜ SLProductions garantiiga. Põhjused tagatiste struktuuri
muutmiseks olid järgmised: vajadus alustada Taevasmaa elamurajooni arendust ning
tagada võetavaid ehituslaenu kohustusi, Q Vara soov lihtsustada struktuuri kahe
tütarettevõtte (OÜ Merona Group ja OÜ Multi Metall Kinnisvara, tänaseks
liidetud) Q Vara-ga liitmise teel ning Tallinnas, Pärnu mnt-l asuva kinnistu
müük. Investorite huve nimetatud muudatused ei kahjusta, kuid Grupi arenguks ja
tugevdamiseks olid need olulise tähtsusega.
6. Dividendipoliitika
Q Vara dividendipoliitika kujundamisel on oluliseks mõjutajaks ettevõtte kiire
kasv, mistõttu suur osa kasumist reinvesteeritakse ettevõttesse. Iga-aastane
dividendisumma sõltub jooksvatest majandustulemustest ja dividendideks makstakse
kuni 10% konsolideeritud puhaskasumist.
7. Riskifaktorid
7.1 Likviidsusrisk
Võrreldes varasemate aastatega, kui Q Vara Grupi arendusprojektid valmisid
valdavas osas aasta lõpus, on projektide realisreerumine ühtlasemalt aasta peale
ära jagunenud, mis vähendab mõnevõrra varem, aasta esimeses pooles esinenud
suuremat likviidsusriski. Peamiselt tuleneb see suuremast üheaegselt töösolevate
projektide arvust.
Tegevuse finantseerimises on jätkuvalt oluline roll võõrfinantseerimisel. Q Vara
Grupil on head suhted finantseerijatega ning samuti omatakse heade kogemustega
finantseerimismeeskonda. See hoiab paljud erinevad finantseerimisallikad Grupile
avatuna ning võimaldab võõrfinantseerimise kaudu vajaliku likviidsuse tagada.
2006. aasta lõpu seisuga oli Q Vara Grupi lühiajaliste kohustuste kattekordaja
suuruseks 1,12. Võrreldes 2005. aasta lõpu seisuga on näitaja vähenenud (2005:
1,53), kuna võrreldes 2005. aasta lõpu seisuga oli 2006. aasta lõpus
pooleliolevate kinnisvaraprojektide maht oluliselt suurem.
7.2 Valuutarisk
Valdav osa Q Vara Grupi tegevusest on suunatud Balti riikide turule, mille
valuutad on seotud Euroga. Seega nendel hetkel turgudel olulist valuutariski ei
esine. Pikas perspektiivis sisaldab valuutarisk Euro suhtes fikseeritud kursi
muutumist ebasoodsamaks. Käesoleval hetkel peab Q Vara juhatus taolist arengut
suhteliselt ebatõenäoliseks.
7.3 Intressirisk
Suurem osa Q Vara Grupi laenudest on seotud EURIBOR-iga ning seega sõltub
finantskulu suuresti Euroopa finantsturgude liikumisest. Viimase aasta jooksul
on baasintressid tõusnud ning seega on ka finantskulud mõnevõrra suurenenud.
Intressiriski juhtimiseks võrdleb Q Vara Grupi juhatus intressimäära kõikumisest
tulenevaid kulusid riski maandamiseks kasutatavate instrumentide potentsiaalse
kuluga. Siiani intressiriski maandamise instrumente kasutatud pole, kuna nende
kasutamise kulu ületaks intressimäära liikumisest tulenevaid kahjusid. Samuti on
oluline, et kuna suur osa ehituslaene on suhteliselt lühiajalise iseloomuga
(alla aasta), siis väga suuri kõikumisi intressimäärades sellise perioodi
jooksul ei esine.
7.4 Finantseerimisrisk
Q Vara puhul tähendab finantseerimisrisk seda, et esineb mingi tõenäosus, et
ettevõte ei suuda tagada uute kinnistute ostu finantseerimist ning uute
arendusprojektide ehituse finantseerimist, kuna omavahendeid pole piisavalt ning
ettevõttele pole kättesaadavad ka välised finantseerimisallikad. Kuna Q Vara
investeeringud on tulenevat tegevusalast suhteliselt suuremahulised, on
finantseerimisriskil oluline mõju ettevõtte jätkusuutlikule arengule.
Finantseerimisriski maandamiseks on Q Varal erinevate projektide puhul välja
töötatud mitmed erinevad finantseerimisalternatiivid ning pidevalt töötatakse
investorsuhete tugevdamisega. Samuti on Q Vara oma aruandluses ja suhetes
investoritega lähtunud maksimaalsest läbipaistvusest, mis muudab ettevõtet
investoritele atraktiivsemaks ning vähem riskantseks.
8. Finantstulemused
Q Vara 2006. aasta konsolideeritud äritulude suuruseks oli 227 643 tuhat krooni,
14 549 tuhat euri; (2005: 256 848 tuhat krooni, 16 416 tuhat krooni).
Kinnisvaraarenduse realiseeritud müügikäive on sama perioodi kohta 63 231 tuhat
krooni, 4 041 tuhat euri (2005: 126 614 tuhat krooni, 8 092 tuhat euri).
Kaheteistkümne kuu konsolideeritud netokasumi suuruseks oli 99 358 tuhat
krooni, 6 350 tuhat euri (2005: 137 045 tuhat krooni, 8 759 tuhat euri).
Võrreldes aasta alguses prognoositud käibega jäi müügitulu madalamaks. Siiski
vastab Q Vara Grupi areng endiselt ootustele. Kuna 2006. aasta projektide
lõpetamine ja müügi algus on lükkunud prognoositust hilisemaks (vaata alapunkti
”Projektide ülevaade”), siis langeb osa 2006. aastasse planeeritud käibest 2007.
aasta esimesse kvartalisse. Samas on see võimaldanud vältida ehitushinna kiirest
tõusust ja varakult fikseeritud müügihindadest tulenevat kasumlikkuse langust. Q
Vara Grupi kasumlikkuse analüüsimiseks on oluline tutvuda ka meie olulisemate
kuluarvesture põhimõtetega, mis on välja toodud alapunktis ”Olulised
finantsarvestuse põhimõtted”.
Kapitaliseeritus on Q Vara OÜ grupil aasta lõpu seisega endiselt tugev:
omakapital moodustab koguvaradest 39,9%. 2006. aasta lõppedes oli Q Vara OÜ
varade mahuks 765 237 tuhat krooni, 48 909 tuhat euri ja omakapitali mahuks 304
968 tuhat krooni, 19 492 tuhat euri
9. Projektide ülevaade
9.1 Soosepa elurajoon
- Asukoht: Viimsi vald, Eesti
- Segment: Elamu, keskmine
- Arendus: Galerii- ja paariselamud
- Periood: 2003-2006
- Maht: 10 211 m2
Lühitutvustus: Soosepa elurajoon on Q Vara poolt 2004. aasta suvel alustatud
esimene suuremahuline elamuarendusprojekt, mille kõige olulisemaks tugevuseks on
terviklik elukeskkond - elamud, haljastus, mänguväljakud, lasteaed ning
ühistransport. Projekt kogus tuntust ja tähelepanu ka telekanalis TV3 eetris
olnud tõsielusarjas „Naabrist Parem”, mis oli esimene omataoline teleprojekt.
Soosepa galeriielamute arhitektuurse lahenduse eripära ja keskkonnaga sobivust
tunnustati ka ETV kultuurisaates OP!.
Aastal 2006 ehitati valmis viimased 10 galeriimaja ning anti klientidele üle.
Alustati ka Soosepa 90-kohalise lasteaia planeeringu menetlemist ja
läbirääkimisi Viimsi vallaga. Lasteaia valmimine on planeeritud 2008. aasta
suveks. Küla tervikkeskkonna täiustamise eesmärgil on Q Vara'l 2007 aasta
esimeses pooles kavas täiustada veel laste mänguväljakut ja uuendada kogu küla
tervikhaljastust.
Alates projekti algusest valmis Soosepas kokku 22 galeriimaja - 15 kuue
korteriga elamut, 7 nelja korteriga elamut - ja 9 paarismaja. Kokku ulatus 136
eluasemega projekti rahaline müügimaht üle 150 miljoni krooni (9,5 miljoni
euri).
9.2 Tammepargi korterelamud
- Asukoht: Rae vald, Eesti
- Segment: Elamu, keskmine
- Arendus: Korterelamud
- Periood: 2005-2006
- Maht: 3 042 m2
Lühitutvustus: Q Vara arendas 2005. ja 2006. aastal Jüri alevikku kolm
korterelamut kokku 48 korteriga. Elukeskkonna väärtusele annab olulise osa
lähedal asuv eluks vajalik infrastruktuur (kauplused, lasteaed ja
ühistransport). Tammepargi korterelamute projekt oli esimene projekt, mida
ehitas Q Ehitus.
Kokkuvõttes oli projekt väga edukas ning müüdi läbi suhteliselt lühikese aja
jooksul. Viimased korterid realiseeriti 2006. aasta esimese kvartali alguses.
Kevadel alustati heakorratöödega, mida talvel polnud võimalik läbi viia ning
2006. aasta lõpuks olid ka need lõpetatud.
9.3 Kirsiaia kolmikmajad
- Asukoht: Viimsi vald, Eesti
- Segment: Elamu, kõrgem
- Arendus: Ridaelamud
- Periood: 2006-2007
- Maht: 3 305 m2
Lühitutvustus: Elamuarendusprojekt, milles arhitektuuri, reljeefse maapinna ja
läbimõeldud haljastuse kombineerimise tulemusena luuakse peresõbralik ja
nauditav elukeskkond. Hoonete paigutamisel kruntidele on jälgitud asendit
päikese suhtes ning elanike privaatsust. Ridaealamuboksidele on omased
valgusküllasus, praktiline ja läbimõeldud pinnakasutus ning võimalus nautida
rõdult looduse ilu ja Tallinna linna siluetti. Valida saab juba valmis
kvaliteetse siseviimistlusega boksi või viimistlust vajava boksi vahel.
Arendus: Q Ehitus alustas Kirsiaia elamute ehitust 2006. aasta esimeses
kvartalis nulltsükli töödega (mullatööd ja vundamentide ehitus) ning peale
hoonete ehitusloa väljastamist mais, jätkas hoonete üldehitusega. Novembri
lõpuks valmis esimene näidisboks, mida kõikidel huvilistel on võimalik külastada
ning aasta lõpuks olid kõik majad katuse all ja tegeleti sisetöödega.
Lõpliku siseviimistlusega on 2007. aasta veebruari lõpuks valmis ehitatud 15
boksi, ülejäänud 15 on siseviimistluse eelvalmidusega. Esimeste kevadesuladega
alustatakse haljastuskontseptsiooni elluviimist.
Müük: Müügiga alustati 2006. aasta kolmandas kvartalis, kuid aktiivsem
müügitegevus algas peale näidisboksi valmimist. Suhteliselt projekti lõppfaasis
startinud müügi põhjuseks on asjaolu, et kõrgema segmendi toodete puhul soovib
enamus klientidest toodet reaalselt näha.
Müüki võib siiani pidada edukaks: kolmekümnest boksist, mis jäävad
hinnavahemikku 3,3-3,8 miljonit krooni (210-240 tuhat euri), oli 2006. aasta
lõpu seisuga müüdud 1 boks ja broneeritud 6 boksi. Märtsi alguseks oli müüdud 4
boksi, kokku oli lepitud veel 3 notariaalset tehingut ning lisaks on
kliendikontakt olemas veel 3 huvitatuga. Projekti realiseerumine on planeeritud
2007. aasta esimesse poolde.
9.4 Kirsiaia krundid
- Asukoht: Viimsi vald, Eesti
- Segment: Elamu, kõrgem
- Arendus: Eramukrundid
- Periood: 2006-2007
- Maht: 23 219 m2
Lühitutvustus: Kirsiaia eramukruntide projekt on hetke turusituatsioonis üks
väheseid krundiarendusi Viimsis, millel on olemas kõik trassid, liitumised,
asfaltkattega tee ja tänavavalgustus. Juba täna on kruntidele rajatud ka osaline
haljastus - kuusepuud, viirpuuhekid, pihlakad ja madalkirsipuud. Krundid
asetsevad reljeefsel alal, kust on hea vaade Tallinna linna panoraamile.
Arendus: Kuni 2006. aasta teise kvartalini oli Q Vara'l plaanis Kesk-Kaare teel
asuvatele kinnistutele rajada kõrgemasse segmenti suunatud vaipelamud. Seoses
ehitushinna tõusuga ja juba olemasoleva kõrgema segmendi tootega (Kirsiaia
kolmikelamud), otsustas Q Vara juhatus 2006. aasta kolmandas kvartalis
vaipelamute asemel projekt realiseerida eramukruntidena. Finantsiliselt säilitab
tehtud muudatus brutokasumi suuruse, kuid jätab ressursid tulevaste suuremate
projektide jaoks vabaks. Suhteliselt soe neljas kvartal lubas veel aasta
viimastel kuudel tegeleda elamukruntide tervikhaljastuse lahendamisega,
paigaldada kruntide sissesõiduteed ja asfalteerida elamukruntide juurdepääsutee,
peale mida on krundid müügiks täielikult valmis.
Müük: Kruntide eelmüük algas 2006. aasta septembris, kuid sai tugevama
turundustoe mõned kuud hiljem peale juurdepääsuteede asfalteerimist,
kommunikatsioonitrasside ehituse lõpetamist ning haljastuse rajamist. Aasta lõpu
seisuga oli müüdud 1 krunt, kuid 2007. aasta märtsi alguseks oli olemas veel 2
klienti, kellega ostu-müügi leping oli ettevalmistamisel. Enamus krunte on
planeeritud realiseerida 2007. aasta esimeses pooles.
9.5 Taevasmaa
- Asukoht: Harku vald, Eesti
- Segment: Elamu, keskmine
- Arendus: Galerii- ja ridaelamud
- Periood: 2007-2009
- Maht: 32 137 m2
Lühitutvustus: Taevasmaa nimi tuleneb projekti kahest arhitektuurselt väga
esinevast osast (ridaelamud - taevas ja galeriielamud - maa), mis sulandatakse
ühtseks ja ilusaks terviklikuks keskkonnaks. Tabasalu külje all asuval
elukeskkonnal on juba täna väärtus looduse ja privaatsuse näol. Q Vara arendab
sellesse keskkonda madala soetamise ja haldamise kuukuluga praktilise
planeeringuga galeriikorterid ja ridaelamud. Elamute ümbruse loomisel peetakse
kõige olulisemaks TERVISlikku ja TERVIKlikku elustiili, mida toetavad väikese
korterite arvuga elamud, spordirajatised, mänguväljakud, haljasalad, mängupark
ja lasteaed. Elamute väljatöötamisel on väga tähtsaks peetud pindade
ergonoomilisust ja praktilisust (esikukapid, köögimööbel jne).
Arendus: Projekti kinnistu detailplaneering võeti Harku vallavalitsuse poolt
vastu 2006. aasta mais. Peale seda alustas Q Vara arendusosakond projekti
terviklahenduse loomist, mille tulemuseks oli põhjalik lähteülesanne. Vastavalt
lähteülesandele jaotatakse Taevasmaa projekt 3-4 etapiks, millest esimese
ehitusega tehakse algust 2007. aastal.
Konkurss parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks esimese etapi elamutele
algatati kolmandas kvartalis. Selleks telliti terviklik eskiislahendus neljalt
arhitektuuribüroolt. Laekunud töödest valis Q Vara välja Põldme Arhitektuur OÜ
galeriimajade eskiisi ja arhitekt Meelis Pressi ridamajade eskiisi, mille põhjal
alustati elamurajooni esimese etapi projekteerimist. Aasta teises pooles
alustati läbirääkimisi AS-ga Eesti Energia ja AS-ga WaterSer
kommunikatsioonitrassidega liitumiseks. 2007. aasta märtsi alguseks on lepingud
sõlmitud. Trasside ehitusluba väljastatakse Q Vara'le märtsis. Esimese etapi
kommunikatsioonitrasside ehitust finantseerib AS DnB Nord Pank.
Müük: Projekti eelmüügiga alustatakse 2007. aasta esimeses pooles. Juba 2006.
aasta teises pooles toimus reklaamiagentuuride konkurss, kus valiti välja kaks
turundusagentuuri - Brilliant ja Loovvool. Konkursi tööde põhjal luuakse
projekti visuaalne lahendus.
9.6 Terminal 11
- Asukoht: Rae vald, Eesti
- Segment: Äri, keskmine
- Arendus: Laohooned
- Periood: 2007-2009
- Maht: 42 000 m2
Lühitutvustus: Projekti nimi - Terminal 11 - tuleneb projekti asukohast Tallinna
ringtee ääres (11. maantee). Projekti raames arendatavad laopinnad on suunatud
väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellele on oluline laopinna
optimaalne suurus, laopinna ja kontoripinna ühine asukoht, väga head
töötingimused töötajatele ja efektiivne laohaldus. Laopindade kontseptsiooni
väljatöötamisel on oluliseks peetud uue laopinna omaniku igakuiste laenumaksete
suurust ja säästlikke halduskulusid.
Arendus: Aastal 2006 alustati projekti põhjalikumat ettevalmistust. Sisulist
arendustegevust alustati fokusseeritult kolmandas kvartalis peale Jaak Puistama
tööle asumist projektijuhina. Esimeste kuude töö oli suunatud põhjaliku
lähteülesande väljatöötamisele ning läbirääkimistele kommunikatsioonivõrkude
valdajatega. Selle töö tulemusena valminud kontseptsioonikirjeldus ja tehniliste
detailide kirjeldus olid aluseks neljandas kvartalis alustatud
projekteerimisele. Aasta lõpuks valmisid esimesed arhitektuursed eskiisid.
Samuti lepiti aasta lõpuks võrguvaldajatega (AS Eesti Energia ja AS WaterSer)
kokku kommunikatsioonitrasside rajamise tingimused.
Krundisiseste kommunikatsioonitrasside ehitusluba väljastati vahetult 2007.
aasta alguses ning samaaegselt valmis eelprojekt hoonetele. Trasside rajamisega
alustati 2007. aasta veebruari lõpus ning teises kvartalis algab esimeste
laokomplekside üldehitus. Aasta lõpuks planeeritakse esimesed pinnad klientidele
üle anda. Ehitust on plaanis finantseerida 70-80% ulatuses laenuga. Hetkel on
sõlmitud kommunikatsioonitrasside finantseerimisleping AS-ga Sampo Pank ning
käivad läbirääkimised üldehituse finantseerimistingimuste osas.
Müük: 2006. aasta lõpuks töötati välja projekti müügikontseptsioon ja pandi
paika turundustegevuse lõplikud lahendused. Samuti valiti välja koostööpartnerid
turunduse alal: Velvet ja Loovvool.
Projekti eelmüüki alustatakse 2007. aasta esimese kvartali lõpus. Esimesed
huvilised on olemas juba enne projekti ametlikku algust.
9.7 Pärnu mnt 113 / Rapla 1
- Asukoht: Tallinn, Eesti
- Segment: Elamu/äri
- Arendus: -
- Periood: -
- Maht: -
Lühitutvustus: Kinnistu Tallinna kesklinna lähedal Pärnu mnt ääres, millele võib
linna üldplaneerigu kohaselt rajada korterelamu / kontorihoone.
Q Vara juhatus võttis kolmandas kvartalis vastu otsuse 650 m2 suurune kinnistu
müüa, kuna kinnistu realiseerimine võimaldab teenida enam kui 400% tootluse.
Kindlasti on üheks põhjuseks ka asjaolu, et paljude projektide vahel ressursside
killustamise asemel saab need koondada suurematele projektidele (Taevasmaa ja
Terminal 11). Potentsiaalsete ostjatega alustati läbirääkimisi septembris.
Detsembrikuus jõuti konkreetse ostjaga kokkuleppeni ning notariaalne
ostu-müügitehing toimus 2007. aasta esimestel päevadel.
9.8 Maakri
- Asukoht: Tallinn, Eesti
- Segment: Elamu / Äri, kõrge
- Arendus: Kõrghooned
- Periood: -
- Maht: -
Lühitutvustus: Q Vara omab sidusettevõtte (OÜ Stansfield) kaudu Tallinna
kesklinnas nn. Maakri kvartalis kahte kinnistut. Piirkonda on linna esialgsete
plaanide kohaselt kavas rajada kõrghoonete piirkond äri- ja elamispindadega.
Arendus: Kolmandas kvartalis toimus Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu
poolt korraldatud arhitektuurikonkurss, mille raames esitasid Eesti
tipparhitektid oma visiooni piirkonna arhitektuursest lahendusest. OÜ
Stansfield hea paiknemisega kinnistud lubavad esitatud tööde kohaselt piirkonda
arendada erinevaid suuremahulisi kõrghooneid.
Kuna aga ligikaudu 11 000 m2 suurusesse kvartalisse, kus paiknevad paljude
erinevate omanike kinnistud, saab linnaruumi hästi sobiva kompleksi arendada
vaid koostöös naaberkinnistute omanikega, alustas Q Vara 2006. aasta teises
pooles läbirääkimisi samas kvartalis kinnistuid omavate ettevõtetega tervikliku
kõrghoonete kvartali väljaarendamiseks. Märtsi alguses asutatigi koostöös Mark
Invest OÜ'ga (SRV Kinnisvara AS-i tütarettevõte) ja Maakri KVF-ga AS Maakri
City. Edasi jätkatakse aktsionäridega läbirääkimisi ning ettevalmistusi
piirkonna ühiseks planeerimiseks.
9.9 Silukalni
- Asukoht: Pinki küla, Läti
- Segment: Elamu, keskmine
- Arendus: Paaris- ja ridaelamud
- Periood: 2005-2007
- Maht: 8 525 m2
Lühitutvustus: Männimetsa ääres asuv elamurajoon, mis oma linnalähedusega on
ideaalne kodu peredele. Paaris ja ridaelamutes on kokku 72 elamist.
Arendus: Juba 2005. aasta teises pooles Q Estate'i poolt alustatud projekti
ettevalmistustööd (projekteerimine, ehituslubade taotlemine) lõppesid 2006.
aasta esimese kvartali lõpuks. Teises kvartalis 2006 saadi kohalikult
omavalitsuselt ehitusload ning alustati majade püstitamist. Kvartali keskel
pankrotistus aga ehitaja. Q Estate'i ja ehitaja koostöös restruktureeriti
ehitusettevõte ning mõne nädala jooksul algas uus projekti käivitamine. Kuna
objekt oli esialgsest graafikust maas, siis suunati pingutused esmajärjekorras
juba müüdud esimese etapi majadele. Kolmandas kvartalis võeti siiski vastu
otsus, et projekti esimest osa ehitava SIA Pinki väheste ressursside tõttu
hakkab projekti teist ja kolmandat etappi ehitama Q Ehitus'e tütarettevõte Lätis
SIA Q Būve. SIA Pinki suutmatus tagada ehitustähtaegadest kinnipidamist ja
nõutud ehituskvaliteeti viis 2007. aasta alguseks Q Estate'i poolse otsuseni
koostöö lõpetada ning anda kogu objekti ehitus (sh esimese etapi lõpetamine) üle
Q Būve'le. Esimese etapi elamute üleandmist klientidele alustatakse 2007. aasta
esimeses kvartalis.
Müük: Esimese etapi korterid on ette müüdud juba 2006. aasta algusest. Teise ja
kolmanda etapi müügiga alustati teadlikult hiljem, alles detsembris 2006, kuna
müügihinnad näitasid kiiret kasvu ning kasvasid esimese etapi hindadega
võrreldes peaaegu kahekordseks. Müüki tulevate korterite vastu on huvi väga suur
ja ootenimekirjas oli 2006. aasta lõpu seisuga 27 huvilist. Aasta lõpuks ei
olnud sõlmitud veel ühtki müügilepingut, kuid 2007. aasta märtsiks on sõlmitud
neli lepingut. Aktiivsem turundustegevus algab 2007. aasta märtsist ja enamus
käibest langeb 2007. aasta esimesse poolaastasse.
9.10 365
- Asukoht: Jurmala, Läti
- Segment: Elamu, kõrge
- Arendus: Korterelamu
- Periood: 2006-2008
- Maht: 2 730 m2
Lühitutvustus: Hinnatud rajoonis - Jurmalas asuv stiilne korterelamu on
projekteeritud Läti tipparhitektuuribüroo SIA Sīlis, Zābers & Klava poolt.
Hoones on kolmkümmend 60-160 m2 eksklusiivset korterit.
Arendus: 2006. aasta kolmandas kvartalis valiti välja vundamendi ja mullatöid
teostav ehitusettevõte. Valik langes ühele Läti selle ala suurimale tegijale -
BMGS'le. Kaevetööde ja vundamendivaiade paigaldamist alustati novembris ning
2007. aasta märtsiks olid tööd lõpetatud. Neljandas kvartalis valiti kortermaja
üldehitajaks (sh siseviimistlus) Ars Domina. Ehituse valmimistähtajaks on
planeeritud 2008. aasta esimene kvartal. Ehitust finantseeritakse ehituslaenuga
AS-lt DnB Nord Banka.
Samaaegselt ettevalmistustega ehituseks tegeleti ka müügi ettevalmistusega.
Planeeritavaks müügihinnaks kujuneb Jurmala projekti puhul 47 tuhat - 60 tuhat
krooni (3 tuhat - 4 tuhat eurot) ruutmeetri kohta.
Müük: Kuigi müügiga pole veel aktiivselt alustatud, on tänaseks sõlmitud 1
müügileping ja klientide poolt on suuliselt broneeritud veel 5 kõrgema
hinnaklassiga korterit. Aktiivset müügitegevust alustatakse 2007. aasta kevadel.
9.11 Jonathan
- Asukoht: Riia, Läti
- Segment: Elamu, keskmine
- Arendus: Korterelamu
- Periood: 2007-2010
- Maht: 30 575 m2
Lühitutvustus: Korterelamu Riias Daugava jõe kaldal, 15 minutilise autosõidu
kaugusel kesklinnast. Projekti teeb eriliseks hoone sisehoovis asuv tiik
paadisildadega, millest on kanali kaudu pääs otse jõele. Miski pole võimatu...
Arendus: Aasta jooksul jätkus korterelamu detailplaneeringu menetlemine ja hoone
projekteerimine. Neljanda kvartali alguses õnnestus detailplaneeringu protsess
lõpule viia ning saada Riia linnavalitsuse vastav otsus. Detailplaneering lubab
Q Estate'i tütarettevõttel SIA Quality Nami ehitada Daugava jõe kaldale enam kui
30 000 ruutmeetri suuruse korterelamu.
10. Uued investeeringud
10.1 Trophy
- Asukoht: Vilnius, Leedu
- Segment: Elamu, kõrge
- Arendus: Korterelamu
- Periood: 2007-2008
- Maht: 2 340 m2
Lühitutvustus: 2006. aasta lõpus UAB Q Vara - 1 800 m2 kinnistu Vilniuses
aadressil Elniu 20. Kinnistu hind oli 3,64 miljonit litti (16,38 miljonit
krooni, 1,05 miljonit euri) ja ost finantseeriti 75% ulatuses pangalaenuga.
Finantseerijaks on AB SEB Vilniaus Banka.
Kinnistule on plaanis rajada 3-4 kordne 2 300 m2 suurune korterelamu. Kinnistu
asub kõrgelt hinnatud rohelises Zverynas'e piirkonnas Vilniuse südalinna vahetus
läheduses. Jõukamale keskklassile suunatud 36 - 46 tuhande krooni (2 -3 tuhande
euro) suuruse ruutmeetri hinnaga korterite suurus jääb vahemikku 55-120 m2 ning
on kõrge viimistluskvaliteedi tasemega.
Arendus: Koheselt peale kinnistu ostu algatati detailplaneering, mis kõigi
eelduste kohaselt peaks saama kinnitatud 2007. aasta teises kvartalis.
Ehitusluba oodatakse 2007. aasta neljanda kvartali alguseks.
Müük: Projekti müügi- ja aktiivse turundustegevuse algus on planeeritud 2007.
aasta oktoobrisse.
10.2 Sofia
- Asukoht: Sofia, Bulgaaria
- Segment: Elamu / Äri, keskmine / kõrge
- Arendus: -
- Periood: -
- Maht: -
Lühitutvustus: 2006. aastal sisenes Q Vara Bulgaaria turule ning otsustas
omandada 60% suuruse osaluse Bulgaaria ettevõttes OOD Delta Retail, millele
kuulub 11 000 m2 suurune kinnistu Sofia kesklinnas. Aasta lõpu seisuga osaluse
omandamist veel vormistatud ei olnud ning kinnistu omandamiseks investeeritud
summa oli 2006. aasta Grupi bilansis kajastatud laenuna. Ettevõtte vähemusosalus
jääb kohalikule kinnisvara arendusega tegelevale ettevõttele OOD Delta Imoti
Capital. Kinnistule on plaanis rajada korterite ja büroodega kõrghoone. Q Vara
osaluse hind oli 46,6 miljonit krooni (2,98 miljonit eurot).
Arendus: Neljandas kvartalis jätkus Sofia linna üldplaneeringu kinnitamise
protsess. Esialgsete plaanide kohaselt on piirkonda kavas rajada kõrghoonete ala
äri- ja elamispindadega. Q Vara tegeles omalt poolt projekteerimistööde
ettevalmistamisega ja meeskonna kokku panemisega.
11. Q Vara konsolideeritud 9 kuu kasumiaruanne 2006
-------------------------------------------------------------
01.01.2006- 01.01.2005-
31.12.2006 31.12.2005
Auditeeritud Auditeeritud
Tuhat EEK Tuhat EEK
-------------------------------------------------------------
Äritulud
Müügitulu 63 231 126 614
KV investeeringute väärtuse muut 161 545 130 038
Muud äritulud 2 867
Äritulud kokku 227 643 256 848
Ärikulud
Ehituskulud 63 789 -106 227
Arenduse otsekulud -8 950 -5 478
Arenduse üldhalduskulud -23 326 -7 849
Turustuskulud -9 459 -3 818
Halduskulud -1 940 0
Muud ärikulud -6 929 -295
Ärikulud kokku 114 393 -123 667
Ärikasum 113 250 133 181
Finantstulud ja-kulud kokku -3 046 20 244
Maksueelne kasum 110 204 153 425
Tulumaksukulu -10 787 -16 355
Kinnisvaramaks -59 -25
Aruandeaasta kasum (kahjum) 99 358 137 045
Emaettevõtte omanike osa kasumist 79 831 107 884
Vähemusosaluse osa 19 527 29 161
-------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------
01.01.2006- 01.01.2005-
31.12.2006 31.12.2005
Auditeeritud Auditeeritud
Tuhat EUR Tuhat EUR
-------------------------------------------------------------
Äritulud
Müügitulu 4 041 8 092
KVinvesteeringute väärtuse muutus 10 325 8 311
Muud äritulud 183 13
Äritulud kokku 14 549 16 416
Ärikulud
Ehituskulud -4 077 -6 789
Arenduse otsekulud -572 -350
Arenduse üldhalduskulud -1 491 -502
Turustuskulud -605 -244
Halduskulud -124 0
Muud ärikulud -442 -19
Ärikulud kokku -7 311 -7 904
Ärikasum 7 238 8 512
Finantstulud ja-kulud kokku -195 1 294
Maksueelne kasum/kahjum 7 043 9 806
Edasilükkunud tulumaks -689 -1 045
Kinnisvaramaks -4 -2
Aruandeaasta kasum 6 350 8 759
Emaettevõtte aktsionäride osa 5 102 6 895
Vähemusosaluse osa 1 248 1 864
-------------------------------------------------------------
12. Q Vara konsolideeritud bilanss seisuga 30.09.2006
-------------------------------------------------------------
31.12.2006 31.12.2005
Auditeeritud Auditeeritud
Tuhat EEK Tuhat EEK
-------------------------------------------------------------
Käibevara
Raha ja rahaekvivalendid 1 116 2 883
Nõuded ostjate vastu 4 174 3 853
Lühiajalised laenunõuded 74 334 40 659
Muud lühiajalised nõuded 48 645 893
Intressinõuded 6 677 16
Ettemaksed 25 908 7 395
Kinnisvara müügiks 216 043 79 173
Käibevara kokku 376 897 134 872
Põhivara
Pikaajalised laenunõuded 5 760 117
Muud pikaajalised nõuded 0 91
Sidusettevõtted 32 618 24 488
Kinnisvarainvesteeringud 338 250 206 058
Materiaalne ja immateriaalne põhivara 8 826 3 777
Firmaväärtus 2 886 2 886
Põhivara kokku 388 340 237 417
Varad kokku 765 237 372 289
-------------------------------------------------------------
Kohustused ja omakapital
Lühiajalised kohustused
Saadud lühiajalised laenud 290 169 64 551
Kapitalirendi kohustus 1 149 430
Ostjate ettemaksed 5 577 6 292
Võlad hankijatele 22 163 9 880
Võlad töövõtjatele 2 650 1 983
Intressivõlad 14 164 2 317
Maksuvõlad 0 2 548
Lühiajalised kohustused kokku 335 872 88 001
Pikaajalised kohustused
Saadud pikaajalised laenud 14 936 60 888
Muud pikaajalised võlad 90 0
Väljaantud võlakirjad 76 863 0
Kapitalirendi kohustus 5 468 1 427
Edasilükkunud tulumaksukohustus 27 040 16 205
Pikaajalised kohustused kokku 124 397 78 520
Kohustused kokku 460 269 166 521
Omakapital
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Osakapital 73 511 73 511
Reservid 7 361 10
Realiseerimata kursivahed 177 335
Jaotamata kasum 175 231 102 751
Emaettevõtte aktsionäride osa 256 280 176 607
Vähemusosaluse osa 48 688 29 161
Omakapital kokku 304 968 205 768
Omakapital ja kohustused kokku 765 237 372 289
-------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------
31.12.2006 31.12.2005
Auditeeritud Auditeeritud
Tuhat EUR Tuhat EUR
-------------------------------------------------------------
Varad
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 71 184
Nõuded ostjate vastu 267 246
Lühiajalised laenunõuded 4 751 2 599
Muud lühiajalised nõuded 3 109 57
Intressinõuded 427 1
Ettemaksed 1 657 473
Kinnisvara müügiks 13 808 5 060
Käibevara kokku 24 089 8 620
Põhivara
Pikaajalised laenunõuded 368 7
Muud pikaajalised nõuded 0 6
Sidusettevõtted 2 085 1 565
Kinnisvarainvesteeringud 21 618 13 170
Materiaalne- ja immateriaalne põhivara 564 240
Firmaväärtus 184 184
Põhivara kokku 24 819 15 173
Varad kokku 48 909 23 793
Kohustused ja omakapital
Lühiajalised kohustused
Saadud lühiajalised laenud 18 545 4 126
Kapitalirendi kohustus 74 27
Ostjate ettemaksed 357 402
Võlad hankijatele 1 416 631
Võlad töövõtjatele 169 127
Intressivõlad 905 148
Maksuvõlad 0 163
Lühiajalised kohustused kokku 21 467 5 624
Pikaajalised kohustused
Saadud pikaajalised laenud 955 3 891
Muud pikaajalised võlad 7 0
Väljaantud võlakirjad 4 912 0
Kapitalirendi kohustus 349 90
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 728 1 036
Pikaajalised kohustused kokku 7 950 5 017
Kohustused kokku 29 417 10 642
Omakapital
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Osakapital 4 698 4 698
Reservid 470 1
Realiseerimata kursivahed 12 21
Jaotamata kasum 11 197 6 567
Emaettevõtte aktsionäride osa 16 378 11 287
Vähemusosaluse osa 3 114 1 864
Omakapital kokku 19 492 13 151
Omakapital ja kohustused kokku 48 909 23 793
-------------------------------------------------------------
Lisainformatsioon:
Meelis Šokman
Juhatuse esimees
Q Vara OÜ
Tel: 668 1600
Q Vara OÜ 2006. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
| Quelle: Q Vara
Anhänge
