Selgitus erinevuste kohta AS-i Kalev 12 kuu vahearuande ja 2007/2008 a. majandusaasta auditeeritud aruande vahel. 1. IFRIC 12 (Teenuste kontsessioonikokkulepped) selgitab, kuidas peaksid teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmijad rakendama kehtivaid rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) teenuste kontsessioonikokkulepete alusel võetud kohustuste ja omandatud õiguste kajastamisel. Tõlgendust kohaldatakse kohustuslikult 1. jaanuaril 2008 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele. Kalev grupp rakendas IFRIC 12 aruandlusstandardis kirjeldatud põhimõtet juba eelmise, 2007/2008 majandusaasta aruandes. AS Kalev 2007/2008 auditeeritud majandusaasta aruandes on rakendatud IFRIC 12 kõiki nõudeid ja sellest arvestuspõhimõtete muutusest tulenevalt suurenesid Tallinna koolide erapartnerlusprojektig seotud tekkepõhised tulud summas 13 miljonit krooni ja finantskulud summas 5 miljonit krooni võrreldes eelnevalt avaldatud vahearuandega. Teenuse kontsesioonileppest tulenevaid nõudeid oli esialgselt kajastatud lühiajalistena, ent auditeerimisprotsessi käigus reklassifitseeriti 307 miljonit krooni nõudeid pikaajalisteks. 2. AS Kalev kajastas 12 kuu vahearuandes müügiootel varasid eraldi veerus, ega arvestanud amortisatsiooni müüdavatelt varadelt. Kuna eeldatav müügitehing lõppes ning majandusaasta aruande esitamisel ei ole piisavalt kinnitust võimalike uute tehingute kohta, siis auditeeritud aruandes lähtudes IFRS 5 nõuetest, ei kajastata nimetatud varasid enam müügiootel varasidena. Sellest tulenevalt korrigeeriti AS-i Kalev 2007/2008 majandusaasta amortisatsioonikulu kokku 12 miljoni krooni võrra. 3. 2007/2008.a auditeeritud majandusaasta aruandes arvestati piimanduse valdkonnas täiendavalt võrreldes vahearuandega ammortisatsiooni paigaldamata seadmetelt kokku summas 11 miljonit krooni. 4. AS-i Kalev 12 kuu vahearuandes kajastati GKG Investeeringute AS-i poolt AS-ile Kalev antud 59 miljonit krooni tagatisraha ulatuses ALTA nõudeid tuludena. Nimetatud summa on GKG Investeeringute AS kandnud AS-ile Kalev tagamaks viimase nõuet Alta vastu. Vastavate nõuete realiseerumise korral kuulub realiseerunud summa, millele lisandub mõistlik intress, GKG Investeeringute AS-ile tagastamisele. Seni kuni vastav nõue ei ole realiseerunud, tagatisraha tagastamisele ei kuulu. Audiitorite soovitusel on aastaaruandes muudetud samas summas ainult nõudeid ja kohustusi võrreldes vahearuandega. 5. AS-i Kalev võlakohustustest, mis oma olemuselt olid aruande koostamise ajal pikaajalised laenud summas 255 miljonit krooni reklassifitseeritud lühiajaliseks laenudeks, kuna vastavate laenude pikaajalisteks muutmise kokkulepped sõlmiti peale bilansipäeva. ----------------------------------- KONSOLIDEERIMISGRUPI 2007/2008 MAJANDUSAASTA ARUANNE KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE 1. Majandus-ja õiguslik keskkond 1.1. Majanduskeskkonna mõju Makromajanduse heitlik taust, tegurihindade kiire tõus, laenukapitali kallinemine ning firma tegevussuundade areng mõjutasid AS-i Kalev 2007/2008.majandusaasta tulemusi. Tootmissisendites toimus, sarnaselt eelmisele aastale, mitmeid oluliselt ebasoodsaid arenguid toorainehindade osas, samuti jätkus kiire kasv tööjõukuludes. Samas aga toetasid olulisemad eksporditurud nõudlust AS-i Kalev kaupadele, samuti nagu ka kiire majandusarengu lõppfaasi jõudnud kodumaine turg Eesti sisemajanduse kogutoodangu ja majanduse kogunõudluse kasvutempo aeglustusid vaadeldaval perioodil järsult; kolme viimase aasta nõudluse keskmine kasvutempo (ligi 9% aastas) kahanes aruandeperioodil ühe protsendini - taoline reaalkasv on kordades väiksem pikema perioodi näitajast, kusjuures esimest korda möödunud dekaadi arvestuses jäi nõudluse kasv alla kogutoodangu kasvutempole. Aruandeperioodi jooksul küll suurenes Eesti majanduse reaalne nõudlus 1,2% ja SKT sellest ligi kaks korda enam, ent ajavahemiku juuli 2007 - juuni 2008 kokkuvõttes kahanes toodangu kogumaht ligi 5%. Sektoraalselt olid müügimahud erineva dünaamikaga: toiduainete ja jookide tootmine kahanes vaadeldaval perioodil ligi kümnendiku (samas, kui nende kaubagruppide käive kasvas 10%). Kalev kontserni tegevusvaldkondade (vt ptk 2) lõikes on Eestis toimunud kiireim kasv pagaritoodete käibes - ligi 18% eelmise aasta sama ajaga võrreldes, samas kasvas selle kaubagrupi tootmismaht marginaalselt (1%). Sisemajanduse nõudluse kiirest kokkukuivamisest tulenevalt on langenud tööstustoodangu maht tervikuna isegi vaatamata ekspordikäibe kasvule. Näiteks piimanduses registreeriti vaadeldaval perioodil üks suurimaid langusi tootmises -13%, kuigi tulenevalt hinnatõusust suurenesid nii ekspordi kui läbimüügi käibed ca 15%. Kogurentaabluse näitajad peegeldasid samasugust trendi - töötleva tööstuse keskmine kahanes kaks protsendipunkti eelmise aastaga võrreldes, ulatudes vaadeldaval perioodil 7%-ni. Toiduainete ja jookide tootmises oli kogurentaablus 5% (ehk kahanes ühe protsendipunkti võrra) ning piimatoodetes 3% (langus üks protsendipunkt). Kalev kontserni ettevõtete toodang kuulub suuresti nende hüviste hulka, mille vastu nõudluse reaalkasv on olnud kas tagasihoidlik või suisa negatiivne. Ehkki palkade dünaamika toetas üldise tarbimise kasvu, jäi erasektori reaalne tarbimise kasv vähemaks kui 2% aastases arvestuses (võrreldes ligi 10%-ga varasema kolme aasta vältel). Samas on palkade reaalkasv Eestis olnud väga kiire ning tööturul on võimendunud pinged nii tööjõu oskustaseme kui valiku osas - täishõive olukord tähendab tööandjale kesist tööjõu valikut olukorras mil tarvis tootmisvõimsusi suurendada. Sel põhjusel on Kalev kontsernis tehtud vajalikke investeeringuid, vähendamaks tööjõukulude kiirest kasvust tekkivat kulustruktuuri muutusi. Üldine areng näitab, et aeglane kasv tööviljakuses tekitab olulist survet Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Tootmisharusid, kus kulusurve on suurim, iseloomustab ka madalam kasumimarginaal. Taolisel hinnasurvel on negatiivne mõju kogu majandusele, jaotudes kas mõne või kõigi harude vahel majanduses ning tekitab kulukombinatsiooni madalama palgataseme, väiksema kasumi ja/või riigieelarvetulude kahanemise kaudu. Kodumaiste hüviste ekspordi reaalkasv on Eesti Statistikaameti andmetel viimase nelja kvartali kokkuvõttes olnud negatiivne (-3,5%), võrreldes eelmise perioodi enam kui 5%-lise kasvuga. Tarbijahindade kasv Eestis püsis juba neljandat aastat järjestikku kiire - ostukorvi kallinemine ületas aruande koostamise ajal 11% aastases arvestuses. Üldisest veelgi kiirem on olnud toidukaupade kallinemine, mis ulatus 18%-ni. Inflatsioon Eestis seletub nii majandustsükli faasi ja selles tekkinud „pudelikaelade” kaudu kui ka Euroopa Liiduga majandusliku integreerumise ja üleilmastumise mõjudega. Kahekohaline inflatsioonimäär on vähendanud koduturu elanike ostujõudu ning mõjutab tarbijakäitumist. Eriti tuleb see esile olukorras, kus kulutused toidule ja energiale moodustavad suhteliselt olulise osa kodumaise tarbija eelarvest. Kõrge ja/või kasvav inflatsioonimäär seondub sageli ka suurema muutlikkuse ja teadmatusega tuleviku suhtes, mistõttu kokkuvõttes ei soodusta ettevõtete poolt tehtavaid investeeringuid. Majandusele tervikuna on oluline, et inflatsiooni kasvutrend lõpeks ning üldine hinnakasv Eestis taanduks käesoleva kümnendi esimese poole (kuni 4%-lise) aastakeskmise hinnataseme tõusuni. Majanduses täheldame kasvavat ettevaatlikkust 2007. a keskpaigast saati - lõpptarbimine ei kasva enam sama kiiresti kui sissetulekud. Kuna eratarbimine on kogunõudluse tähtsaim osa, moodustades enam kui pool kogunõudlusest, siis kirjeldatud muutus tarbimises aeglustab ka majanduskasvu. Lisaks tuleb arvestada tarbijaeelistuse muutustega - uuringud magusanõudluse kohta viitavad Eesti elanike suurele hinnatundlikkusele kaupade valikul. Samuti täheldame olulist nihet tarbijateadlikkuses tervislikumate toitumisharjumuste suunas. Seetõttu pöörab tootearendus šokolaadikondiitri valdkonnas suurt tähelepanu tumeda šokolaadi potentsiaalile, materialiseerimaks teadusuuringute järeldused selle toiduaine heast mõjust tarbija tervisele läbi antioksüdantide rohkuse suurema kakao-sisaldusega toodetes. Võrreldes eelmise majandusaastaga on tõusnud tegevuse finantseerimiseks kaasatava võõrkapitali hind. Kuna ka laenu saamise tingimused on karmistunud ja üldine kapitalikulu kasvanud, siis avaldub selle koosmõju esmalt ehituse ja kapitalikaupade nõudluses ning kannustab tarbimist. Kesise välisnõudluse ja madala majandusaktiivsuse tingimustes on kulude surve kasumimarginaali kujunemisel teisejärgulise tähtsusega. Taolistes tingimustes on suurema tähtsusega pigem turuosa säilitamine ning läbimüügi mahuline kasv. Lõpptoodangu hinnakujundus lähtub nõudluse ja pakkumise erinevatest teguritest. Eestis on vaadeldava perioodi jooksul tööstustoodangu tootjahinnad tõusnud veidi üle 7%, samas aga on toiduainete ja jookide puhul hinnatõus ulatunud viiendikuni aastases arvestuses. Tootmiskulude dünaamikas tõusevad esile nii energiakandjate kui erinevate tootmistegurite hinnatõus. Näiteks kallines aasta kokkuvõttes kakaouba, mis maailmaturul noteeritakse USA dollarites, poole võrra ning oli 2008.a. juuni lõpus kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Kuna nõudlus kakao järele ületab pakkumist ning tooraine puudujääk peaks kestma ka 2009.aastal, on kakao-oa futuuride hinnad Londoni börsil sööstnud tippu. Vaid tänu Eesti krooni (seotud euroga läbi valuutakomitee süsteemi) tugevnemisele on kroonidesse ümber arvestatuna kakaohinna tegelik tõus olnud mõnevõrra tagasihoidlikum - ca 30%. Kakaoubade futuuride hinnad (maailmaturul noteeritud samuti USA dollarites) näitavad järgneva 12 kuu jooksul langust 4-5%, ent jätkuvalt negatiivsed teated oodatava saagi osas maailmas olulistelt kakao-tootjatelt ei sisenda erilist usku selle tooraine hinna langusesse. Kalev kontserni jaoks teise olulise tooraine - piima kokkuostuhind Eestis on 12 kuu möödudes aruandeaasta algusest ligi neljandiku kõrgem. Hinnadünaamika aga varieerus: kui 2008.a alguseks oli eelmise aasta juuniga võrreldes piima kokkuostuhind kerkinud kolmandiku, siis alates aprillist 2008.a. on toimunud toorme mõningane hinnalangus. Aastases arvestuses oli juuniks 2008.a. piima kokkuostuhind Eestis tõusnud veidi alla viiendiku. Toorpiima hinnatõus mujal Euroopas oli möödunud 12 kuu jooksul paljudes kohtades erakordne (kohati kuni 80 protsenti) ja tingis samuti ligi 20%-lise kasvu erinevate maade piimatoodete hindades. OECD ja FAO poolt koostatud “Agricultural Outlook for 2008 to 2017” prognoos järgneva 10 aasta perspektiivis suhkru, teraviljade ja piimapulbri osas ennustab nimetatud toodetel 30-protsendilist keskmist hinnatõusu, samas kui või hind peaks vastavalt prognoosile olema perioodi lõpus enam kui 60% kõrgem praegusest tasemest. Suuremad on ettevõtja kulutused pakendamisele, transpordile, logistikale ning seda tulenevalt suuresti just tootmissisendite hindade kasvust. Seetõttu on ka toiduainetetööstuste kasumiootused eelpool mainitud teguritest oluliselt mõjutatud. Maailmas suurimate sama valdkonna toiduainetetööstuse kontsernide (nt Cadbury, Nestlé, Danone) puhul hinnatakse toorme hinnaralli negatiivset mõju firmade kasumimarginaalile keskmiselt 300 baaspunktini. Eesti ettevõtete jaoks tervikuna on kasumlikkuse taandareng kestnud juba enam kui aasta: alates 2007.a. teisest kvartalist on ettevõtluse tegevuse ülejääk ja segatulu kahanenud igas järgnevas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 1.2. Muudatused õiguslikus keskkonnas Eesti maksupoliitika püüdleb otsese maksustamise alandamisele ja kaudse maksustamise suurendamisele. Siiski säilib siinsele ettevõtlusele märkimisväärne kulu tööjõu rakendamisest, kuna muutused tootmistegurite hindades puudutavad tööjõukulu mõju ettevõttele. Riiklike maksude kõrval mõjutavad tööjõu hinda ka tööandjate ja ametiühingute vahel sõlmitavad ning riiklikult kehtestatavad miinimumtöötasu lepped. Viimase kolme aasta jooksul sõlmitud alampalga kokkulepped on tõstnud töötasu miinimumi Eestis agregeeritult 62% (sh 1.jaanuarist 2008.a. tõusis alampalk ligi 21% eelmise perioodiga võrreldes) ning taolisel kiirel kasvul on olnud otsene mõju üldisele palgatõusule. Oskustööliste nappuse, tööturu suhteliselt tagasihoidliku paindlikkuse, tootlikkuse piiratud kasvu ja EL-suunalise mõjuga täiendavate regulatsioonide tingimustes tähendab alampalga kiire tõus kasvavat survet firma kuludele ja tegevuse rentaablusele. 2008. aasta juunis valmis sotsiaalpartnerite koostöös „Töölepingu seaduse“ uus eelnõu, mille eesmärk on tagada Eesti tööturgu reguleeriva seadusandluse kaasajastamine. Mitmed rahvusvahelised uuringud ja võrdlused viitavad Eesti tööturu seniste regulatsioonide takistavale mõjule hõive kasvul ja mittevastavusele tänapäevaste töösuhete kujunemisel - ehk see, mida ametkondlikus keelepruugis tähistab mõiste tööturu „jäikus“ (ning sooviks on tagada tööturu „paindlikkus“). Kuna tööalased suhted vajavad ajakohastamist Eestis, ootamegi eelnõu konstruktiivset arutelu ja vastuvõtmist parlamendis. Euroopa Komisjon käivitas 2006. aasta juulis reformi ühenduse suhkruturu korralduse muutmiseks Euroopa Liidu senise ühtse põllumajanduspoliitika raames. Selle reformi tulemusena langeb valge suhkru miinimumhind, mis seni oli kolm korda maailmaturu hinnast kõrgem, nelja aasta jooksul kokku 36% (suhkruhinna etapiline langetamine ulatus reformi esimesel aastal kuni 20%, teisel 27,5%, kolmandal 35% ja neljandal 36%-ni). Suhkru hinna lähenemine maailmaturu hinnale (st suhkru hinna langus) on selle olulisuse tõttu tootmissisendina igati AS-i Kalev huvides. 2007. a juunis otsustas Euroopa Komisjon tühistada kõik toetused piimatoodete ekspordil - see on kooskõlas EL ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reformimisega ning on tingitud toorme maailmaturuhindade arengust. Näiteks on nii piimapulbri kui või hind jõudnud kaubandusajaloo kõrgeimale tasemele. Samas on Euroopa Komisjon seisukohal, et turuarengu vastupidisel juhul taastub sekkumine piimatoodete kaubandusse. 1. aprillist 2008. a tõusid EL piimatootmise kvoodid 2 protsenti, olles samuti osa CAP reformidest järk-järgult suurendamaks kvoote, mille tulemusena eelpool kirjeldatud piimahinna langus aset leidiski. Kuna reformikava näeb ette kvootide täieliku tühistamise Euroopa Liidus aastaks 2015, siis tagamaks sujuv üleminek turutingimustele on Euroopa Komisjon soovitanud ühe protsendi suurust kvootide suurendamist igal aastal vahemikus 2009 kuni 2014. Reformide edasine kava näeb samuti ette tühistada põllumeestele seni kohustuslik nõue 10% maa sööti jätmise kohta, mis kasvava toiduainete nõudluse tingimustes toob kaasa ka põllumajandussaaduste tootmise suurenemise. 2. Ülevaade AS Kalev kontsernist AS-i Kalev tegevus jaotub mitmesse valdkonda: toiduainete tootmine ja -müük, meedia, kinnisvaraalane tegevus, kirjastamine, trükindus. Loetletud tegevusaladest on ettevõtjal pikema perioodi kogemus šokolaadi-, suhkru-, pagari-, jahukondiitri- ning piimatoodete segmendis; samuti on AS Kalev olnud pikemat aega tegev kinnisvaraarenduse ja -halduse erinevate projektidega. Eelmisel majandusaastal sai alguse AS-i Kalev tegevuse laienemine meedia, kirjastamise ja nende sidusaladesse. Nimetatud valdkondades on aruandeperioodi vältel toimunud jõuline areng, sh hakati tootma televisiooniprogrammi. Toiduainete valdkonnas jaguneb tegevus viie tootmisüksuse vahel, mis paiknevad Põrguväljal (Rae vallas Harjumaal), Paides, Viljandis, Jõhvis, Kiviõlis ning toodangu realiseerimine toimub muuhulgas ka ettevõtja üle-eestilise jaekaubandusketi kaudu, mis koosneb 15 kommipoest ja kohvikust. Alljärgnevas tabelis on toodud AS-i Kalev tegevusalade jaotus vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK 2008) ja Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev.2) Eesti rahvuslikule versioonile: -------------------------------------------------------------------------------- | EMTAK kood | NACE kood | Tegevusala | -------------------------------------------------------------------------------- | 1082 | C 10.82 | Šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete | | | | tootmine | -------------------------------------------------------------------------------- | 1071 | C 10.71 | Pagaritoodete tootmine | -------------------------------------------------------------------------------- | 1051 | C 10.51 | Piima töötlemine, piimatoodete ja juustu | | | | tootmine | -------------------------------------------------------------------------------- | 68106820 | L 68.10,68.20 | Kinnisvaraalane tegevus | -------------------------------------------------------------------------------- | 5814 | J 58.14 | Ajakirjade jm perioodika kirjastamine | -------------------------------------------------------------------------------- | 6020 | J 60.20 | Teleprogrammid ja ringhääling | -------------------------------------------------------------------------------- | 94995 | S 94.99 | Vaba aja veetmise ja meelelahutusega seotud | | | | tegevus | -------------------------------------------------------------------------------- | 18122 | C 18.12 | Perioodikaväljaannete, reklaammaterjalide | | | | jmt trükkimine | -------------------------------------------------------------------------------- Kalev kontserni emaettevõtja on AS Kalev; lisaks kuulub kontserni kaheksateist tütarettevõtjat. AS Kalev osalus erinevates äriühingutes on toodud Lisas 21. AS Kalev kontserni restruktureerimine algas 2006. aastal, mistõttu ümberkorraldustega seonduv kajastus olulisel määral nii eelmise kui vaadeldava majandusaasta tulemustes. AS Uniprint loeti tütarettevõtjaks eelmisel majandusaastal; tulenevalt aktsionäride lepingust oli AS-il Kalev õigus osta ettevõtte kõik aktsiad, kuid AS Kalev ei kasutanud seda võimalust (vt Lisa 21.6). Organisatsioonilistest muudatustest toimus esimene 2007/2008 majandusaasta alguses: 17.08.2007. a sõlmitud lepingu alusel omandas AS Kalev osaühingu Soltari Invest 40 tuhande kroonise nimiväärtusega osa. Tehingu tulemusena sai AS-ist Kalev osaühingu ainuosanik ja peale viimase nimemuutust kannab ettevõte nimetust AgriStock OÜ. Tütarettevõtja tegevus keskendub teraviljatoodete töötlemise arendamise, hoiustamise ja ümberlaadimisele. Nimetatud osaluse omandamine ei olnud tehing seotud isikuga börsireglemendi mõistes. 2007. aasta lõpus alustas AS Kalev Chocolate Factory üleminekut tootegrupipõhisele tootmisele, mille tulemusena hakati pagari- ja jahukondiitritooteid valmistama erinevates tootmisüksustes. Spetsialiseerumisprotsessi eesmärgiks oli vajadus suurendada logistilist ja tootmisefektiivsust, pidurdamaks survet toodete omahinna kasvule ja koondamaks oskusteave ühtsesse tootmisüksusesse. Selle protsessi esimene etapp hõlmas muudatusi küpsisetootmises AS-i Kalev Jõhvi Tootmine Kiviõli tootmisüksuses. Protsessi teises etapis viidi pagaritoodete tootmine üle Jõhvi üksusesse, rakendades osaliselt esimese etapi tulemusena vabanenud tööjõuressurssi. AS Vilma tootmisüksusesse Viljandis aga koondati kontserni jahukondiitri tootmine. 2008. a veebruaris kinnitati OÜ Maiasmokk juhatajaks Kati Kusmin, kes on ka AS-i Kalev tütarettevõtjate AS Kalev Chocolate Factory, AS Kalev Jõhvi Tootmine ja AS Vilma juhatuse liige. Sellele eelneval kuul võõrandas AS Kalev osaluse OÜ-s Maiasmokk oma tütarettevõtjale AS-ile Kalev Chocolate Factory. OÜ-le Maiasmokk uue juhataja valimine ning osaluse võõrandamine on seotud AS-i Kalev toiduainetööstuse ettevõtete võõrandamisega. AS-i Kalev juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriseadustikus kehtestatud korras. Äriseadustiku kohaselt valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi AS-i Kalev nõukogu. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. AS-i Kalev nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule (selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale). Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel kohus. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. AS-i Kalev juhatuse liige valitakse kolmeks aastaks lähtuvalt AS-i Kalev põhikirjast. Juhul kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, määrab AS-i Kalev nõukogu firma juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Äriseadustiku kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. AS-i Kalev põhikirjas ei ole sätestatud suuremat häälteenamuse nõuet. AS-il Kalev on ainult ühte liiki aktsiad. AS-i Kalev võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Kui AS-i Kalev juhatuses on kolm või enam liiget, võib põhikirja kohaselt aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksinda või teised juhatuse liikmed koos juhatuse esimehega. Äriseadustiku järgi kehtib ühine esindatus kolmandate isikute suhtes ainult juhul kui see on kantud äriregistrisse. AS-i Kalev juhatuse liikmetel ei ole õigust aktsiaid emiteerida ega tagasi osta. AS-i Kalev ja selle juhatuse liikmete või firma töötajate vahel ei ole kokkuleppeid, milles sätestataks hüvitised seoses VpTS §19 sätestatud ülevõtmisega. AS-i Kalev ja Alta Capital Partners S.C.A vahel 20.09.2007. a sõlmitud, ent mitte realiseerunud aktsiate ostu-müügileping käsitles AS Kalev Paide Tootmine aktsiate, AS Kalev Chocolate Factory aktsiate, AS Kalev Jõhvi Tootmine aktsiate, AS Vilma aktsiate ja OÜ Maiasmokk osaku võõrandamist. Kuna Alta Capital Partners S.C.A ei tasunud varem kokkulepitud tähtajaks (30.05.2008) osaluste eest tasumisele kuuluvat ostuhinda, ei andnud müüja ostjale üle ostu-müügilepingu objektiks olevaid eelpool nimetatud äriühingute aktsiad ning AS Kalev luges ostu-müügilepingu Alta Capital Partners S.C.A-ga lõppenuks. 3. Majandustegevus ja -tulemused AS Kalev on jätkuvalt Eesti üks mainekamaid ettevõtteid meie riigi elanike jaoks, nagu näitas 2008. a aprillis TNS Emori poolt korraldatud Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring. Selle uuringu koostamisse kaasatakse poolsada tuntumat kohalikku ettevõtet ning ülevaadet korraldatakse juba üheksandat aastat järjest. Viimatise uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud Kalevit AS-i Hansapank järel (uuring toimus enne panga nimemuutust) kõige meeldivamaks ettevõtteks nii suhtumishinnangute skaalal kui üldise hoiaku ja tugevuskuvandi alusel. Kalev on eelmisel viiel aastal olnud Eesti elanike hinnanguil kõige mainekam ettevõte, saades selle aasta TNS Emor uuringu tulemustes keskmiseks hinnanguks 8,1 punkti. AS-i Kalev majandustegevuse tulemuslikkust 2007/2008 majandusaasta jooksul mõjutasid mitmed tegurid, millest olulisemateks kujunesid kontserni hoogne laienemine uutes tegevusalades, makrotingimuste mõju nõudluse vähenemisel ja tegurihindade kasvul, tooteportfelli korrastamine ning eelmisel perioodil alustatud kontserni restruktureerimine. Järgnevates tabelites on toodud realiseerimise netokäive ja puhaskasum 2007/2008 majandusaasta kaheteistkümne kuu kokkuvõttes (vastavalt tuhandetes kroonides ja tuhandetes eurodes) eraldi AS Kalev kontserni iga ettevõtja kohta. Võrdlevad andmed on toodud 14 ettevõtja kohta. Kuna tütarettevõtja Kalev Merchant Services Ltd bilansimaht moodustab vähem kui 0,5% emaettevõtja käibest, ei konsolideerita selle finantsnäitajaid. Samuti ei sisaldu tabelites sidusettevõtete andmed. AS Kalev Paide Tootmine, AS Kalev Real Estate Company, AS Kalev Meedia ja AS Uniprint andmed sisaldavad konsolideerituna ka nende tütarettevõtjate majandustulemusi. -------------------------------------------------------------------------------- | | Realiseerimise | Puhaskasum | | | netokäive | | -------------------------------------------------------------------------------- | | 2007/2008 | 2006/2007 | 2007/2008 | 2006/2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | EEK | 12 kuud | 12 kuud | 12 kuud | 12 kuud | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev** | 433 | 144 479 | 75 894 | -62 792 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Paide Tootmine* | 262 337 | 315 726 | 8 505 | 29 407 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev REC* | 417 249 | 87 518 | 79 560 | 79 373 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Jõhvi Tootmine | 45 025 | 40 575 | -3 381 | -3 877 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Maiasmokk | 7 866 | 7 121 | 258 | -916 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Vilma | 32 937 | 29 503 | 188 | -1 316 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Chocolate Factory | 527 083 | 452 182 | 6 890 | 23 614 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Sugarstar | 5 934 | 3 613 | -2 343 | -1 065 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Inreko Press*** | 0 | 3 853 | -335 | -288 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Olliwood*** | 0 | 4 911 | -668 | -1 852 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Eksklusiv | 3 666 | 1 350 | -1 702 | -1 305 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Meedia* | 18 630 | 1 431 | -58 106 | -558 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Uniprint* | 116 941 | 54 755 | 1 480 | 2 294 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ AgriStock | 25 062 | 0 | -12 698 | 0 | -------------------------------------------------------------------------------- * konsolideeritud ** arvestuslik muutus käibes, mille tulemusena varem AS-i Kalev all kajastunud tootmistegevus kajastub alates 01.07.2006 ja hüviste müük alates 01.09.2006. a AS-i Kalev Chocolate Factory tegevuses *** alates 01.06.2007 kajastub kontserni meedia segmendi tütarettevõtjate tegevus AS-i Kalev Meedia all. -------------------------------------------------------------------------------- | | Realiseerim | | Puhaskasum | | | | ise | | | | | | netokäive | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | | 2007/2008 | 2006/2007 | 2007/2008 | 2006/2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | EUR | 12 kuud | 12 kuud | kuud | 12 kuud | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev** | 28 | 9 234 | 4 851 | -4 013 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Paide | 16 766 | 20 179 | 544 | 1 879 | | Tootmine* | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev REC* | 26 667 | 5 593 | 5 085 | 5 073 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Jõhvi | 2 878 | 2 593 | -216 | -248 | | Tootmine | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Maiasmokk | 503 | 455 | 16 | -59 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Vilma | 2 105 | 1 886 | 12 | -84 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Chocolate | 33 687 | 28 900 | 440 | 1 509 | | Factory | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Sugarstar | 379 | 231 | -150 | -68 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Inreko Press*** | 0 | 246 | -21 | -18 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Olliwood*** | 0 | 314 | -43 | -118 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ Eksklusiv | 234 | 86 | -109 | -83 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Kalev Meedia* | 1 191 | 91 | -3 714 | -36 | -------------------------------------------------------------------------------- | AS Uniprint* | 7 474 | 3 499 | 95 | 147 | -------------------------------------------------------------------------------- | OÜ AgriStock | 1 602 | 0 | -812 | 0 | -------------------------------------------------------------------------------- * konsolideeritud ** arvestuslik muutus käibes, mille tulemusena varem AS-i Kalev all kajastunud tootmistegevus kajastub alates 01.07.2006 ja hüviste müük alates 01.09.2006. a AS-i Kalev Chocolate Factory tegevuses *** alates 01.06.2007 kajastub kontserni meedia segmendi tütarettevõtjate tegevus AS-i Kalev Meedia all. Kalev kontserni põhitegevuste arvestuses on vaadeldava aasta tegevustulemi kujunemisel olulised järgmised arengud: -------------------------------------------------------------------------------- | | % | EEK | EUR | -------------------------------------------------------------------------------- | Müügitulu kasv | 45.7% | 422 693 | 27 015 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ärikasumi kasv | 118.0% | 81 659 | 5 219 | -------------------------------------------------------------------------------- | Müügitulu kasv koduturul | 77,1% | 455 983 | 29 143 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ekspordimüügi kasv | -10,0% | -33 289 | -2 128 | -------------------------------------------------------------------------------- | Piimatoodete müügitulu muutus | -7,3% | -21 859 | -1 397 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kondiitritoodete müügitulu | 11,5% | 44 323 | 2 833 | | muutus | | | | -------------------------------------------------------------------------------- AS-i Kalev realiseerimise konsolideeritud netokäive 2007/2008 majandusaasta kokkuvõttes ulatus 1 348 miljoni kroonini (86,2 miljonit eurot), mis tähendab 46% kasvu eelmise majandusaasta netokäibega võrreldes. Suures kasvunumbris peegeldub Kalev kontserni kiire areng, mis põhines eelmisel perioodil seatud tegevussuuniste elluviimisele. AS-i Kalev konsolideeritud puhaskasumiks 2007/2008. majandusaasta kokkuvõttes kujunes ligi 97,9 miljonit krooni (6,26 miljonit eurot); võrreldava perioodi tulemiks oli puhaskasum 30,4 miljonit krooni (1,95 miljonit eurot). AS Kalev kontserni 2007/2008 majandusaasta konsolideeritud majandustulemuste kujunemisel olid olulisemad järgmised arengud: 1) kaupade ja teenuste netokäibe kasv ligi 46% võrreldava perioodi suhtes; 2) konsolideeritud brutokasumi suurenemine 16% võrreldava perioodi suhtes; 3) koduturu roll on kasvanud kontserni hüviste koguläbimüügis - ligi 78% moodustas tarbimine Eestis, mis tähendab, et ekspordi osakaal kogukäibes kahanes võrreldava perioodi 36%-lt aruandeperioodi 22%-ni; 4) kiiresti on kasvanud meedia ja ürituse-turunduse müügitulu - nende segmentide käive on enam kui kahekordistunud, samas on nimetatud tegevusalade tulemuslikkus endiselt negatiivne; 5) kinnisvara segmendi realiseerimismaht on kontserni lõikes ligi kolmekordistunud võrreldava perioodi suhtes - turule on jõudnud eelmistel perioodidel alustatud erinevad projektid ning tähelepanu on keskendumas elamu- ja kommertspindade arenduselt avalikule kinnisvaraturule. Aruandeperioodi kokkuvõttes on kinnisvara segment endiselt kontserni üks tulemuslikumatest tegevusaladest; 6) kuigi kontserni toiduainetetööstustes registreeriti läbimüügi 2%-line nominaalkasv, kasvas müügimaht vaid suhkru-ja šokolaadikondiitritoodetes (11,4% võrreldava perioodi suhtes) samas kui jahukondiitri- ja piimatoodete müügitulu kahanes. AS Kalev on vaadeldaval perioodil mõnevõrra suurendanud finantsvõimendust kontserni edasise arengu rahastamisel, sh on toimunud võlakirjade emissioonid refinantseerimaks põhitegevuse rahanõudlust. Käibevarade suurenemine tähendas finantssurve alanemist firmale ning tõi kaasa kontserni likviidsussuhtarvu kasvu (vt alljärgnev tabel). Finantsvõimenduse kasvu tingisid kontserni suurenenud võlakohustused, tuues omakorda kaasa finantskulude suurenemise, ent see kasv jäi aruandeperioodil oluliselt alla hüviste läbimüügi kasvule. Tulenevalt on ka kontserni finantsvõimendus tervikuna vaid marginaalselt suurenenud. Erinevate tegevuskulude arvestuses on toimunud suurim kasv - kolmandiku võrra aastases arvestuses - kontserni üldhalduskulude osas. Siiski on see näitaja 11 protsendipunkti väiksem võrreldava perioodi vastavate kulude kasvust. Üldhalduskulude suurenemise tingisid nii makromajanduses aruandeperioodil valitsenud trendid kui kontserni jõuline areng erinevates segmentides. Taoliste kulude kasv oli oodatav areng seoses tegevuse laienemisega uude valdkonda. Kalev kontserni personalikulu 2007/2008 majandusaastal suurenes 44% võrreldava perioodi suhtes, milles peegeldub töötajate arvu kasv enam kui kolmandiku ning inflatsiooniline keskkond palgatingimustes. AS Kalev kontserni töötajate arv 2007/2008 majandusaasta keskmisena oli 1184; eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil töötas kontserni ettevõtetes keskmiselt 879 inimest. Ülevaade AS Kalev majandustegevust mõjutavatest riskidest (sh nii finantsriskid kui mittefinantsriskid) ning ettevõtte riskijuhtimisest on toodud Lisas 25. Kontserni tegevuse rentaablus on oluliselt paranenud eelmise perioodiga võrreldes (vt puhasrentaabluse näitajaid alljärgnevas tabelis). Üldrentaablus (ehk varade puhasrentaablus) on kasvanud enam kui kaks korda eelmise perioodiga võrreldes, jõudes 6,4%-ni kontserni konsolideeritud majandustulemustes. AS-i Kalev kontserni olulisemad finantssuhtarvud*: -------------------------------------------------------------------------------- | | AS Kalev Kontsern | -------------------------------------------------------------------------------- | | 01.07.2007- | 01.07.2006 - | -------------------------------------------------------------------------------- | | 30.06.2008 | 30.06.2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | Likviidsussuhtarv | 0,46 | 0,61 | -------------------------------------------------------------------------------- | Finantsvõimendus | 0,74 | 0,80 | -------------------------------------------------------------------------------- | Varade käibesagedus | 0,86 | 0,79 | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibe puhasrentaablus (%) | 7,26% | 3,3% | -------------------------------------------------------------------------------- | Varade puhasrentaablus, ROA (%) | 6,27% | 2,6% | -------------------------------------------------------------------------------- * Suhtarvud on leitud järgmise metoodika alusel: Likviidsussuhtarv = Käibevara / Lühiajalised kohustused Finantsvõimendus = Kohustused kokku / Keskmine koguvara Varade käibesagedus = Müügitulu / Keskmine koguvara Käibe puhasrentaablus = Puhaskasum / Müügitulu * 100% Varade puhasrentaablus (ROA) = Puhaskasum / Keskmine koguvara * 100% 4. Toodete turg ja müük 4.1. Toodangu mahuline realiseerimine AS Kalev kondiitri- ja piimatoodete mahuline kogumüük 2007/2008 majandusaasta kokkuvõttes ulatus 21 988 tonnini (eelmisel majandusaastal 21 633 tonni), mis tähendab 1,6% reaalkasvu aastases arvestuses. Siiski on toodete realiseerimise dünaamika kaubagrupiti erinev: kondiitritoodete segmendis kahanes AS-i Kalev kaupade läbimüük 6,8% (aruandeaastal ulatus kogutoodang 9 312 tonnini, mida võrdleme eelmise majandusaasta 9 990 tonniga), samas kui piimatoodete segmendi läbimüük suurenes 8,8% (aruandeaastal ulatus kokku 12 676 tonnini, mida võrdleme eelmise majandusaasta 11 643 tonniga). 4.2. Kondiitritooted Uuringufirma AC Nielsen jaekaubandusuuringu andmetel (juuni-juuli 2008. a) on AS Kalev Chocolate Factory šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete segmendis turuliider Eestis. Uuringu tulemused näitasid Kalevi turuosaks käibe arvestuses ligi 37% ning mahulises arvestuses 41% (eelmise aasta võrreldaval perioodil vastavalt 33% ja 39%). Ettevõtja turuosa kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõige rohkem šokolaadikommide kategoorias, kus käibe turuosa tõusis 53%-ni ja mahuline turuosa 65%-ni. Turuosa suurenes ka kommikarpide kategoorias, kus osakaal kogukäibes oli 32% ja mahuliselt 35%. Oma senist positsiooni hoiab Kalev šokolaaditahvlite kategoorias, kus käibe turuosa on 54% ja mahuliselt 55%. Vaadeldaval perioodil oli Kalev kontserni toodete turuosa kodumaisel küpsiseturul käibe alusel ca 9% (ehk sarnane eelmisele aastale) ning küpsiste mahuline turuosa ületas 11% mis tähendab selles segmendis tootjate arvestuses suuruselt kolmandat müügitulemust. Balti riikide magusaturul ulatub AS-i Kalev toodete läbimüük AC Nielseni andmetel suuruselt teise positsioonini, sh turuosa käibe alusel moodustab ligi 12% ja mahu alusel 14%. Aktiivse tootearenduse tulemusena lansseeriti 2007/2008 majandusaasta jooksul kokku 86 uut toodet (sh 36 suhkru- ja šokolaadikondiitri ning 50 jahukondiitritoodet). Uute toodete käive ulatus vaadeldaval perioodil kümnendikuni kogukäibest. Tarbijani jõudis „Kalev“-brändi šokolaadide sarjas kolm uut maitset: tume šokolaad vaarikatükkidega (100g), piimašokolaad täispähklitega (200g) ning valge šokolaad kookose ja jõhvikaga (100g). „Kalev“-brändi 200-grammiste šokolaadide sarja lisandusid varasemalt 100g toodetena tuntust kogunud tume šokolaad kirsitükkidega ja piimašokolaad küpsisetükkide ja ploomiga. Uue sarjana jõudis turule šokolaadide valik „Kalev Special“, millesse kuuluvad valge šokolaad india pähkliga (50g), piimašokolaad metspähklitega (50g) ja piimašokolaad kolmes erinevas pakendis (50g, 100g, 300g). Samuti täienes lastele suunatud närimiskompvekkide sari „Draakon“ koola- ja puuviljamaitseliste kommidega; „Kalev Toffee“ sarja lisandus kaks toodet: „Kalev Toffee Cocoa“ iiris küpsise-tükkidega (150g) ja „Kalev Toffe Mix“ (475g). Vaadeldaval perioodil lansseeriti turule uus karamellikompvek - „Kalev Caramel“ rohelise õuna maitseline karamell C-vitamiiniga (150g pakk ja 2 kg pakend). Uutest kommidest jõudsid turule ka „Kalev Pralinė“ sarja tiramisumaitseline kompvek, kompvek mandliga, kompvek maasikaga, kompvek ploomiga ning kompvek kohvi ja karamelliseeritud pähkliga. „Kalev Marmelade“ sari täienes mustsõstra- ja ploomimaitseliste marmelaadikompvekkidega 175g pakendites. Kinkekarpide sari täienes nelja uue pralineekompvekkide karbiga - „Tallinna Vanalinn“ (175g), „Kannel“ (350g), „Kalev Finest Pralinės“ valik pralineekompvekke (350g) ning „Kalev Finest Pralinės“ tiramisumaitseline pralineekompvekk (85g). Kommikarpide segmendis alustati dražeede turustamist: „Kalev Dragėe“ 130-grammistes pakendites lansseeriti tiramisumaitseline mandel kakaos, kirss piimašokolaadis ja metsapähkel piimašokolaadis. „Kalev Pralinė“ sarja kolm kõige populaarsemat toodet - tiramisumaitseline kompvek, kompvek mandliga ja kompvek india pähkliga - toodi turule ka 150-grammistes kommikarpides ning 350-grammise segukarbina. Kalev kontserni suhkru- ja šokolaadikondiitritoodete mahuline läbimüük 2007/2008 majandusaastal ulatus 9312 tonnini, mis on 6% vähem võrreldava perioodi kondiitritoodete realiseerimise üldmahust. Samas oli kondiitritoodete käibedünaamika erinevate tootegruppide osas erinev: olulisematest kaupadest kasvas keskmisest kiiremini šokolaaditahvlite (25%), dražeede (21%) ja kommikarpide (15%) läbimüük; kompvekkide müük kasvas 6% eelmise majandusaastaga võrreldes. Võrreldes möödunud majandusaasta sama perioodi kogusega suurenes mahu poolest enim šokolaaditahvlite realiseerimine (kasvu 22%), kommikarpide mahu kasv oli 15%, samas kui kompvekkide läbimüügi maht vähenes 5%. Kondiitritoodete läbimüügist annab suure osa jõuluperioodiga seotud: 2007. aasta lõpukuudel müüs AS Kalev Chocolate Factory 250 tonni ehk ligi 440 tuhat erineva suuruse ja koostisega jõulupakki. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tähendab see kasvu 23% (ehk üle 46 tonni enam). Jõulumaiustuste kogumüük sel perioodil aga ulatus 550 tonnini, millest kommipakkide osakaal 45%, šokolaaditahvlitel 29%, piparkookidel 18% ning kommikarpidel 8%. Jõulutoodete valikusse kuulus 37 temaatilise erikujundusega toodet. Pagari- ja jahukondiitritoodete segmendis jõudis 2007/2008 majandusaastal turule „Linda“, „Kalevipoeg“ ja „Sakala“ kaubamärgi all kokku 19 erinevat saia- ja leivatoodet, lisaks lansseeriti „Linda“ sarjas neli uut stritslit, pärga ja väikesaia (kirsitasku (pakend 3x55g), juusturull (2x55g), kohupiimatasku (3x60g), vanillirull (3x60g)). Samuti lisandus keekside valikusse „Linda“ klassikaline kohupiimakeeks (250g); tarbijani jõudis ka uus muffin. „Linda“ kaubamärgi all alustati kookide uue valiku (kokku 14 toodet) turustamist ning kontserni tordiportfell laienes kolme uue maitse võrra (virsiku-kohupiimatort 850g, toorjuustutort 700g, šokolaadi-toorjuustutort 730g). „Vilma“ populaarsete jahusegude sari täienes kahe uudistootega - õhukese pitsapõhja pulber 400g ning vanillimaitseline keeksipulber 350g. Küpsiste tootegrupis uuenes kõigi kondiitriküpsiste visuaal ja pakend. Vaadeldaval perioodil lisandusid tooteportfelli tiramisumaitseline küpsis (180g) ja madalama kalorsuse ning tervislike lisanditega toodete sarja „Nisukliiküpsis vaarika ja kõrvitsaseemnetega“ (160g). Kalev kontserni jahukondiitritoodete (st pagaritooted, küpsised ja jahusegud) mahuline kogumüük moodustas 2007/2008 majandusaastal 2956 tonni; ehk võrreldes eelmise majandusaasta sama perioodiga realiseeriti jahukondiitritooteid mahuliselt 23% vähem. Ent sarnaselt suhkru- ja šokolaadikondiitrile, on ka jahukondiitri puhul erineva realiseerimisdünaamikaga tootegrupid: näiteks kasvas jahusegude mahuline läbimüük võrreldava perioodi suhtes ligi 17% ning küpsiste läbimüük suurenes 9%. Ekspordi osakaal jahukondiitritoodete realisatsioonis on väheoluline. Kondiitritoodete kogumüügist (sh suhkru- ja šokolaadi- ning jahukondiiter) moodustas 2007/2008 majandusaasta esimesel poolel valdava enamuse (88%) müük koduturul ning erinevatel välisturgudel realiseeriti ligi 12% (eelmisel majandusaastal oli ekspordi osakaal 8% kogumüügist). Kondiitritoodete müük välisturgudel kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 80%. Aruandeperioodi jooksul moodustas Kalev kontserni kondiitritoodete ekspordist enam kui pool väljavedu Balti riikidesse: Leedu turule läks 33% (võrdlusperioodil oli Leedu osakaal vaid 3%) ning Lätimaale 26%; Travel Trade segmendis realiseeriti 22%, Venemaal 9% ning Soomes 8% Kalevi kondiitri-ekspordist. 4.3. Piimatooted AS-i Kalev Paide Tootmine varutud toorpiimast1 Tooraine varumine ja sellest toodangu valmistamine toimus majandusaasta esimese kolme kvartali vältel; neljandas kvartalis varumist ei toimunud ning osutati teenustöid. toodeti majandusaasta jooksul erinevaid piimatooteid. Tulenevalt turutingimustest ning tootmise majanduslikust põhjendatusest keskenduti peamiselt koore, lõssipulbri ja lõssikondensi tootmisele (mis kokku moodustasid 77% kogutoodangust). AS-i Kalev Paide Tootmine poolt valmistatavate toodete nimistusse lisandusid aruandeperioodil rasvased pulbrid, lõssi ja piima erinevad kontsentraadid jmt. Tooraine ja lõpptoodete hindade ebasoodne areng Eestis ja välissektoris tingis AS-i Kalev Paide Tootmine tootmistegevuse peatamise ajutiselt 2008.a. märtsis; samas aga jätkus ettevõtja müügitegevus. Alates aprillist 2008. a osutab AS Kalev Paide Tootmine teenustöid (sh AS-ile Tere). Teenustööna -peamiselt pulber, rõõskkoor ja joogipiim- valmib toodang, mille valmistamiseks ettevõtja ise piima sisse ei osta. Aruandeperioodi kokkuvõttes moodustas lõssikondens ligi 37% AS-i Kalev Paide Tootmine toodangu kogumahust, koore osakaal ulatus 29%-ni, kondenspiima ja lõssipulbri puhul kümnendikuni. Mahuliselt kasvas tootmine 10,7% võrreldava perioodi suhtes ning ulatus aruandeaasta kokkuvõttes 12 676 tonnini. AS-i Kalev Paide Tootmine kogutoodangust ligi kaks kolmandikku (võrreldaval perioodil ligi neli viiendikku) turustati erinevatel eksporditurgudel Euroopa Liidus, peamiselt Saksamaal. Nii piimaturule tervikuna kui majandustulemustele on varutava piima hinna tõus avaldanud olulist mõju. Eesti Statistikaameti andmetel ülatas põllumajandussaaduste tootjahinna keskmine kasv Eestis 2008. a keskel viiendiku aastases võrdluses, kusjuures piima hind oli tõusnud 22%. Käeoleva aruande koostamise ajaks on tooraine hinnatõus Eestis peatunud. Tootearendus AS-is Kalev Paide Tootmine keskendus aruandeaastal lisavõimaluste loomisele tooraine väärindamisel. Sellest lähtuvalt tehti investeeringuid enam kui võrreldaval perioodil: muuhulgas täienes koore tootmisliin automaatsete proovivõtjatega tooraine täpsema proovi saamiseks; juurutati analüüsimetoodika rasvasisalduse täpsemaks kindlaksmääramiseks. Eesmärgiga väärindada piimarasva pulbrilise tootena, täiendati ka koorepulbri tootmise tehnoloogiat - tootmisliinile lisati homogenisaator ning uuendati pulbri transpordisüsteem olemaks vastav rasvase kleepuvama pulbri transpordiks. Olulisim arendusprojekt keskendus lisavõimaluste loomiseks lõssi ja piima väärindamisel kontsentraadi tootmisel (alternatiivina kuivatustehnoloogiale) ning kontsentraadile laadimisvõimaluse loomine. 4.4. Kinnisvarategevus AS-i Kalev tegevus kinnisvara halduse ja arendamisega toimub tütarettevõtja AS Kalev Real Estate Company (edaspidi Kalev REC) ja selle tütar- ning sidusettevõtete kaudu. Kontserni tegevuses kinnisvara valdkonnas on jälgitud konservatiivsuse põhimõtet portfelli kujundamisel ning selle turusegmendi kiired makroökonoomilised muutused ei oma olulist mõju kontserni majandustulemustele. Kinnisvara segmendi olulisim projekt Kalev kontserni lõikes oli aruandeperioodil tütarettevõtja OÜ BCA Center kaudu toimuv arendustegevus Tallinna Koolide Erapartnerluse Projekti raames pealinna viie kooli rekonstrueerimisel (kooli puhul oli objektide valmimise tähtaeg juuli 2008 ning kahe kooli osas detsembris 2008. a). Jätkunud on Kalev REC varasemate kinnisvaraprojektide edasiarendus, sh on müüdud kõik korterid Tallinnas Marati tänavas 19 korteriga elamus, samuti 25 korteriga elamu Pärnus Hommiku tänavas. Käesoleva aruande koostamise ajaks on valminud detailplaneering Kalev REC sidusettevõttele OÜ Ringi Haldus kuuluval kinnistul Pärnus Ringi tn 56a kinnistul (vastavalt kinnitatud detailplaneeringule on võimalik kinnistule rajada 4600 m2 pindalaga korterelamu, mille projekteerimine on alanud). Valminud on Kalev REC kuuluvate kinnistute Terviste tn 5 ning Pärnu mnt 139 mõttelise osa detailplaneeringud eskiisprojektide mahus. Kalev REC sõlmis jaanuaris 2008. a asjaõiguslepingu, mille alusel omandas 10 korteriomandit Tallinna vanalinnas (asukohaga Kinga tn. 1). Selle tehingu hind küündis 77 miljoni kroonini, millest ostja tasus enne lepingu sõlmimist 15,4 miljonit krooni ning ülejäänud ostuhinna tasus Kalev REC pärast asjaõiguslepingu esitamist kinnistamisosakonnale. Omandatud korteriomanditele on seatud ühishüpoteegid AS-i Hansapank kasuks summas 42 miljonit krooni ja 18,6 miljonit krooni. Kalev REC Bulgaaria kinnisvaraturul tegutsev tütarettevõtja EOOD Stude REC on lõpetamas 6500m2 pindalaga korterelamu ehitamist Sofias. Hoonele taotletakse kasutusluba 2008. a lõpuks ning korterite realiseerimiseks (toimub alates augustist 2008) on valitud maaklerettevõtted. Kuigi senine rõhuasetus kontserni kinnisvara segmendis on olnud elamu- ja kommertspindade arendusele, keskendub Kalev REC tegevus järjest rohkem avalikule kinnisvaraturule. Kalev kontserni kinnisvarasegmendi tütarettevõtja on jätkuvalt valmis osalema erinevate erapartnerlusprojektide pakkumistel. 4.5. Meedia AS Kalev Meedia koos tütarettevõttega OÜ Eesti Spordikanal on tegev kolmes segmendis: trükimeedia, internet, televisioon. AS Kalev Meedia kirjastab seltskonnajakirja „Just“; majandusajakirja „Ärielu“; spordiajakirju „Sporditäht“, „Basket“, „Jalka“; moe-ja elustiili ajakirju „Avenüü“, „Avenüü Professional“; infotehnoloogia ajakirja „Praktiline Arvutikasutaja“; lasteajakirju „Muumi“ ning „Muumi Mõistatuste- ja Värviraamat“. Väljaannete keskmised tiraažid käesoleva majandusaasta jooksul olid vastavalt väljaandele järgmised: „Just“ 13 300, „Ärielu“ 5000, „Sporditäht“ 6200, „Basket“ 4600, „Jalka“ 6900, „Avenüü“ 7400, „Avenüü Professional“ 1400, „Muumi“ 9100, „Muumi Mõistatuste- ja Värviraamat“ 5000, „Praktiline Arvutikasutaja“ 4000. Samas on nimetatud väljaannete lugejate arv märkimisväärselt suurem - TNS Emor poolt läbiviidava „Eesti Meediauuring“ 2008.aasta teise kvartali andmetel oli lugejaid näiteks ajakirjal „Just“ 41 000, „Sporditäht“ - 12 000, „Avenüü“ - 15 000, „Muumi“ - 14 000, „Ärielu“ - 5 000, „Basket“- 7000, „Praktiline Arvutikasutaja“ - 7000. Aruandeperioodil uuendati spordiajakirja „Sporditäht“, mis uuenenud kontseptsiooniga ilmub alates 2007.a septembrist uue peatoimetaja juhtmisel nädalakirjana. Toote turuletoomiseks korraldati ulatuslik reklaamikampaania, mis oli ühtlasi ka esimene suurem avalik kampaania AS-ile Kalev Meedia. 2007. aasta lõpus tehti olulised muudatused seltskonnaajakirja „Just“ sisus ja formaadis. Veebruaris 2008.a omandas AS Kalev Meedia infotehnoloogialase ajakirjandusväljaande „Praktiline Arvutikasutaja“, mille tegevtoimetajana jätkab senine juht Ando Urbas. Väljaannet „Praktiline Arvutikasutaja“ hindame olevat kõrge potentsiaaliga, mida AS Kalev Meedia plaanib senisest veelgi laiemale sihtrühmale tutvustada. Lõpule on viidud mitu suuremat projekti, sh 2007. a oktoobris sai majandusajakiri „Ärielu“ uue kontseptsiooni ning valmis interneti-põhine uudisteportaal www.kalev.ee. 2008. a märtsis viidi uudisteportaalis läbi muudatused disainis ja funktsionaalsuses, mille eesmärgiks oli muuta portaal külastaja jaoks atraktiivsemaks ning sisu lihtsamalt tarbitavaks. Olemasoleva statistika kohaselt oli uudisteportaali unikaalne külastatavus majandusaasta jooksul keskmiselt 22 516 korda nädalas ehk 74 477 korda kuus. 12.11.2007. a alustas tegevust AS Kalev Meedia tütarettevõtte OÜ Eesti Spordikanal poolt edastatav spordisuunitlusega uudiste- ja meelelahutuskanal „Kalev Sport“. Vastavalt TNS EMOR „Teleauditooriumi Mõõdikuuringu“ andmetele ajavahemikus 12.11.2007 - 30.06.2008. a (sihtrühmaks 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud), oli telekanali „Kalev Sport“ päeva keskmine vaadatavus (Daily Reach) 40 000, päeva keskmise vaadatavuse protsent (Daily Reach%) 3.1% ja päeva keskmine vaatamisaja osakaal (Daily Share) 0.3%. Kokku on kanalit „Kalev Sport“ vaadanud antud perioodil 446 000 inimest. Tagamaks erinevate tegevussuundade -trükimeedia, internet, telemeedia- sünergia ja sellest tulenevalt ka sisulise kvaliteedi jätkuv tõus, kuluefektiivsus ning konkurentsivõime, koliti erinevad toimetused AS Kalev Meedia uutesse ruumidesse Tallinna kesklinnas aadressil Tornimäe 5. Aruandeperioodil sai valmis ka fotostuudio. 30. juuni 2008.a seisuga töötas Kalev kontserni meedia valdkonnas 119 inimest (sh AS-is Kalev Meedia 82 ja OÜ-s Spordikanal 37). 5. Väärtpaberi info AS-i Kalev aktsiad on noteeritud OMX Tallinna Börsil Investornimekirjas alates 12.08.1996. a. Aktsia nominaalväärtuseks on 10 krooni ning börsil on noteeritud 23 632 500 aktsiat (AS-i Kalev aktsia ISIN number on EE3100002460 ja lühinimi KLV1T). Perioodil 01.07.2006 kuni 30.06.2008 kaubeldi börsil enam kui 222 miljoni krooni (14,2 miljoni euro) suuruse käibe juures kokku 7,9 miljoni AS-i Kalev aktsiaga, millega tehti keskmiselt 7 tehingut kauplemispäeva kohta ning keskmiseks hinnaks vaadeldaval perioodil kujunes 24,46 krooni (1,56EUR) aktsia kohta. Kõrgeim hind nimetatud ajavahemikus oli 31,29 krooni (2EUR) madalaim hind 17,32 krooni (1,1EUR) ja 30. juuni 2008. a sulgemishind oli 24,25 krooni (1,55EUR) AS-i Kalev ühe aktsia eest. Aruandeperioodi algusega võrreldes suurenes AS-i Kalev turukapitalisatsioon veidi enam kui 30%, ulatudes 573 miljoni kroonini (36,6 miljonit eurot) seisuga 30.juuni 2008.a. AS Kalev suurimad aktsionärid 2007/2008.majandusaasta lõpu (30.06.2008) seisuga olid Rubla AS (73,14% aktsiatest), Vipes Invest OÜ (10%) ja Moonrider OÜ (7,52%). 6. Organisatsioon ja personal 6.1. Organisatsiooni juhtimine Kalev kontserni strateegia juhtimine on toiminud plaanipäraselt ning kooskõlas strateegiliste valikutega. Sellest tulenevalt kohandus AS-i Kalev organisatsioon laienemisega uutesse valdkondadesse ning sellest tulenes ka tooteportfelli optimeerimine ning tegevuse kasumlikkuse tagamine. Strateegia elluviimise tõhustamiseks viidi AS-is Kalev läbi edasiarendus strateegilise ja operatiivjuhtimise paremaks sidumiseks ning läbipaistvuse tõstmiseks. AS Kalev organisatsiooni laienemine on jõudsalt toimunud uude, meediaga seonduvasse segmenti. Tagamaks koordineeritud tegevuse kirjeldatud muudatuste elluviimiseks, loodi kontserni koosseisus tütarettevõtja AS Kalev Meedia, mis koondab meediasegmendi ettevõtete töötajad, varad ja toodete juhtimise. 6.2. Personalijuhtimine 2007/2008 majandusaasta jooksul ulatus AS-i Kalev tööjõukulu kokku 156,2 miljoni kroonini (9,98 miljonit eurot) ning kontserni töötajate keskmine arv oli 1184. Kalev kontserni lõpetatavate tegevusvaldkondade personalikulu moodustas 106 miljonit krooni (6,77 miljonit eurot) ning neis segmentides oli hõivatud 881 inimest. Eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil oli tööjõukulu kokku 123 miljonit krooni (7,86 miljonit eurot) ning kontserni ettevõtetes töötas keskmiselt 879 inimest. Töötajate arvu märkimisväärne kasv põhineb kontserni meediasegmendi kiirel arengul, samas kui nt toiduainete segmendis koondati 2008 aasta alguses tootmise ümberkorraldamise tulemusena 42 töökohta. Ajavahemikul 01.07.07 - 30.06.08 koondati Kalev kontsernist 58 töötajat, kellele maksti lahkumishüvitist 1,3 miljonit krooni (0,08 miljonit eurot). Eelmisel majandusaasta võrreldaval perioodil koondati 15 töötajat (kõik lõpetatavatest tegevustest), kellele maksti lahkumishüvitist kokku 0,7 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Tööjõuga seonduvad kulud AS-is Kalev ulatusid aruandeaastal 177,8 miljoni kroonini (11,4 miljonit eurot). Tööjõukulude märkimisväärne kasv möödunud perioodil on seotud vajadusega pakkuda konkurentsivõimelist töötasu erakordselt kiire palgakasvu tingimustes Eesti tööturul ning tagada tööjõu nõudlus kiiresti arenevas meediasegmendis. Aruandeperioodil viidi läbi 77 värbamiskonkurssi ning tööjõu voolavus oli 12,2%. Vaatamata Eesti tööjõuturu viimastel aastatel pingestunud olukorrale, pole kontserni lõikes tööjõu voolavus kasvanud ning võrreldes eelmise majandusaastaga on see näitaja kahanenud. Töökorralduse muudatusega on vähendatud võimalike vigade arvu, seega alandades ka põhitegevusega seonduvaid riske. Suurematest projektidest jõudis lõpule uue tarkvara juurutamine personali-, tööaja- ja palgaarvestuse, aga samuti koolituse, tervise jt osiste ühendamisel. Uuenduste järel on võimalik kiiremini ja täpsemalt koostada kokkuvõtteid ja aruandeid, samuti pakub see varasemast tarkvarast enam personalitöö edendamiseks vajalikke IT-alaseid võimalusi. Projekti „20 Võtit“ raames töötati välja süsteem tootmistööliste väljaõppeks, atesteerimiseks, koolitamiseks ja tasustamiseks ning juurutatakse AS-is Kalev Chocolate Factory järgmisel majandusaastal. 6.3. Kvaliteedijuhtimine AS Kalev kontserni ettevõtted väärtustavad toote kvaliteedi tagamist, panustades sel eesmärgil jätkuvalt kvaliteedijuhtimisse. AS Kalev Paide Tootmises tehti eelneval majandusaastal ISO 9001:2000 korraline audit (mille kinnituseks väljastati BVQI kvaliteedisertifikaat). Ettevõtte tegevusvaldkondi laiendav Kalev kontsern on aga loobunud formaalsest resertifitseerimisest ning ISO sertifikaadist, jätkates samas kvaliteedijuhtimise süsteemi kasutamist ning edasist arendamistegevust kontserni siseselt. 7. Hea ühingujuhtimise tava Börsiettevõttena lähtub AS Kalev oma äritegevuse õiguspärases korraldamises Eesti õigusruumi normidest ja OMX Tallinna börsi nõuetest. AS Kalev lähtub avatuse ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest. Laiema avalikkuse ja investorite operatiivne informeerimine toimub Kalev kontserni kodulehekülge kaudu: sellel tuuakse lugejani väljastatud börsiteated, majandusaruanded, ajalooline taust, info tootearenduse, ürituste ja kampaaniate kohta jmt. Kuna Kalev kontserni kuulub mitu suuremat tütar- ja sidusettevõtet, siis on Interneti kodulehel viited ka nende kontaktandmete kohta. Kalevi koduleht pakub võimalust vormistada online-tellimus firma tooteportfelli kohta ja saada täidetud tellimus Eesti piires kohta, mille tellija ise märgib. Kalev kontserni kuuluvate firmade äritegevuse operatiivne juhtimine toimub firmade juhatuse liikmete abil, kes nimetatakse emaettevõtja poolt. Erinevate tegevusvaldkondade strateegiline areng on AS Kalev nõukogu liikmete vastutusalas. Väljaspool Eestit tagab äritavade järgimise ettevõtja kohalik juhtkond. Arvestades kontserni ettevõtjate suhteliselt väikesearvulist juhtkonda, ei ole tekkinud vajadust eriotstarbeliste komiteede või muude täiendavate juhtimisorganite loomiseks. Ettevõtete sisesed, jätkupüsivaks toimeks vajalikud protseduurid on reguleeritud vastavate protseduurireeglite ja eeskirjadega. Juhatuse ja nõukogu koosolekud toimuvad kokkulepitud regulaarsusega. Kontserni riskide hindamine ja juhtimine toimub regulaarselt läbi siseauditi funktsioonide ning tulemused raporteeritakse juhtkonnale. 7.1. Hea ühingujuhtimise tava aruanne ”Hea ühingujuhtimise tava” on OMX Tallinna Börsi ja Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud soovituslik juhend (ühtlustatud versioonina kõigi kolme Balti börsi ulatuses alates 01.01.2007) eesmärgiga muuta börsiettevõtete tegevus ja juhtimine läbipaistvamaks, tagada nii aktsionäride õigused informatsiooni parema leviku abil kui ka firma juhtkonna efektiivne tegevus. Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) kohaselt edastab AS Kalev koos majandusaasta ülevaatega ka vastava aruande, milles ettevõtte juhatus kinnitab HÜT nõuete järgimist või selgitab mittejärgimise põhjuseid. AS Kalev on järginud aastaaruande koostamisel HÜT juhiseid; samas ei ole AS-il Kalev võimalik järgida mõningaid HÜT punkte, mille sisuks on ettevõtte ärivaldkonna iseärasused. Järgnevalt ongi välja toodud nimetatud punktid ja nende mittejärgimise selgitused: 2.2.1 ”Juhatusel on enam kui üks liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna, piiritledes iga juhatuse liikme tööülesanded ja volitused võimalikult täpselt. Samuti määratakse kindlaks juhatuse liikmete vahelise koostöö alused. Nõukogu esimees sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu.” AS-ile Kalev on ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud juhataja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping. Nimetatud ametilepingus on määratletud juhataja tööülesanded, kohustused ja vastutus. AS-i Kalev kontserni kuuluvate ettevõtete käibest enamuse tütarettevõtete juhatustes on enam kui üks liiget, kellega on tööülesannete täitmiseks sõlmitud vastavasisulised lepingud. 2.2.7 „Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning HÜT aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.“ Juhatuse liikme tasu makstakse vaid AS Kalev juhatajale vastavalt nõukogu poolt sõlmitud ametilepingule. AS-i Kalev juhatajaga seotud ametilepingus on määratletud põhipalk (kindel summa igas kuus) samas ei ole nimetatud lepinguga ette nähtud lahkumishüvitisi, preemiaid ega muid lisatasusid. 3.2.5 „Üldkoosoleku määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi HÜT aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved). AS Kalev nõukogu koosseis ja liikmed on järgmised: Heino Priimägi valiti nõukogu liikmeks AS Kalev aktsionäride 02. detsembri 2004. a üldkoosoleku otsusega; Ülo Suurkask'i nõukogu liikme volituste tähtaega pikendati AS Kalev aktsionäride 08. detsembri 2006. a üldkoosolekul 2. detsembrini 2009. a; Marko Kaha valiti nõukogu liikmeks AS Kalev aktsionäride 14.12.2005. a üldkoosoleku otsusega. AS Kalev nõukogu liikmetele on määratud kuutasu (fikseeritud summa igas kuus), vt raamatupidamisaruande Lisa 26 Lisatasusid ega täiendavad hüvitisi AS Kalev nõukogu liikmetele ei maksta. 5.3 ”Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav muuhulgas ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad” AS Kalev juhatus on seisukohal, et strateegia kuulub ettevõtte ärisaladuste hulka ning ei kuulu avalikustamisele. Samas on üldised suunad ja olulised teemad ära toodud aastaaruande kohustusliku osana avaldatavas juhatuse tegevusaruandes (vt ptk 8). 5.6 ”Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avalikustamise kuupäevi”. Ettevõte lähtub oma tegevuses aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik informatsioon avalikustatakse esmalt Tallinna börsi süsteemis, seejärel firma koduleheküljel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajadusel lisainformatsiooni ja kokku leppida kohtumisi. Samas ei pea ettevõtte juhatus oluliseks erinevate aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest piirdutakse vaid avalikustatud teabega. See reegel kehtib kõigi kohtumiste korral, ka vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist. 6.2. Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine. AS Kalev aktsionäride üldkoosolekul 20. septembril 2007. a nimetati ettevõttele audiitor 2007/2008 majandusaastaks. Vastavalt aktsionäride otsusele auditeerib AS Kalev raamatupidamise aruannet nimetatud perioodil audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS, kelle kohta informatsioon on kättesaadav audiitori koduleheküljel internetis. Audiitori tasustamine toimub vastavalt temaga sõlmitud lepingule ning tasu suurust poolte kokkuleppel ei avalikustata. Vastavalt Finantsinspektsiooni 24.09.2003 juhendile „Riikliku finantsjärelvalve teatud subjektide audiitorite rotatsioonist“ korraldab ettevõte audiitori rotatsiooni, tagades audiitori sõltumatuse ja vahetades täitevaudiitorit vähemalt iga viie aasta järel. 8. Peamised tegevussuunad 2007/2008 majandusaastaks AS-i Kalev erinevatest tegevusvaldkondadest toimub piimanduse valdkonna areng AS-i Kalev Paide Tootmine kaudu. Piimatootmine on mõjutatud arengutest maailmaturul ning ettevõtja tooteportfelli positsioneerimisest. AS Kalev jaoks on selles tegevusvaldkonnas suund kontserni edasisele laiendamisele (nt omandati peale vaadeldava majandusaasta lõppu tuntud piimatöötlemisettevõtted OÜ Põlva Piim Tootmine ja AS Tere) ning areneda seniselt nn commodity-tüüpi piimatoodete tootmiselt suurimaks piimatöötlejaks Eestis. AS-i Kalev Paide Tootmine tooteportfelli kujundamisel ellu viidud tehnilised tööd loovad lisavõimalusi rasva väärindamisel ning suurendada võimalusi ekspordi kasvuks. AS Tere on piimatoodete laia skaalat pakkuvaist üks suurimaid tootjaid Eestis, omades tootenimekirjas üle 160 erineva toote. OÜ-s Põlva Piim Tootmine on juba toimunud spetsialiseerumine ekspordiks mõeldud (commodity) piimatoodete tootmisele. Mainitud muudatused piimatöötlemise konsolideerimise nimel tulenevad eesmärgist kujuneda konkurentsivõimeliseks piimatoodete pakkujaks kõigi Balti riikide arvestuses. Kalev kontserni toiduainetetööstuse teise segmendi - kondiitritoodete - areng toimub AS Kalev Chocolate Factory kaudu. Eesmärgiks on säilitada kodumaise turuliidri positsioon nii suhkru- kui šokolaadikondiitri segmendis, samas kindlustades oma senist positsiooni Balti riikide turul. Tootearenduses valitseb suund säilivusaegade pikendamisele, tervislike toodete ja uute maitsete loomisele. Erinevate toodete osas keskendutakse šokolaaditahvlite, šokolaadikompvekkide ja kommikarpide arendusele; suhkrukondiitris on suurim tähelepanu närimiskompveki ja iirise segmendil. Pagari- ja jahukondiitri segmendis on tähelepanu suunatud eelkõige kohalikul turul toimuvale, kus realiseeritaks enam kui kaks kolmandikku toodangust. Samas täheldame kasvavat potentsiaali küpsiste ning jahusegude ekspordis, mistõttu segmendi arengud tulevikus nõuavad tähelepanu just nimetatud tootegruppides. Nii tootearenduslik tegevus kui investeeringud seadmetesse on suunatud põhifookuses olevate segmentide toetamisele. Läbi arenduse on eesmärk suurendada toodete kasumlikkust, parandada ekspordisuutlikkust, suurendada tootmise efektiivsust ja uute seadmete juurutamisega vähendada käsitöö mahtu. Tegevuse tulususe kasvule aitab kaasa ka sortimendi optimeerimise. Kontserni kinnisvarasegmendi areng toimub läbi AS-i Kalev REC ja viimasega vahetult seotud tütarettevõtjate. Kinnisvarasektori senine areng Eestis on võimaldanud Kalev kontsernil aktiivselt tegeleda kinnisvara haldamise ja -arendusega. Senini keskendus põhiline tähelepanu elamu- ja kommertspindade arendusele, edaspidi edendatakse tegevust avaliku sektori kinnisvaraturu segmendis, sh partnerlusprojektide vormis. Tulenevalt sektori dünaamikast ja viimastest signaalidest kinnisvara turul toimuvatest muutusest, hindab AS Kalev vastavalt muutustele ümber ka oma tegevusstrateegiat. Olulised muutused on toimumas AS-i Kalev jaoks uutes tegevusvaldkondades - meedia ja üritusturunduse segmendis. Plaanis on kontserni kuuluvate ajakirjade jätkuv sisuline ja mahuline arendamine; lugejanumbrite tõstmine ja reklaamitulude suurendamine. Valminud fotostuudio hakkab tagama kontserni väljaannetele operatiivse ja kvaliteetse fotomaterjali tootmise. Lisaks senisele ulatusele, hindame ka võimalusi laienemiseks meediaturul, sh uute väljaannete turuletoomist. Arendustegevus hõlmab ka interneti uudisteportaali www.kalev.ee ning telekanalit „Kalev Sport“ eesmärgiga kinnistada oma positsiooni Eesti meediaturul. Täienduseks kontserni telekanalite praegusele keskendumisele uudiste ja spordi valdkonnas, on meediasegmendi areng avatud teisteski suundades. KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 30. juunil lõppenud majandusaasta kohta, tuhandetes -------------------------------------------------------------------------------- | | EEK | EUR* | -------------------------------------------------------------------------------- | | 2008 | 2007 | 2008 | 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha | 103 495 | 17 337 | 6 615 | 1 108 | -------------------------------------------------------------------------------- | Nõuded | 170 678 | 148 050 | 10 908 | 9 462 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ettemaksed | 2 149 | 2 653 | 137 | 170 | -------------------------------------------------------------------------------- | Varud | 191 952 | 218 617 | 12 268 | 13 972 | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara kokku | 468 274 | 386 657 | 29 928 | 24 712 | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Investeeringud | 30 629 | 129 | 1 957 | 8 | | sidusettevõtetesse | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised investeeringud ja | 382 673 | 3 604 | 24 457 | 230 | | nõuded | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Kinnisvarainvesteeringud | 335 990 | 214 601 | 21 474 | 13 716 | -------------------------------------------------------------------------------- | Materiaalne põhivara | 572 024 | 644 876 | 36 559 | 41 215 | -------------------------------------------------------------------------------- | Immateriaalne põhivara | 20 761 | 62 635 | 1 327 | 4 003 | -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara kokku | 1 342 077 | 925 846 | 85 774 | 59 172 | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD KOKKU | 1 810 352 | 1 312 | 115 703 | 83 884 | | | | 503 | | | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlakohustused | 696 070 | 348 317 | 44 487 | 22 262 | -------------------------------------------------------------------------------- | Klientide ettemaksed | 18 584 | 1 461 | 1 188 | 93 | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlad tarnijatele ja muud võlad | 304 817 | 284 439 | 19 481 | 18 179 | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused kokku | 1 019 471 | 634 217 | 65 156 | 40 534 | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlakohustused | 319 489 | 304 837 | 20 419 | 19 483 | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused kokku | 319 489 | 304 837 | 20 419 | 19 483 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustused kokku | 1 338 960 | 939 054 | 85 575 | 60 017 | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Aktsiakapital | 236 325 | 236 325 | 15 104 | 15 104 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustuslik reservkapital | 5 543 | 4 020 | 354 | 257 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ümberhindluse reserv | 106 215 | 111 108 | 6 788 | 7 101 | -------------------------------------------------------------------------------- | Akumuleeritud kasum | 123 251 | 21 941 | 7 877 | 1 402 | -------------------------------------------------------------------------------- | Emaettevõtja omanikele kuuluv | 471 334 | 373 395 | 30 124 | 23 864 | | omakapital kokku | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Vähemusosalus | 58 | 54 | 4 | 3 | -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital kokku | 471 392 | 373 449 | 30 127 | 23 867 | -------------------------------------------------------------------------------- | KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 810 352 | 1 312 | 115 703 | 83 884 | | | | 503 | | | -------------------------------------------------------------------------------- *Vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele on auditeerimata lisainformatsioonina esitatud põhiaruannete teisendused eurodes (EUR), mis ei ole kontserni raamatupidamise aastaaruande osad. KONSOLIDEERITUD BILANSS seisuga 30. juuni, tuhandetes -------------------------------------------------------------------------------- | | EEK | | EUR* | | -------------------------------------------------------------------------------- | | 2008 | 2007 | 2008 | 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha | 103 495 | 17 337 | 6 615 | 1 108 | -------------------------------------------------------------------------------- | Nõuded | 170 678 | 148 050 | 10 908 | 9 462 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ettemaksed | 2 149 | 2 653 | 137 | 170 | -------------------------------------------------------------------------------- | Varud | 191 952 | 218 617 | 12 268 | 13 972 | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara kokku | 468 274 | 386 657 | 29 928 | 24 712 | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Investeeringud | 30 629 | 129 | 1 957 | 8 | | sidusettevõtetesse | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised investeeringud ja | 382 673 | 3 604 | 24 457 | 230 | | nõuded | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Kinnisvarainvesteeringud | 335 990 | 214 601 | 21 474 | 13 716 | -------------------------------------------------------------------------------- | Materiaalne põhivara | 572 024 | 644 876 | 36 559 | 41 215 | -------------------------------------------------------------------------------- | Immateriaalne põhivara | 20 761 | 62 635 | 1 327 | 4 003 | -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara kokku | 1 342 | 925 846 | 85 774 | 59 172 | | | 077 | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD KOKKU | 1 810 | 1 312 | 115 703 | 83 884 | | | 352 | 503 | | | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlakohustused | 696 070 | 348 317 | 44 487 | 22 262 | -------------------------------------------------------------------------------- | Klientide ettemaksed | 18 584 | 1 461 | 1 188 | 93 | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlad tarnijatele ja muud võlad | 304 817 | 284 439 | 19 481 | 18 179 | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused kokku | 1 019 | 634 217 | 65 156 | 40 534 | | | 471 | | | | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlakohustused | 319 489 | 304 837 | 20 419 | 19 483 | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused kokku | 319 489 | 304 837 | 20 419 | 19 483 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustused kokku | 1 338 | 939 054 | 85 575 | 60 017 | | | 960 | | | | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Aktsiakapital | 236 325 | 236 325 | 15 104 | 15 104 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustuslik reservkapital | 5 543 | 4 020 | 354 | 257 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ümberhindluse reserv | 106 215 | 111 108 | 6 788 | 7 101 | -------------------------------------------------------------------------------- | Akumuleeritud kasum | 123 251 | 21 941 | 7 877 | 1 402 | -------------------------------------------------------------------------------- | Emaettevõtja omanikele kuuluv | 471 334 | 373 395 | 30 124 | 23 864 | | omakapital kokku | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Vähemusosalus | 58 | 54 | 4 | 3 | -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital kokku | 471 392 | 373 449 | 30 127 | 23 867 | -------------------------------------------------------------------------------- | KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 810 | 1 312 | 115 703 | 83 884 | | | 352 | 503 | | | -------------------------------------------------------------------------------- *Vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele on auditeerimata lisainformatsioonina esitatud põhiaruannete teisendused eurodes (EUR), mis ei ole Kontserni raamatupidamise aastaaruande osad. Lisainfo: Tarmo Maasikamäe Finantsdirektor Tel 6886600 grupp@kalev.ee