2007. aastal olid Eesti Telekom grupile iseloomulikud head müügi ja kasumlikkuse
kasvutempod. Head meelt valmistasid kliendibaasi jätkuv kasv, Digi TV kiire
populaarsuse kasv ning mobiilse andmesideteenuste kasutuse kiired kasvutempod.
Majanduskeskkond
Eesti majanduskasv on pärast Euroopa Liiduga ühinemist olnud väga kiire. Selle
on põhjustanud nii riigi usaldusväärsuse kasv, tööturu avanemine kui ka
finantssektori areng.
Arengud maailma majanduses ja finantsturgudel mõjutasid ka Eesti majandust 2007.
aastal. Ootuspäraselt algas Eesti majanduses kasvu aeglustamise periood. Eesti
majanduse kasv ulatus lõppenud aastal 7%-ni, mis tulenes sisetarbimise ning
kinnisvarasse tehtud investeeringute vähenemisest. Majanduse arengus 2007.
aastal võib välja tuua mõningad suundumused. Halvenesid suhted Venemaaga;
kinnisvaraga seotud valdkondade oodatust kiirem jahtumine; palgakasvu jätkuv
kiirenemine; toiduainete ja kütuse eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul,
mis koos hoogsast palgakasvust johtuva sisemaise inflatsioonisurvega kiirendas
inflatsiooni.
Telekommunikatsioonisektor näitas 2007. aastal häid tulemusi. Firmade liitmised
ning ostud aitasid kaasa sektori arengule ja kasvule. Aasta lõpus alguse saanud
USA rämpslaenude kriisi tagajärjed avaldasid mõju edasisele maailma majanduse
arengule ja seega ka telekommunikatsioonisektorile. Energia, toorme ja
toidukaupade hinnatõus vähendab tunduvalt tarbimist, mis suurendab konkurentsi
sektoris ja alandab kasumi ootusi.
Analüütikute sõnul muudavad Eesti majanduse oodatust ebakindlamaks maailmas
toimuvad arengud. Eesti majandusele prognoositakse 2008. aasta majanduskasvuks
4-5%.
Telekommunikatsiooniturg
Rohkem kui kunagi varem, on Euroopa telekomi operaatorid sunnitud žongleerima
ühelt poolt oma põhitegevusest tulenevate kahanevate tuludega ning teisalt
võimalustega hõivata uusi atraktiivseid turge, mis on seotud uute tehnoloogiate
ja innovatiivsete teenustega. Sidesektor on ainus valdkond, kus hinnad jätkuvalt
ainult langevad, samal ajal kui sideteenuste osutamiseks vajalikud ressursid
kõik kallinevad - personalikulud, kütus, rendid, teadmismahukad arendusteenused.
Üldiseks trendiks sidesektoris võib pidada seda, et oluline pole enam teenus kui
selline, vaid see millist sisu kliendile pakutakse. Samuti kasvab vajadus
interaktiivsuse järele.
Mobiilside valdkonnas jätkub terminaalseadmete “mõistuse pähe võtmine”, ehk et
kaasaegsed mobiiltelefonid muutuvad üha enam heade multimeediaomadustega
arvutiteks, ja ühendatuna üha kiiremaks muutuva mobiilsidevõrguga annab see
kombinatsioon hea tulemuse. Üha laienevad internetibaasiliste sotsiaalsete
võrgustike mõjud ja UGC (User Generated Content) ehk kasutajate endi poolt sisu
tekitamine - foto- ja videoalbumid, blogid. Täienevad ja populariseeruvad
virtuaalreaalsuse keskkonnad.
Eelmisel aastal oli kindlasti mobiil-ID väljatoomine uue lehekülje pööramine
mobiiltelefoni kasutuses, kus temast sai ka turvaline autentimis- ja
allkirjastamisvahend kaasaegsete e-teenuste kastutamiseks. Praegu koguvad tuure
mitmesugused asukohapõhised teenused, mis Eesti kasutajatele on olnud olemas
juba pikki aastaid, aga ka mobiilterminaalide kiire areng - GPS
satelliitpositsioneerimise integreerumine ja mobiilvõrgu põhise
positsioneerimise ning kaardirakenduste täiustumine teeb nende teenuste
kasutamise mugavaks ja kiireks.
Juba täna kasutab m-internetti sadu tuhandeid inimesi, ja kasv jätkub. Tänase
kiire 3,5G mobiilsidevõrgu leviala laienemine annab võimaluse üha enamatel
inimestel oma internetivajaduse rahuldada mobiilselt ka väljaspool linnu.
Maksimumkiirus kuni 7,2Mbps allalaadimisel ja 1,4Mbps üleslaadimisel on
oluliselt enam kui paljudel on koduse püsiühenduse kiiruseks. Mõistagi
mobiilside heitliku loomuse tõttu maksimumkiirustele lähedale jõuda on võimalik
vaid tugijaama lähedal vähese varjestusega kohtades viibides, kuid siiski on
reaalselt megabitid sekundis saavutatavad üha laiemal territooriumil.
Lairiba segmendis on viimased silmapaistvamad uuendused ja tehnoloogilised
arendused seotud ennekõike digiTV arendamisega. IPTV (televisioon üle
internetivõrgu) kasutuselevõtt on võimaldanud hakata pakkuma Eesti elanikele
varasemast oluliselt erinevat teleedastust. IPTV tehnoloogia on võrreldes teiste
teleedastuse viisidega oluliselt võimalusterikkam (interneti ja teleedastuse
sünergia) ja annab võimaluse pakkuda tulevikus läbi teleekraani väga erinevaid
lisateenuseid.
Alates 2007. aasta maikuust hakkas Elion esimesena Eesti pakkuma videolaenutust,
mida saavad kasutada kõik DigiTV kliendid. Innovatiivne on selle teenuse juures
see, et inimene saab laenutada filmi ilma kodust lahkumata. Videolaenutuse
turuletoomine tähendab seda, et inimeste harjumus tarbida teatud teenust
tehnoloogia arenguga muutub - inimesed tarbivad küll sama teenust, aga teisel
viisil.
2007. aasta oktoobris avasid Elion ja EMT Eestis esimese digitaalse muusika
müügikeskkonna, mis sisaldab ca 4 miljonit välismaist ja Eesti artistide lugu
12 000 plaadifirmalt üle maailma. Muusikapood on klientidele kättesaadav
internetiportaalis hot.ee ja EMT mobiilses portaalis SurfPort. Novembris
alustati ka Pildialbumi nimelise teenuse pakkumisega. Tegemist on hot.ee
keskkonna ja Elioni IP-põhise televisiooni lisaväärtusteenusega, mida kasutades
saab laadida oma fotod veebi ja neid sõpradega televiisori vahendusel jagada.
Telekomi grupp
Eesti Telekomi grupi 2007. aasta tulemused kajastavad nii soodsat
majanduskeskkonda kui telekommunikatsioonisektori arengutega kaasaskäimist.
Eesti Telekomi grupi majandustulemused võrreldes eelmise aastaga olid head.
Kõige suurema käibekasvu tõi mobiiliside teenuste segment - oma panuse andsid
nii uued kliendid, kasvanud kõneminutid, seadmete müük kui ka andmeside kasv.
Lairiba teenuste segment müüs hästi kolmiklahendusi. IT-teenuste segment kasvas
aga protsentuaalselt kõige rohkem.
Rõõmu teevad järgmised eelmisel aastal grupi tegevussuundades aset leidnud
arengud:
AS EMT mobiilse andmeside tulud ületasid tänavu 50% 2006. aasta sama perioodi
tulusid. Mobiilse andmeside kasutajate arv kasvas aastaga 51 tuhande võrra.
Mobiilse andmeside populaarsuse kasvu on tinginud üheltpoolt uute kuutasuliste
andmesidepakettide turuletoomine 2007. aasta suvel ning teiselt poolt 3G leviala
jõuline laienemine, mis võimaldavad klientidel kasutada kvaliteetset ja kiiret
andmesidet mugavamalt kontrollitavate kuludega.
2007. aasta mais turule toodud Mobiil-ID kasutus on kiiresti kasvamas.
Lisanduvad uued kasutajad ning kasvab ka seniste kasutajate kasutuskordade arv,
mis näitab, et Mobiil-ID kui turvaline ja mugav võimalus internetis talitamiseks
on inimeste poolt omaks võetud.
Kõikidest tänastest DigiTV klientidest on iga teine valinud oma teenusepakkujaks
Elioni, millega on ettevõte saanud ühe aastaga üle poole kogu DigiTV turu
mahust, ning seda peamiselt seetõttu, et internetipõhine televisioon võimaldab
pakkuda teenust uuel innovaatilisel moel. DigiTV kasutajate arv on 2007. aastaga
kasvanud kaks korda. 2007. aasta esimesel poolel turule toodud videolaenutuse
teenus on oma mugavuse ja lihtsa kasutuse tõttu osutunud klientide hulgas väga
populaarseks.
1. juulist toodi AS Microlink Eesti AS-i Elion Ettevõtete alluvusest otse AS-i
Eesti Telekom'i juhtida. Ületoomise peamine eesmärk oli Eesti Telekom'is IT-äri
tähtsustamine. Oma kiire käibe kasvuga kuulub Microlink Eesti Baltikumi kolme
parima IT ettevõtte sekka. Samuti tunnustas MicroLinki maailma suurim
serveritootja Sun MicroSytems, valides ta üheks parimaks Baltikumi
koostööpartneriks.
Telekom grupi uus struktuur
1. juulist 2007. aastal on AS MicroLink Eesti AS-i Eesti Telekom otsene
100%-line tütarettevõtja.
AS Eesti Telekom ostis AS-i MicroLink Eesti Elion
Ettevõtted AS-i 100%-liselt tütarettevõtjalt AS-ilt MicroLink. Holding-ettevõte
AS MicroLink ühendati Elion Ettevõtted AS-iga.
Muudatuste eesmärk on parandada Eesti Telekomi grupis klientide teenindamist ja
efektiivsust ning tõhustada koostööd grupi ettevõtete vahel.
Finantstulemused
Tulud, kulud, kasum
Eesti Telekom grupi 2007. aasta konsolideeritud müügitulud ulatusid 6 261
miljoni kroonini, kasvades 2006. aastaga võrreldes 9% (2006. aasta: 5 768
miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendi arvele langes üle 50% Eesti Telekom grupi välisest
käibe kasvust. Mobiilside teenuste segmendi 2007. aasta müügitulud olid 3 904
miljonit krooni, kasvades
2006. aastaga võrreldes 12% (2006. aasta: 3 502
miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendi tulud väljastpoolt Eesti Telekom
gruppi kasvasid 9% ja grupi kaubandusega tegelevate tütarettevõtjate tulud 3%.
Mobiiliside teenuste segmendi põhitegevuse tulude kasv lõppenud aastal oli
eelkõige seotud nii EMT võrgust algatatud kui võrku sisenevate kõneminutite arvu
kasvuga ja mobiilse andmeside kasvuga. EMT võrgust algatatud kõneminutite arv
kasvas 2007. aastal, 2006. aastaga võrreldes, ligikaudu 14%. Suurema
kõneminutite arvu taga oli mobiilkõnede aktiivsem kasutamine klientide poolt.
Aastaga on kasvanud ka kõneminutite arv kliendi kohta ning 2007. aastal algatati
EMT võrgust kliendi kohta üle 8% rohkem minuteid kui 2006. aastal. Suurem
kõneminutite arv kompenseeris ka 2007. aastal jätkunud minutitariifide languse
ning kõneteenustest teenitud tulud (sh. fikseeritud kuutasu eest teatud hulka
kõneminuteid võimaldavate pakettide kuutasud) kasvasid 2006. aastaga võrreldes
ligi 11%. AS-i EMT võrgust algatatud kõneminutitega ligilähedaselt samas tempos
kasvas ka EMT võrku lõpetatud kõneminutite arv.
AS-i EMT kliendibaas oli 2007. aasta lõpus 6 tuhande võrra suurem võrreldes
2006. aasta lõpuga, ulatudes 765 tuhande aktiivse SIM-kaardini (detsember 2006:
759 tuhat kaarti). Võrreldes aastatagusega on lepinguliste klientide arv
kasvanud 36 tuhande võrra, ulatudes 2007. aasta lõpu seisuga 469 tuhandeni,
samal ajal kui aktiivsete ettemaksega kaartide kasutajate arv on vähenenud
aastaga 30 tuhande võrra, jäädes aasta lõpuks 296 tuhande tasemele. Erinevalt
eelnenud aastast, ei toimunud 2007. aasta lõpus nii agressiivset kliendihanget
uute ettemaksega kaartide kasutajate leidmiseks. EMT hindab oma turuosa
aktiivsete SIM-kaartide põhjal 48%-liseks. Hinnanguline aktiivsete kaartide
penetratsioon Eestis on 119%.
Mobiilsest internetist saadavad tulud näitasid jätkuvalt väga kiiret kasvu.
Tänavu ületasid AS EMT mobiilse andmeside tulud 2006. aasta sama perioodi
tulusid enam kui 50%. Samal ajal kasvas edastatud andmemaht ligi 8 korda. AS-i
EMT mobiilse andmeside kasutajate arv oli 2007. aasta detsembrikuus 161 tuhat,
mis on aastatagusega võrreldes 51 tuhande kasutaja võrra enam. Mobiilse
andmeside populaarsuse kasvu on tinginud üheltpoolt uute kuutasuliste
andmesidepakettide turuletoomine 2007. a suvel ning teiselt poolt 3G leviala
jõuline laienemine, mis võimaldavad klientidel kasutada kvaliteetset ja kiiret
andmesidet mugavamalt kontrollitavate kuludega. Aasta 2007 lõpuks oli 3G levi
kõigis Eesti maakonnakeskustes ning mitmetes teistes linnades ja nende
lähipiirkondades. Kiire arengu just erasegmendis on kaasa toonud EMT Internet
stardipakett, mis sisaldas tasuta kiiret 3,5G modemit EMT Internet 399 paketiga
liituvatele püsiklientidele. See pakub kliendile võimaluse kasutada Eesti
suurima levialaga 3G võrku ning ADSLi lähedase kiirusega internetiühendust.
Teiseks on mobiilse interneti kasutajate arvule positiivselt mõjunud EMT
SurfPorti kasutamisele kehtestatud hinnalagi
9 krooni päev. See on interneti
kasutamise mobiiltelefonis teinud taskukohaseks paljudele klientidele. EMT
tõstis 2007. aasta 4. kvartalis 3,5G võrgu allalaadimise kiirust kaks korda kuni
7,2 Mbit/sek, mis kasvatab nii võrgu mahtu kui ka kasutajatele pakutavaid
kiiruseid. Samuti tõi EMT turule kiirema andmete üleslaadimise 3,5G võrgus (nn
HSUPA), mis kasvatab kiiruseid mahukate e-kirjade saatjatele üle kolme korra
kuni 1,4 Mbit/sek.
AS EMT, nagu ka teiste Euroopa Ühenduse mobiilioperaatorite suhtes, kehtib
määrus, mille kohaselt alates 2007. aasta septembrikuust ei tohi Euroopa
Ühenduse piires tehtavate väljuvate kõnede minutitariif ületada Euroopa Ühenduse
poolt kehtestatud piirhindu. Seetõttu on kolmandiku võrra langenud
roaming-klientidelt saadav tulu.
Mobiilside teenuste segmendi tulud telekommunikatsioonikaupade jae- ja
hulgimüügist kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aasta sama perioodiga
põhiliselt tänu suurematele mobiiltelefonide müügikogustele.
AS EMT teenis 2007. aastal ühes kuus kliendi kohta tulu keskmiselt 341 krooni,
mis on 2,7% rohkem, kui 2006. aastal (2006. aasta: 332 krooni).
Lairiba teenuste segmendi 2007. aasta käive kasvas 9%, ulatudes 2 984 miljoni
kroonini (2006. aasta: 2 748 miljonit krooni. Müügitulude kasvule on avaldanud
olulisimat mõju komplekslahenduste kasutajate arvu jätkuv tõus, mis on
suurendanud lahenduste kuutasudelt teenitavat tulu 54% võrra. Kompleksahenduste
kasutajate arvu kasvu tulemusena kahanesid internetiühenduste üksiktoodete
kuutasudelt teenitavad tulud 12%.
Aasta jooksul on Elioni komplekslahenduste valik pidevalt täienenud. 2007.aasta
lõpus toodi turule VoIP Ärilahendus, mis erineb tavalisest Ärilahendusest
peamiselt läbi interneti tehtavate kõnede ja kõneside lisateenuste poolest.
Eraklientidele pakutakse alates augustist 2007 Korrusmaja lahendust koos
DigiTV-ga.
2007. aasta lõpuks ulatus Elion grupi kolmikpaketi kasutajate arv 53,5 tuhandeni
(31. detsember 2006: 25,5 tuhat). Kolmikpaketi populaarsusele on oluliselt kaasa
aidanud ka pakutavate lisateenuste valik. 2007. aasta esimesel poolel turule
toodud videolaenutuse teenus on oma mugavuse ja lihtsa kasutuse tõttu osutunud
klientide hulgas väga populaarseks. Teenusel puudub kuu- ja liitumistasu ning
filme saab tellida ühekordse tasu eest, mis lisatakse igakuisele teenuste
arvele. Pidevalt on ka kasvanud laenutatavate filmide, karaokevideote ning
saadete valik. Edukate turunduskampaaniate tulemusena saavutati 2007. aasta
lõpuks kokku 207 000 vaatamist. Alates oktoobrist pakub Elion koostöös Eesti
Konverentsikeskuse ja SEB Eesti Ühispangaga DigiTV videolaenutuses tasuta Eesti
tippkonverentside loenguid. Teenuse eesmärk on teha harivad sisuteenused
kättesaadavaks võimalikult laiale ringile. Tänu videolaenutussüsteemi
väljatöötamisele valiti Elion Ettevõtted EAS-i poolt korraldataval ettevõtluse
auhinna konkursil Innovaator 2007 kategooria võitjaks.
Alates oktoobrist 2007 saavad Elioni Kodulahenduse ja Korrusmaja lahenduse
kliendid DigiTV-d vaadata mitmest telerist. Kodulahenduse klientidel on võimalus
juurde tellida üks DigiTV täiendav vaatamiskoht, Korrusmaja lahenduse
klientidele pakutakse kuni nelja täiendava vaatamiskoha võimalust. Selleks, et
ADSL2+ liin võimaldaks edastada kahte telepilti, suurendati Kodulahendus
DigiTV-ga klientide ühenduse allalaadimiskiirust. Alates 2007. aasta
veebruarist pakub Elion esimesena Eestis uue põlvkonna kõrgresolutsiooniga
televisiooniteenust (HDTV), mis on esialgu kättesaadav Elioni kaabeltelevisiooni
klientidele.
Detsembris toodi turule ka uus teenus nimega Pildialbum. Tegemist on hot.ee
veebikeskkonna ja Elioni IP-põhise DigiTV lisaväärtusteenusega, mis võimaldab
laadida oma fotod veebi ja neid sõpradega teleri vahendusel jagada. Teenus on
kasutamiseks kättesaadav kõigile hot.ee-s registreeritud klientidele.
2007. aasta lõpuks ulatus Elioni IP- ja kaabeltelevisiooni klientide koguarv 58
tuhandeni, mis on 109% enam kui 2006. aasta lõpus (31. detsember 2006: 28 tuhat
klienti). Juunis alustas Elion DigiTV pakkumist ka äriklientidele, millega jõuab
kvaliteetne digitaalne telepilt nii kontoritesse, avalikesse
teenindusasutustesse kui ka majutuskohtadesse.
Lairiba teenuste segmendi interneti püsiühenduste arv kasvas 2007. aastal 16%,
ulatudes aasta lõpuks 163 tuhandeni (31. detsember 2006: 141 tuhat). Grupi
interneti püsiühenduste arvu kasv oli kooskõlas kogu internetituru mahu kasvuga.
Elion loeb oma interneti turuosaks eraklientide turul jätkuvalt 56%.
2007.
aasta mais sai Elion Ettevõtted Sideametilt tegevusloa 3,7 GHz sagedusalas, mis
võimaldas Elionil arendada WiMAX tugijaamade võrku üle Eesti. Aasta teisel
poolel toimusid tugijaamade paigaldused kõikides maakondades v.a. Hiiumaal ja
Põlvamaal. Selle tulemusena kasvasid Elioni WiMAX tehnoloogial põhinevate
internetiühenduste arv 2007. aastal 3,5 korda.
Lairiba teenuste segmendi ühenduste renditulud suurenesid 2007. aastal 44%
võrra, mis valdavalt tulenesid madala marginaaliga teenuste suuremast
müügimahust.
Kuigi kõneside liigub igal pool maailmas fikseeritud võrgust mobiilivõrku, on
lauatelefon Eestis jätkuvalt populaarne sidevahend ja seda eriti äriklientide
seas, kelle kasutuses olevate telefoniliinide arv on viimastel aastatel tõusnud.
Vaatamata fikseeritud kõneside turumahu ja Elioni võrgusiseste kõnetulude
vähenemisele on Elioni turupositsioon endiselt tugev. Elion hindab oma turuosa
fikseeritud võrgus algatatud kõneminutitest 81%-liseks (31. detsember 2006:
83%). 2007. aastal kasvasid Elion grupi kõnetulud võrreldes 2006. aastaga 3%.
Kasv tulenes peamiselt riigisisesest kõnetransiidist ja mobiilivõrgust
algatatud rahvusvaheliste kõnede mahu suurenemisest. Tulud mobiilivõrgust
algatatud rahvusvahelistest kõnedest ja riigisisesest kõnetransiidist kasvasid
aastaga vastavalt 60% ja 168%. Samas kahanesid võrgusiseste kõnede tulud 14%
võrra.
2007. aastal alustas Elion üle interneti suhtlemist võimaldava teenuse
Ärikliendi VoIP pakkumist, mis lisaks VoIP numbrile sisaldab 10 e-posti
aadressi ning ettevõtte kodulehe majutamise võimalust. Novembris alustati ka
Erakliendi VoIP toote testimisega piirkondades, kus pole võimalik pakkuda
tavatelefoniühendust.
Elioni kõneliideste arv ulatus 2007. aasta lõpuks 487 tuhande liideseni (31.
detsember 2006: 463 tuhat liidest). Kõneliideste arvu kasvu taga on ettevõtja
aktiivne tegevus klientide hoidmise ja uute klientide leidmise nimel. Olulist
mõju avaldas liideste arvu kasvule ka komplekslahenduste kasutajate lisandumine,
kuna telefoniühendus on nii kaksik- kui kolmikpakettide komponendiks.
Lairiba teenuste segmendi tulu kaupade jaemüügist suurenes 18%, sealhulgas enim
kasvasid tulud olmeelektroonika ning arvutite ja lisaseadmete müügist. Tänu
finantseerimislepingute arvu kasvule suurenesid finantseerimistulud nii era- kui
äriklientide segmendis võrreldes 2006. aastaga 42%. Oluliseks saavutuseks võib
lugeda Elioni e-poes järelmaksulepingu vormistamise võimaluse loomist. Tegemist
on esimese täisautomaatse järelmaksu vormistamise lahendusega Eestis, mis on
kogunud klientide hulgas kiiresti populaarsust. Aasta lõpuks kasutasid
järelmaksuga ostu võimalust suurem osa Elioni e-poe klientidest.
2007. aasta oktoobris avasid Elion koostöös sõsarettevõtte EMT AS-ga esimese
digitaalse muusika müügikeskkonna, mis pakub esimesena Eestis nii kohalike kui
ka rahvusvaheliste artistide loomingut. Muusikapood sisaldab ca 4 miljonit
välismaiste ja Eesti artistide lugu 12 000 plaadifirmalt üle maailma.
Muusikapood on klientidele kättesaadav internetiportaalis hot.ee ja EMT
mobiilses portaalis SurfPort.
IT-teenuste segmendi müügitulu ulatus 2007. aastal 365 miljoni kroonini (2006.
aasta: 280 miljonit krooni). IT teenuste segmendi müügitulude kasv ilma
Võrguteenuse ärivaldkonnata, mis viidi 2006. aastal üle Elion Ettevõtted AS-i
moodustas 2007. aastal 38% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasvades 265
miljonilt 365 miljoni kroonini. Seejuures kasvas IT teenuste müügikäive 31% ja
IT-kaupade müügikäive 45%.
IT-teenuste segmendi 2007. aasta olulisimad sündmused müügivaates olid
kliendihalduse käivitamine, mitmete oluliste lepingute pikendamine ja IT
lahenduste juurutamine ning standardpüsiteenuste müügiüksuse loomine.
Ärikliendi IT kaubamüügi osas oli vaieldamatult kõige mahukamaks tehinguks
Schengen Facility Programmi raames rahastatud Schengen infosüsteemi platvormi
hanke võitmine ja edukas reaalkasutusse võtmine, kus MicroLink Eesti teostas SIS
infrastruktuurilahenduse. Lisaks teostati äriklientidele mitmeid suuremaid IT
infrastruktuurilahendusi HP ja SUN toodete baasil, teiste hulgas ka Molcode GRID
lahendus ning Kaitseministeeriumi küberkaitse projekt. Oluline müügi seisukohast
oli koostöö areng HP-ga ning HP müügi- ja tugiteenuse teami loomine, samuti
koostöö käivitamine Symantec'ga andmeturbe ja arhiveerimislahenduste vallas.
MicroLink Eesti suurimad sõlmitud lepingud Ärilahenduste valdkonnas olid
Sotsiaalministeeriumiga digiretsepti ja digipiltide arhiivi infosüsteemi ning
Maksu- ja Tolliametiga dokumendihalduse süsteemi juurutamiseks. Nimetatud
projektid jätkuvad 2008. aastal. Lisaks Dynamics AX finantsarvestuse
infosüsteemi käivitamine Elion Ettevõtted AS-s. Maailma juhtiv
tarkvarakorporatsioon OpenText valis MicroLink Eesti oma Kesk- ja Ida-Euroopa
parimaks partneriks. 2007. aasta lõpus teostati ka esimene Livelinki MicroLinki
omamoodulite eksport Leetu. MicroLink Eesti võttis AS Andmevaralt üle Progressi
tarkvara toodete esindamise Eestis. MicroLinkil on alates
1. detsembrist 2007
õigus müüa OpenEdge, Sonic, Actional, Business Objects (Crystal Products) ja
Tugboat (Roundtable) tooteid. OpenEdge osas on MicroLink Eestis ainus volitatud
edasimüüja.
Püsiteenuste arenduse osas oli möödunud aastal rõhuasetus olemasoleva
tooteportfoolio korrastamisel ja standardiseerimisel - eesmärgiks keskmiste ja
väiksemate ettevõtete teenindamiseks sobivate lahenduste leidmine. Sõltuvalt
klientide kontorilahenduste keerukusest ja toimivuse kriitilisusest on nüüd
müügiüksustel valida kolme erineva maksustuspõhimõttega lahenduse vahel, ja
lisaks loomulikult erilahendused. Suuremate võitudena püsiteenuste osas 2007.
aastal võib välja tuua MKM-i Ehitusregistri majutuse, Tallinna Linnavalitsuse
SAP rakendusmajutuslepingu pikendamise, CV Online backup andmekeskuse teenuse,
RIA e-tervise arenduskeskkonna hanke ning Tallinna ruumiregistri majutuse.
Käesoleva aasta alguses on plaanis tuua turule hulk kontorilahendustes
kasutatavaid standardseid serverlahendusi - alates lihtsast faili-ja
printserverist kuni majandus- ja kliendihaldustarkvara majutuseni. Lisaks on
plaanis tuua turule mitmeid lihtsaid andmesalvestuse ja andmeturbega seonduvaid
lahendusi ning pakkuda monitooringu ja administreerimisteenuseid klientide enda
poolt hallatavatele serveritele.
Eesti Telekom grupi tulud telekommunikatsiooni ja IT-kaupade jae- ning
hulgikaubandusest tervikuna kasvasid 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes ligi
17% põhiliselt tänu suurematele kaupade müügikogustele.
Eesti Telekom grupi tegevuskulud kasvasid 2007. aastal 9% ulatudes 3 947
miljoni kroonini (2006. aasta: 3 621 miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendil oli 2007. aastal tegevuskulusid 2 463 miljonit
krooni, kasvades aastaga 14% (2006. aasta: 2 158 miljonit krooni). Põhiosa
täiendavatest tegevuskuludest oli seotud põhitegevusega. Tegevuskulusid lisandus
seoses suuremate sidumisteenuste kuludega (tulenevalt suuremast arvust teiste
operaatorite võrkudesse tehtavatest kõneminutitest) ja kasvanud
roamingukuludega. Üldine tugev palgasurve Eesti majanduses avaldas mõju ka
mobiilside teenuste segmendile ning personalikulud kasvasid 2006. aastaga
võrreldes 17%. Samas on personalikulude osakaal mobiilside teenuste segmendi
kogukuludes suhteliselt tagasihoidlik. Kuna telekommunikatsiooni- ja IT-kaupade
jae- ning hulgimüügi näol on tegemist põhitegevusega võrreldes väga madala
kasumlikkusega valdkondadega, siis kaasnes mobiilside teenuste segmendi
kaubanduse tulude kasvuga ka võrreldavas suuruses tegevuskulude kasv.
Lairiba teenuste segmendi 2007. aasta tegevuskulud ulatusid 2 115 miljoni
kroonini (2006. aasta:
1 935 miljonit krooni), kasvades aastaga 9%. Enam kui
pool lisandunud tegevuskuludest tulenesid teenuste mahtude suurenemisest. Enim
kasvasid ühenduste müügikulud, võrguressursi sisseostukulud, rahvusvahelised
väljuvad lõpposakukulud ning kaupade jaemüügikulud. Personalikulud suurenesid
põhiosas palgakulude tõusu tõttu võrreldes 2006. aastaga 18%. Kulutused
sideseadmete ja -rajatiste hooldusele suurenesid lõppenud aastal 10%. Lairiba
teenuste segmendi turunduskulud kasvasid aastaga 35% ning IT kulud 34%. IT
kulude suurenemine oli eelkõige seotud aktiivsema teenuste sisseostuga MicroLink
Eestilt.
IT-teenuste segmendi tegevuskulud kasvasid 2007. aastal võrreldes eelmise
aastaga 30%, ulatudes
343 miljoni kroonini (2006. aasta: 264 miljonit krooni).
Eesti Telekom grupi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu oli 2007. aastal
2 336 miljonit krooni (2006. aasta: 2 195 miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendi põhivara amortisatsioonikulu eelne ärikasum kasvas
2006. aastaga võrreldes 3% ulatudes 1 387 miljoni kroonini (2006. aasta: 1 346
miljonit krooni). Väike kasv on põhiliselt seotud 2007. aastal moodustatud
ühekordse provisjoniga summas 62 miljonit krooni katmaks võimalikke
tagasiulatuvaid nõudeid tulenevalt sidumistasu vaidlusest.
Vastavalt Sideameti 21. märtsi 2006. aasta otsusele fikseeriti AS EMT-le, Elisa
Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile perioodiks 01.07.2006-30.06.2007
mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise tasuks (sidumistasuks)
2.05 krooni
minut ning perioodiks 01.07.2007-30.06.2008, vastavalt Sideameti 20.06 ja
22.06.2007.a. otsustele, 1.66 krooni. Kuna Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS
vaidlustasid otsused kohtus ning esialgse õiguskaitse korras vastavate
haldusaktide kehtivus peatati, püsisid kõigi kolme mobiilioperaatori
sidumistasud kuni 05.11.2007.aasta endisel, 2,50 krooni minut tasemel.
05.11.2007.aastal jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega esialgne
õiguskaitse tühistati ning nimetatud kuupäevast kohustusid kõik kolm
mobiilioperaatorit rakendama sidumishinda tasemel 1,66 krooni.
Võimalike tagasiulatuvate nõuete mõju Eesti Telekom grupi konsolideeritud
kasumile on elimineeritud, kuivõrd Elion Ettevõtted AS on esitanud
mobiilioperaatoritele nõuded summas, mis ületavad EMT provisjoni.
Lairiba teenuste segmendi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu kasvas
samuti 3% ulatudes
882 miljoni kroonini (2006. aasta: 858 miljonit krooni).
Siinkohal on amortisatsioonikulu eelse ärikasumi tagasihoidlik kasv enim
mõjutatud peamiselt 43 miljoni krooni suurusest kasumist, mille Elion Ettevõtted
teenis 2006. aasta teises kvartalis kinnisvara müügist. Nimetatud mõjur kajastub
ka Eesti Telekom grupi konsolideeritud andmetes.
IT-teenuste segmendi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu ulatus 2007.
aastal 24 miljoni kroonini (2006. aasta: 27 miljonit krooni, sh. tulu Metroo
võrgu võõrandamisest).
Eesti Telekom grupi põhivara amortisatsioonikulu eelse ärikasumi marginaal on
aastaga veidi langenud, ulatudes 2007. aastal 37,3%-ni (2006. aasta: 38,1% ).
Eesti Telekom grupi amortisatsioonikulu oli 2007. aastal 496 miljonit krooni
(2006. aasta: 548 miljonit krooni). Amortisatsioonikulu vähenemine oli
põhiliselt mõjutatud uute amortisatsioonimäärade rakendamisest 2006. aastal.
TeliaSonera kehtestas 2006. aasta algusest oma 100%-liste tütarde jaoks uued
ühtsed rakendatavad põhivara kasulikud eluead. Eesti Telekomi grupi ettevõtjad
otsustasid rakendada TeliaSonera poolt välja pakutud amortisatsiooniperioode
alates 1. maist 2006. aastal. Uute amortisatsiooniperioodide rakendamisega
seoses ei tehtud korrektuure põhivaradelt juba arvestatud
amortisatsioonikulusse. Olemasolevatel põhivaradel korrigeeriti järelejäänud
kasuliku eluea pikkust.
Eesti Telekom grupp teenis lõppenud aastal ärikasumit 1 840 miljonit krooni
kasvades 2006. aastaga võrreldes 12% (2006. aasta: 1 646 miljonit krooni). Eesti
Telekom grupi poolt teenitud finantstulud (neto) 2007. aastal võrreldes 2006.
aastaga veidi kasvasid ulatudes 46 miljoni kroonini (2006. aasta: 41 miljonit
krooni).
AS MicroLink müüs 1. juulil 2007. aastal AS MicroLink Eesti aktsiad AS-ile Eesti
Telekom. Grupi sisene realiseerimata kasum aktsiate müügist moodustas 93,7
miljonit krooni.
2007. aastal maksis AS Eesti Telekom oma aktsionäridele rekordiliselt suuri
dividende. Vaatamata dividendide summa kasvamisele kahanes dividendidelt
tasumisele kuuluv tulumaks seoses langenud maksumääraga ulatudes 2007. aastal
371 miljoni kroonini (2006. aasta: 373 miljonit krooni).
Eesti Telekom grupp teenis 2007. aastal puhaskasumit 1 512 miljonit krooni
(2006. aasta: 1 314 miljonit krooni). Tulu aktsia kohta ulatus 10,91 kroonini
(2006. aasta: 9,49 krooni).
Investeeringud
Eesti Telekom grupp investeeris 2007. aasta jooksul materiaalsesse ja
immateriaalsesse põhivarasse 863 miljoni krooni (2006. aasta: 771 miljonit
krooni).
Mobiilside teenuste segment on 2007. aastal investeerinud 330 miljonit krooni
(2006. aasta: 274 miljonit krooni). Mobiilsides oli lisaks pidevale GSM-võrgu
arendusele suureks arenguvaldkonnaks kiiret mobiilset andmesidet toetavate
tehnoloogiate rakendamine. GSM-võrgu baasil töötav EDGE kattis aasta lõpuks 94%
tugijaamadest. 3G võrgu arenduses saavutati märkimisväärne tulemus: kaetud said
kõik Eesti maakonnakeskused. 3G võrgus on alates 2007. a novembrist võimalik
kasutada andmesidekiirusi kuni 7,2 Mbit/s allalaadimisel ja 1,4 Mbit/s
üleslaadimisel. Lisaks suurendati oluliselt võrgu töökindlust: kõik võrgu
keskjaamad pandi tööle ühtse ressursina, kus ühe keskjaama rike ei põhjusta tema
teenindavate tugijaamade väljalangemist ehk ulatuslikku leviakatkestust. 2007.
aasta teises kvartalis jõudis lõpule ka mobiil-ID teenuse väljatöötamine.
Mobiil-ID on koostöös Eesti Telekom grupi sidusettevõtja
Sertifitseerimiskeskusega väljatöötatud mobiilse autentimise vahend, sisuliselt
ID-kaardi edasiarendus mobiiltelefonis. Mobiil-ID võimaldab mugavat kuid
turvalist isiku tõendamist, eeldamata spetsiaalse kaardilugeja olemasolu. Kuna
mobiiltelefon on inimesel kogu aeg kaasas, annab see suurema vabaduse
isikutuvastust vajavate internetitoimingute sooritamiseks ja digitaalallkirja
andmiseks. Mobiil-ID soodustab suurt turvalisust nõudvate e-teenuste, näiteks
e-panganduse,
e-maksuameti, kasutamist, muutes selle võimalikuks ka avalikus
internetipunktis või välismaal viibides. Juba on alustatud ka koostööd Läti ja
Leeduga arendamaks Mobiil-ID-st välja kolme Balti riiki ühendav, ühtsel
tehnilisel standardil põhinev, isikutuvastamise ja digiallkirjastamise teenust.
Lairiba teenuste segmendi 2007. aasta 12 kuu investeeringud põhivarasse ulatusid
513 miljoni kroonini (2006. aasta: 467 miljonit krooni). Põhiosa
investeeringutest läks jätkuvalt interneti püsiühenduste ning DigiTV
kättesaadavuse parandamisse, võrguressursi arendusse ning mitmeteks
koostööprojektideks kohalike omavalitsustega erinevates Eestimaa paikades
kommunikatsioonivõimaluste parandamiseks. Võrreldes 2006. aastaga investeeriti
oluliselt enam seadmemajutuse teenuse tarbeks ruumide ümberehitusse. 2007. aasta
maikuus väljastati Elionile Sideameti poolt sagedusluba WiMax tugijaamade võrgu
laiendamiseks üle Eesti, avardades sellega hajaasustusega maapiirkondade
võimalusi kasutada kiiret interneti püsiühendust.
IT-teenuste segment investeeris 2007. aastal 33 miljonit krooni (2006. aasta: 30
miljonit krooni), millest Eesti Telekomi grupi struktuurimuutuse raames toimunud
emaettevõtte AS MicroLink ja Elion Ettevõtted AS-i ühinemise käigus omandatud
AS-i MicroLink kaubamärgid moodustasid 39%. Ülejäänud investeeringutest läks
valdavalt teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri laiendamisele. 2007.
aastal pani MicroLink Eesti nurgakivi oma uuele, 10-korruselisele peakontorile,
mis kerkib Tallinna uue innovatsioonikeskuse südamesse. Ehituse maksumuseks on
kavandatud 120 miljonit krooni.
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupi bilansimaht oli 31. detsembri 2007. aasta seisuga 5 023
miljonit krooni
(31. detsember 2006: 4 812 miljonit krooni). Aastaga on 355
miljoni krooni võrra kasvanud grupi põhivara. Põhivara kasv on tulenenud
peamiselt grupi ettevõtete investeeringutest. Käibevara on aastaga vähenenud
144 miljoni krooni võrra, seejuures raha ja raha ekvivalendid ning lühiajalised
finantsinvesteeringud on kahanenud 298 miljoni krooni võrra. Raha ning
lühiajaliste investeeringute vähenemise põhjuseks on 69 miljoni krooni võrra
suurem dividendimakse, dividendidelt tasutud tulumaks ning tehtud
investeeringud.
Grupi omakapital oli 31. detsembri 2007. aasta seisuga 4 314 miljonit krooni
(31. detsember 2006: 4 113 miljonit krooni).
Eesti Telekom grupil oli 31. detsembri 2007. aasta seisuga pikaajalisi kohustusi
25 miljonit krooni
(31. detsember 2006: 38 miljonit krooni) ja lühiajalisi
võlakohustusi 683 miljonit krooni (31. detsember 2006: 660 miljonit krooni).
Grupi netovõlg oli 2007. aasta lõpus -1 087 miljonit krooni ja netovõla suhe
omakapitali -25%
(31. detsember 2006: -1 383 miljonit krooni ja -34%).
Eesti Telekom grupi 2007. aasta äritegevuse rahavoog oli 1 902 miljonit krooni
(2006. aasta: 1 899 miljonit krooni). Grupi rahavoog investeerimistegevusse oli
518 miljonit krooni (2006. aasta: 761 miljonit krooni). Aastaga kasvas rahavoog
materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisse, ulatudes lõppenud aastal 861
miljoni kroonini (2006. aasta: 750 miljonit krooni). Eesti Telekom grupi
finantseerimistegevuse rahavoog oli 2007. aastal 1 311 miljonit krooni (2006.
aasta: 1 243 miljoni krooni), millest enamus kasutati dividendide maksmiseks.
Personal
Eesti Telekom grupi töötajate arv 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli 2
398 (31. detsember 2006: 2 294). Töötajate keskmine arv 2007. aastal oli 2 327
(2006. aasta: 2 206).
Mobiilside teenuste segmendi töötajate arv 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli
597 (31. detsember 2006: 553). Töötajate arv on kasvanud seoses
teenusteportfelli laienemisega.
Lairiba teenuste segmendi töötajate arv 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli
1 533. Võrreldes 2006. aasta lõpuga kasvas grupi töötajate arv 55 võrra. Kasv
tulenes peamiselt kliendi juures pakutavate tasuliste teenuste mahu
suurenemisega ning aasta esimesel poolel Pärnus ja Tartus loodud
kontaktikeskustega.
IT-teenuste segmendi töötajate arv 2007. aasta 31. detsembri seisuga oli 261
(31. detsember 2006: 258).
Eesti Telekom grupi töötajatele makstud töötasude kogusumma oli 2007. aastal 569
miljonit krooni (2006. aasta: 484 miljonit krooni). Mobiilside teenuste
segmendis maksti töötajatele 153 miljonit krooni (2006. aasta:
128 miljonit
krooni). Lairiba teenuste segmendis maksti töötajatele 327 miljonit krooni
(2006. aasta: 279 miljonit krooni). IT-teenuste segmendis maksti töötajatele 76
miljonit krooni (2006. aasta: 65 miljonit krooni)
Eesti Telekom grupi tegev- ja kõrgemasse juhtkonda kuulus 31. detsembri 2007.
aasta seisuga 52 inimest (31. detsember 2006: 54 inimest). Tegev- ja kõrgema
juhtkonna töötasudeks arvestati 2007. aasta jooksul 57 miljonit krooni (2006.
aasta: 57 miljonit krooni).
Aktsiakapitali struktuur ja aktsiate võõrandamispiirangud
AS Eesti Telekom („Eesti Telekom“) aktsiakapital on jaotatud nimelisteks
üheliigilisteks aktsiateks nimiväärtusega kümme (10) krooni iga aktsia. Eesti
Telekomi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Iga aktsia annab selle omanikule
aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle ja õiguse osaleda aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja Eesti Telekomi lõpetamisel allesjäänud vara
jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ettenähtud õigused. Eesti Telekomi
aktsiakapital ei sisalda väärtpabereid, millega ei ole lubatud kaubelda
lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul.
Eesti Telekomi põhikiri ei näe ette piiranguid aktsiate võõrandamisele.
Eesti Telekom ei ole aktsionäridega sõlminud ja Eesti Telekomi juhatusele ei ole
teada aktsionäride vahel sõlmitud lepinguid väärtpaberite võõrandamise
piiramiseks.
Seisuga 31.12.2007.a on Eesti Telekomis oluline osalus järgmistel aktsionäridel:
Baltic Tele Aktiebolag (59,25%) ja Eesti Vabariik läbi Rahandusministeeriumi
(24,17%).
Eesti Telekomil ei ole spetsiifilisi kontrolliõigusi andvaid väärtpabereid.
Eesti Telekom ei rakenda töötajate osalusskeeme.
Eesti Telekomi juhatusele ei ole teada Eesti Telekomi aktsionäride vahelisi
hääleõigust käsitlevaid kokkuleppeid. Eesti Telekomi põhikirja hääleõiguse
regulatsioonis ei ole võrreldes seadusega erisusi. Eesti Telekomi aktsionärid ei
oma eelisaktsiaid.
Juhtimine
Juhatuse liikmete valimine. Eesti Telekomi juhatus koosneb kahest (2) kuni
viiest (5) liikmest vastavalt Eesti Telekomi nõukogu otsusele. Põhikirja
kohaselt valitakse juhatuse liikmed nõukogu poolt kolmeks (3) aastaks, kui
nõukogu ei otsusta teisiti. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme
ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikmed peavad olema Eesti
residendid. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek.
Nõukogu määrab juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees on
Eesti Telekomi peadirektoriks. Nõukogu otsustab juhatuse liikmete ja
peadirektori vahelise tööjaotuse.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne
ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või
põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme
ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.
Juhatuse liikmete määramine. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme
asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku
nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue
juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on
õigus aktsiaseltsi arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule,
mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.
Juhatuse liikmete tagasiastumine. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda
mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule, selle võimatuse korral esitades
asjakohase avalduse äriregistri pidajale.
Juhatuse liikmete tagasikutsumine. Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused
ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise
avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik.
Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.
Põhikirja muutmine on Eesti Telekomi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses.
Põhikirja muutmise otsus on üldkoosoleku poolt vastu võetud, kui selle poolt on
antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus
jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.
Eesti Telekomi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib
aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest
korraldustest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, kuid nõusoleku puudumine
ei muuda tehtud tehinguid kehtetuks.
Eesti Telekomi esindab ja Eesti Telekomi nimel kirjutab dokumentidele alla
juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.
Aktsiate emiteerimine ja oma aktsiate tagasiostmine
Eesti Telekomi juhatuse liikmetel ei ole volitusi emiteerida aktsiaid, vaid see
pädevus kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse. Eesti Telekomi juhatus võib
Eesti Telekomi esindada tehingus, millega omandatakse Eesti Telekomi oma
aktsiaid
üldkoosoleku otsusel, kui:
see on toimunud ühe aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, millega on
määratud aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg ning
aktsiate eest tasutavad summad, ja
aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste summa ei
ületa
1/10 aktsiakapitalist ja
aktsia eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja
ülekurssi;
nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik
aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul
tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest;
eespool nimetatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega.
22. mail 2007. aastal toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek andis Eesti
Telekomile õiguse ühe aasta jooksul otsuse vastuvõtmisest (s.o kuni 22. maini
2008. aastal) omandada Eesti Telekom aktsiaid selliselt, et Eesti Telekomile
kuuluvate oma aktsiate nimiväärtuste summa ei ületa seadusega lubatud piiri (s.o
10%) ning aktsia eest tasutav summa ei ole suurem kui aktsia omandamise päeval
Tallinna Börsil Eesti Telekomi aktsia eest tasutud kõrgeim hind. Eesti Telekom
võib tasuda nimetatud aktsiate eest seltsi varast, mis ületab aktsiakapitali,
reservkapitali ja ülekurssi. Igakordselt omandatavate aktsiate arv määratakse
enne igakordset ostutehingut Eesti Telekomi nõukogu otsusega.
Ülevõtmispakkumiste mõju
Eesti Telekom ei ole juhatuse või töötajatega sõlminud kokkuleppeid, milles
sätestatakse hüvitised ülevõtmispakkumise puhul.
Eesti Telekom ei ole sõlminud kokkuleppeid, mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad,
kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19. peatükis
sätestatule saavutab Eesti Telekomi üle valitseva mõju teine isik.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist järgib AS Eesti Telekom (“Eesti Telekom”) oma
tegevuses Eesti Hea Ühingujuhtimise Tava (“Tava”) juhiseid. Käesolev aruanne
kirjeldab Eesti Telekomi juhtimist
2007. aastal ning selle vastavust Tava
juhistele. Endale teadaolevalt järgis Eesti Telekom 2007. aastal Tava juhiseid,
välja arvatud, kui käesolevas aruandes pole märgitud teisiti.
Eesti Telekom
Eesti Telekom on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts, aadressiga Valge
16, 19095 Tallinn ning registrikoodiga 10234957. Eesti Telekomi aktsiakapitaliks
2007. aastal oli 1 379 545 280 krooni, mis jaguneb ühte liiki registreeritud
aktsiateks nimiväärtusega 10 krooni. Eesti Telekomi aktsiad on noteeritud
Tallinna Börsi põhinimekirjas (Balti Põhinimekiri), lühinimega ETLAT. Eesti
Telekomi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Eesti
Telekomil on umbes 3500 aktsionäri. Lisaks on Eesti Telekomi aktsiate
hoidmistunnistused (GDR) noteeritud Londoni Väärtpaberibörsi (London Stock
Exchange) põhinimekirjas (Main Market), lühinimega EETD. Iga Eesti Telekomi GDR
esindab kolme Eesti Telekomi aktsiat.
Üldkoosolek
Eesti Telekomi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud
on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on paika pandud Eesti
äriseadustikuga ja Eesti Telekomi põhikirjaga (põhikirjaga on võimalik tutvuda
Eesti Telekomi veebileheküljel www.telekom.ee). Üldkoosoleku pädevusse kuulub
muuhulgas Eesti Telekomi põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine,
kasumi jaotamine ja nõukogu liikmete valimine.
Aktsionäride õiguste teostamine
Iga Eesti Telekomi aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle ning aktsionär võib
üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või esindaja
vahendusel. Üldjuhul on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle
poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui
selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud
teatud otsused (nt põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja
vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine ning Eesti Telekomi ühinemine,
jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine), mille puhul on otsus vastu võetud,
kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
2007. aasta 6. veebruaril toimus Eesti Telekomi aktsionäri Baltic Tele AB
taotluse alusel erakorraline aktsionäride üldkoosolek, mis kutsus tagasi kolm
Eesti Telekomi nõukogu liiget ning valis nende asemele kolm uut liiget. Nõukogu
liikmete tagasikutsumine oli seotud Baltic Tele AB emaettevõtja TeliaSonera AB
sisemiste struktuurimuudatustega, mis tingisid mõnede TeliaSonera töötajateks
olevate Eesti Telekomi nõukogu liikmete tööülesannete muutumise, mis
raskendanuks nende nõukogu liikme ülesannete täitmist. Üldkoosolekul oli kohal
89,93% aktsiatega esindatud häältest ning seega oli üldkoosolek pädev otsuseid
vastu võtma.
2007. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek 22. mail. Koosolek
kinnitas 2006. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku,
muutis Eesti Telekomi põhikirja, kinnitas Eesti Telekomi aktsiate tagasiostu
tingimused, kutsus tagasi ja valis Eesti Telekomi nõukogu liikmed, kinnitas
nõukogu liikmete tasustamise korra, valis Eesti Telekomi audiitori 2007.
majandusaastaks ning kinnitas audiitorteenuste eest tasumise korra, otsustades,
et audiitorteenuste teostamine ja teenuste eest tasumine toimub audiitorfirmaga
sõlmitava lepingu alusel. Korralisel üldkoosolekul oli kohal 87,94% aktsiatega
esindatud häältest ja üldkoosolek oli seega pädev otsuseid vastu võtma.
2007. aasta 6. septembril toimus Eesti Telekomi aktsionäri Baltic Tele AB
taotluse alusel erakorraline aktsionäride üldkoosolek, mis kutsus tagasi ühe
Eesti Telekomi nõukogu liikme ning valis tema asemele ühe uue liikme. Nõukogu
liikme tagasikutsumine oli seotud tema töösuhte lõppemisega Baltic Tele AB
emaettevõtja TeliaSonera AB kontsernis, mis raskendanuks nõukogu liikme
ülesannete täitmist. Üldkoosolekul oli kohal 83,43% aktsiatega esindatud
häältest ning seega oli üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma.
Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave
Üldkoosoleku toimumisest teatab Eesti Telekomi juhatus ette vähemalt kolm
nädalat korralise koosoleku puhul ning vähemalt ühe nädala erakorralise
koosoleku puhul, avaldades vastava teate vähemalt ühes Eesti Vabariigi
üleriigilise levikuga päevalehes.
2007. aasta 6. veebruari erakorralise üldkoosoleku teade ilmus 12. jaanuaril
2007 ajalehes “Postimees” ja
11. jaanuaril 2007 Tallinna Börsi infosüsteemi
vahendusel. 2007. aasta korralise üldkoosoleku teade ilmus
20. aprillil 2007
ajalehes “Postimees” ja 19. aprillil 2007 Tallinna Börsi infosüsteemi
vahendusel. 2007. aasta
6. septembri erakorralise üldkoosoleku teade ilmus 28.
augustil 2007 nii ajalehes “Postimees” kui ka Tallinna Börsi infosüsteemi
vahendusel. Nimetatud teadetes esitatud üldkoosolekute päevakordade kohta ei
esitatud küsimusi ega tehtud täiendavaid ettepanekuid.
Seega järgiti 2007. aasta Eesti Telekomi üldkoosolekute osas Tava juhiseid,
välja arvatud Tava punktis 1.3.2. sätestatud juhis. Nimetatud punkti kohaselt
osalevad üldkoosolekul nõukogu liikme kandidaadid, kes ei ole varem emitendi
nõukogu liikmeks olnud. 2007. aasta korralisel üldkoosolekul ei osalenud nõukogu
liikme kandidaat Jüri Raatma Eesti Telekomiga mitteseotud põhjustel. 2007. aasta
6. septembri erakorralisel üldkoosolekul ei osalenud nõukogu liikme kandidaat
Lars Klasson Eesti Telekomiga mitteseotud põhjustel.
Nõukogu
Ülesanded
Nõukogu kavandab Eesti Telekomi tegevust, valib juhatuse liikmed ja teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Eesti Telekomi põhikirjale
otsustab nõukogu küsimusi ettevõtja tegevuse suhtes olulist tähendust omavates
valdkondades ja küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või
põhikirja kohaselt ning mis väljuvad ettevõtja igapäevase majandustegevuse
raamest (nt eelarvete ja äriplaanide kinnitamine, Eesti Telekomi ja selle
kontserni organisatsiooniliste küsimuste lahendamine jmt).
Koosseis ja tasu
Põhikirja kohaselt koosneb Eesti Telekomi nõukogu kuuest kuni kümnest liikmest,
kes valitakse ametisse üldkoosoleku poolt kaheaastaseks tähtajaks. Kuni 22.
maini 2007 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised isikud: Terje
Christoffersen, Anders Gylder, Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats Salomonsson,
Aare Tark ja Heido Vitsur. Alates 22. maist 2007 kuulusid Eesti Telekomi
nõukogusse järgmised isikud: Terje Christoffersen, Anders Gylder, Jörgen Latte,
Tarmo Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark ja Jüri Raatma. 2007. aasta
6.
septembril toimunud Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul
kutsuti Terje Christoffersen tagasi ning tema asemele valiti Lars Klasson.
Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Anders Gylder, Jörgen Latte, Tarmo
Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark ja Jüri Raatma 22. mail 2009; Lars Klasson
6. septembril 2009.
Järgmised nõukogu liikmed on seotud Eesti Telekomi kontrolliva Rootsi äriühingu
TeliaSonera AB-ga: Lars Klasson, Anders Gylder, Jörgen Latte ja Mats
Salomonsson. Nõukogu liige Aare Tark on olnud enda kontrollitava äriühingu kaudu
olnud ärilistes sidemetes (õigusteenuse osutamine) Eesti Telekomiga, kuid
teenuse osutaja ei ole saanud nimetatud teenuse eest olulisel määral tasu ning
seega saab Aare Tark'i lugeda sõltumatuks nõukogu liikmeks.
Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe. Kuni 6. veebruarini 2007
tegutses nõukogu esimehena Erik Hallberg. Samal päeval toimunud nõukogu
koosolekul valiti nõukogu uueks esimeheks Terje Christoffersen, kes tegutses
selle kohal kuni 6. septembrini 2007. 20. septembril 2007 toimunud nõukogu
koosolekul valiti nõukogu uueks esimeheks Mats Salomonsson.
Nõukogu liikmete töö tasustamine on toimunud vastavalt 2007. aasta aktsionäride
korralise üldkoosoleku otsusele. 2007. aastal oli nõukogu esimehe tasu 20 000
krooni kuus ja nõukogu liikme tasu 9 000 krooni kuus, nõukogu liikmetele
kompenseeriti ka nõukogu liikme kohustuste täitmisega kaasnevad tegelikud kulud.
Tegevus
Eesti Telekomi nõukogu lähtub oma töökorralduses (nõukogu asukoht, koosolekud,
otsused, protokollid) enda poolt kinnitatud Nõukogu reglemendist. 2007. aastal
pidas nõukogu 11 koosolekut. Juhatus esitas nõukogule regulaarselt ülevaateid
Eesti Telekomi kontserni majandustegevusest ja finantsseisundist. Nõukogule anti
ülevaade auditikomitees ning tasustamise ja ametisse nimetamise komitees
arutatud teemadest, sh sise- ja välisaudiitorite poolt läbiviidud auditeerimiste
tulemustest. 2007. aasta jooksul kinnitas nõukogu 2006. aasta majandusaasta
aruande, Eesti Telekomi kontserni tippjuhtide 2006. aasta preemiad, kontserni
äriplaani 2008.-2009. aastaks, kontserni 2008. aasta eelarve ning kontserni
tippjuhtide preemiasüsteemi 2008. aastaks, määras aktsionäride üldkoosolekute
päevakorrad, kiitis heaks Eesti Telekomi kontsernirestruktureerimise ja AS
MicroLink Eesti omandamise Elion Ettevõtted AS-ilt, otsustas juhatuse koosseisu
muutmise ja juhatuse liikmetega teenistuslepingute sõlmimise.
Huvide konflikt
Vastavalt seadusele ja põhikirjale kuulub nõukogu liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse, lisaks ei või
nõukogu liige ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Eesti
Telekomiga. Nõukogu liikmed ei ole käesoleva aruande koostamiseni teavitanud
Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti olukorrast 2007. aastal.
Seega järgiti 2007. aastal Eesti Telekomi nõukogu töös Tava juhiseid.
Juhatus
Ülesanded
Juhatus on Eesti Telekomi juhtimisorgan, mis tegeleb igapäevase äritegevuse
juhtimise ja Eesti Telekomi esindamisega. Eesti Telekomi võib kõigis
õigustoimingutes esindada Valdo Kalm üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.
Eesti Telekomi eesmärkide saavutamiseks analüüsib juhatus Eesti Telekomi
tegevuste ja finantseesmärkidega seotud riske. Eesti Telekomi juhatus on
kehtestanud oma otsusega Eesti Telekomi kontserni siseteabe hoidmise reeglid ja
muud sisereeglid, näiteks raamatupidamise sise-eeskirjad. Juhatus peab järgima
nõukogu seaduslikke korraldusi. 2007. aastal toimus Eesti Telekomi juhatuse ja
nõukogu vahel pidev andmevahetus, sh esitas juhatus nõukogule regulaarselt
ülevaateid Eesti Telekomi kontserni majandustegevusest ja finantsseisundist.
Koosseis ja tasu
Eesti Telekomi põhikirja kohaselt võib nõukogu valida juhatusse kaks kuni viis
liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks võimalusega seda tähtaega
pikendada. Nõukogu määrab ühe juhatuse liikme juhatuse esimeheks, kes tegutseb
ka ettevõtte peadirektorina. Seisuga 1. jaanuar 2007 olid Eesti Telekomi
juhatuse liikmeteks juhatuse esimees Jaan Männik, Valdo Kalm ja Hille Võrk.
Eesti Telekomi nõukogu 2006. aasta 5. detsembri otsuse kohaselt võttis pärast
22. mail 2007 toimunud Eesti Telekomi korralist aktsionäride üldkoosolekut Eesti
Telekomi juhatuse esimehe koha seniselt juhatuse esimehelt Jaan Männikult üle
Valdo Kalm. Sama kuupäeva otsusega otsustas nõukogu kutsuda alates 22. maist
2007 Jaan Männik juhatuse liikme ametist tagasi.
2007. aasta 18. aprillil otsustas Eesti Telekomi nõukogu laiendada Eesti
Telekomi juhatust alates
1. juulist 2007 järgmiste isikutega: Leho Tamm,
Valdur Laid ja Enn Saar. Sama kuupäeva otsusega otsustas nõukogu kutsuda alates
1. juulist 2007 ametist tagasi senise juhatuse liikme Hille Võrk'i.
Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Valdo Kalm 1. jaanuaril 2010; Leho
Tamm, Valdur Laid ja Enn Saar 1. juulil 2010.
Juhatuse liikmete töötasu ning lahkumishüvituse suurus ja maksmise tingimused on
määratud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmete
preemiasüsteem kinnitatakse igal aastal nõukogu otsusega. 2007. aasta eesmärkide
maksimumtaseme saavutamisel oleks juhatuse liikmete preemia võrdne kuue kuu
palgaga. Ametist lahkunud juhatuse esimehel Jaan Männikul on Eesti Telekomiga
pensionikokkulepe. 2007. aastal ei järginud Eesti Telekom Tava punkti 2.2.7, mis
näeb ette iga juhatuse liikme hüvede ning preemiasüsteemide avaldamist
veebilehel ning käesolevas aruandes, aga ka juhatuse liikmete
tasustamispõhimõtete tutvustamist üldkoosolekul. Eesti Telekomi nõukogu otsustas
13. detsembril 2005. aastal, et praegusel ajal ei ole taolise informatsiooni
avaldamine Eesti Telekomi kontserni huvides ega annaks adekvaatset ülevaadet
kontserni tippjuhtide motiveerimise süsteemist. Eesti Telekomi kontsernis ei ole
kehtivaid aktsiaoptsiooniprogramme.
Huvide konflikt
Vastavalt seadusele ja põhikirjale peab juhatuse liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu heaks kiitma nõukogu, lisaks ei või juhatuse liige ilma nõukogu
loata konkureerida Eesti Telekomiga. Juhatuse liikmed ei ole käesoleva aruande
koostamiseni teavitanud Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti
olukorrast 2007. aastal.
Seega järgiti 2007. aastal Eesti Telekomi juhatuse töös Tava juhiseid, välja
arvatud Tava punktis
2.2.7 sätestatud juhis.
Kontrollfunktsioonid ja auditeerimine
Lisaks aruandluse süsteemile ja riskide juhtimise protseduuridele on Eesti
Telekomi nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud erinevad kontrollfunktsioonid.
Auditi komitee
Auditi komitee abistab nõukogu järelevalvefunktsiooni täitmisel. Kuni 6.
veebruarini 2007 olid komitee liikmeteks Mats Salomonsson (komitee esimees),
Hans Tuvehjelm ja Tarmo Porgand. Alates 6. veebruarist 2007 asus Hans Tuvehjelmi
asemel komitee liikmeks Jörgen Latte. 2007. aasta jooksul kogunes komitee 7
korda.
Välisaudiitorid
Vastavalt põhikirjale valib audiitori(d) üldkoosolek. Eesti Telekomi audiitor
2007. aastal oli AS PricewaterhouseCoopers. AS PricewaterhouseCoopers auditeeris
kõiki Eesti Telekomi kontserni ettevõtteid ning esitas üldkoosolekule audiitori
järeldusotsuse. Audiitorid informeerisid oma tähelepanekutest ka auditi komiteed
ja kontserni ettevõtete juhatusi.
Sisekontroll
Sisekontrolli teenust ostetakse alates 2002. aasta aprillikuust AS-ilt Deloitte
& Touche Audit. Auditi komitee ja Deloitte lepivad sisekontrolli projektide
ulatuses kokku kord aastas. Deloitte kannab tehtud tööst ette auditi komiteele.
Tasustamise ja ametisse määramise komitee
Tasustamise ja ametisse määramise komitee põhiülesandeks on harmoniseerida Eesti
Telekomi kontserni tippjuhtide tasustamise põhimõtted ja teha ettepanekuid
nõukogu liikmete määramiseks ja nende töö tasustamiseks. Komitee liikmeteks kuni
6. veebruarini 2007 olid Erik Hallberg (komitee esimees), Bengt Andersson ja
Aare Tark. Alates 6. veebruarist 2007 oli komitee koosseis järgmine: Terje
Christoffersen (komitee esimees), Anders Gylder ja Aare Tark. Eesti Telekomi
nõukogu valis oma 2007. aasta 20. septembri otsusega komitee uueks esimeheks
Mats Salomonsson'i. 2007. aasta jooksul kogunes komitee 4 korda.
Teabe avaldamine
Eesti Telekomi veebilehel www.telekom.ee on avaldatud Tava juhistega nõutud
teave, sh finantskalender, põhikiri, finantsaruanded, info presentatsioonide ja
analüütikutega kohtumiste kohta, andmed nõukogu ja juhatuse liikmete ja
audiitori kohta ning muud andmed. Seega järgis Eesti Telekom 2007. aastal teabe
avaldamisel Tava juhiseid.
Finantsaruandlus
Eesti Telekom koostab raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Liidus
kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS).
Finantsaruandluse avaldamisel lähtub Eesti Telekom seaduses ja Tallinna Börsi
reglemendis sätestatust.
--------------------------------------------------------------------------------
| 2007.a I | 2007.a II | 2007.a III | 2007.a ja sama |
| kvartali | kvartali ja I | kvartali ja | aasta IV |
| vaheraruanne | pool-aasta | 9 kuu | kvartali |
| | vaheraruanne | vaheraruanne | vahearuanne |
--------------------------------------------------------------------------------
| 19. aprill 2007 | 19. juuli 2007 | 19. oktoober | 6. veebruar 2008 |
| | | 2007 | |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2007 | 2006 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 6 261 002 | 5 767 734 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud kaupade ja teenuste kulud | (3 542 791) | (3 260 113) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 2 718 211 | 2 507 621 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustus-, üldhalduskulud ning | (900 011) | (908 854) |
| uurimis- ja arendusväljaminekud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 28 114 | 53 011 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | (6 336) | (5 405) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum | 1 839 978 | 1 646 373 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 48 626 | 42 768 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | (2 342) | (1 950) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud, neto | 46 284 | 40 818 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud sidusettevõtjate | (3 817) | 193 |
| aktsiatelt ja osadelt, neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum enne tulumaksustamist | 1 882 445 | 1 687 384 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Dividendide tulumaks | (370 897) | (373 377) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasum | 1 511 548 | 1 314 007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasumi jaotus: | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus kasumis | 1 505 098 | 1 309 443 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa osalus kasumis | 6 450 | 4 564 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 1 511 548 | 1 314 007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakasum, arvestatud | | |
| emaettevõtja osaluse aruandeaasta | | |
| kasumist | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Baasaktsiakasum (kroonides) | 10,91 | 9,49 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud aktsiakasum (kroonides) | 10,91 | 9,49 |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD BILANSS
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31. detsember | 31. detsember |
| | 2007 | 2006 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 2 405 114 | 2 044 595 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 216 011 | 214 046 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 13 422 | 17 247 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused pikaajalised nõuded | 115 059 | 119 139 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 2 749 606 | 2 395 027 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 1 732 | 771 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 187 573 | 142 692 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud | 992 939 | 884 212 |
| lühiajalised nõuded | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised finantsinvesteeringud | 694 040 | 1 064 859 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 396 778 | 324 405 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 2 273 062 | 2 416 939 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 5 022 668 | 4 811 966 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 1 379 545 | 1 379 545 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ülekurss | 356 018 | 356 018 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 137 955 | 137 955 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum | 2 429 361 | 2 234 831 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | 4 302 879 | 4 108 349 |
| kokku | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa | 11 480 | 5 030 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital kokku | 4 314 359 | 4 113 379 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 1 343 | 3 124 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustused | 3 239 | 7 912 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 20 673 | 22 124 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressi mittekandvad võlakohustused | - | 5 152 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 25 255 | 38 312 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele ja muud | 670 989 | 651 365 |
| lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 2 778 | 2 742 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustused | 4 814 | 865 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 4 473 | 5 303 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 683 054 | 660 275 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustused kokku | 708 309 | 698 587 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 5 022 668 | 4 811 966 |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2007 | 2006 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest kokku | 1 902 001 | 1 898 514 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ning immateriaalse põhivara | (861 490) | (749 876) |
| soetamine | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 14 768 | 49 599 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Äriühenduste soetamine (neto rahavoog miinus | (4 934) | (97 591) |
| jooksval perioodil tasumata osa) | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtjate aktsiate soetamine | - | (14 100) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus, | 369 746 | 177 785 |
| neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muude pikaajaliste nõuete muutus, neto | (36 073) | (130 548) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Sidusettevõtjatele antud laenude | - | 4 100 |
| tagasimaksed | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | (517 983) | (760 631) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood enne finantseerimistegevust | 1 384 018 | 1 137 883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud dividendid | (1 310 568) | (1 241 591) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed | (1 819) | (1 704) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud mittekonverteeritavad kohustused | 1 020 | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (1 311 367) | (1 243 295) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 72 651 | (105 412) |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 324 405 | 430 393 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 72 651 | (105 412) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursi muutuste mõju | (278) | (576) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus | 396 778 | 324 405 |
--------------------------------------------------------------------------------
