TEGEVUSARUANNE Üldine informatsioon Eesti Telekom Grupi, mille emaettevõtja on AS Eesti Telekom (registreerimisnumber 10234957; aadress: Valge 16, 19095 Tallinn), peamiseks tegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuste osutamine. AS-i Eesti Telekom aktsiad on alates 1999. aastast noteeritud Tallinna ja Londoni väärtpaberibörsidel (OMX: ETLAT / LSE: EETD). Muudatused Eesti Telekom Grupi struktuuris AS MicroLink Eesti omandas oktoobris 2008.a. enamusosaluse IT Koolituskeskuse OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse kvaliteetse koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui ka erinevate koostööprojektide partneritele kõigis kolmes Balti riigis. AS-i Eesti Telekom omanike struktuur 2008. aasta esimeses kvartalis suurendas oma osalust AS-is Eesti Telekom ettevõtja enamusosanik TeliaSonera AB (läbi oma tütarettevõtja Baltic Tele AB). TeliaSonera omandas täiendavalt 1 197 400 AS-i Eesti Telekom aktsiat kasvatades seeläbi oma osaluse 60,12%-ni. Eesti riigile kuulub 2008. aasta lõpu seisuga jätkuvalt 24,17% ning Eesti Arengufondile 3,00% AS-i Eesti Telekom aktsiatest. Seisuga 31.12.2008 oli vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal 12,71% AS-i Eesti Telekom aktsiate koguarvust. Neist 12,91% oli konverteeritud Londoni Börsil kaubeldavateks GDR-ideks. AS-i Eesti Telekom 10 suuremat aktsionäri 31. detsembri 2008. aasta seisuga olid: -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | | 31. detsember 2008 | -------------------------------------------------------------------------------- | | Väärtpaberite arv | Osalus | -------------------------------------------------------------------------------- | | Muutus | | | võrreldes 31. | | | detsember 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | Baltic Tele AB | 82 936 299 | 60,12% | 1 197 400 | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahandusministeerium | 33 346 464 | 24,17% | - | -------------------------------------------------------------------------------- | Eesti Arengufond | 4 138 636 | 3,00% | - | -------------------------------------------------------------------------------- | SEB kliendid | 2 864 734 | 2,08% | 1 462 384 | -------------------------------------------------------------------------------- | Deutsche Bank (GDR-ide kontod) | 2 264 220 | 1,64% | (948 018) | -------------------------------------------------------------------------------- | ING Luxembourg S.A. | 2 055 783 | 1,49% | 257 453 | -------------------------------------------------------------------------------- | Clearstream Banking Luxembourg | 584 976 | 0,42% | (48 264) | | S.A. kliendid | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | UniCredit Bank Austria AG | 496 386 | 0,36% | (706 024) | -------------------------------------------------------------------------------- | Mellon Treaty Omnibus | 392 152 | 0,28% | 89 460 | -------------------------------------------------------------------------------- | State Street Bank and Trust | 335 945 | 0,24% | 255 171 | | Omnibus Account | | | | -------------------------------------------------------------------------------- AS-i Eesti Telekom aktsia AS-i Eesti Telekom aktsia hind langes 2008. aasta jooksul 50%. Aktsia hind aasta alguses oli 122,04 krooni ning aasta lõpus 61,02 krooni. Kõrgeim ja madalaim aktsia hind aruandeperioodi jooksul olid vastavalt 125,02 krooni ning 59,61 krooni. Aruandeperioodi käibeks kujunes 1822 miljonit krooni. AS-i Eesti Telekom aktsia hind on 2008. aasta jooksul liikunud kõrgematel tasemetel kui OMX Tallinn indeks ja OMX Baltic 10 kaubeldavama aktsia indeks. Dividendid Eesti Telekomil ei ole ametlikku dividendipoliitikat. Aktsiat on siiski iseloomustanud suhteliselt kõrge dividenditootlus. 2007. majandusaasta eest maksti aktsionäridele dividende 10,50 krooni aktsia kohta. Dividendide info: -------------------------------------------------------------------------------- | | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | -------------------------------------------------------------------------------- | Aktsiate arv aasta | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | | lõpus | 528 | 528 | 528 | 528 | 528 | -------------------------------------------------------------------------------- | Aasta keskmine | 137 825 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | | aktsiate arv | 320 | 528 | 528 | 528 | 528 | -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital aktsia | 29,40 | 29,28 | 29,78 | 31,19 | 31,08 | | kohta, EEK | | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Tulu aktsia kohta, | 7,16 | 7,88 | 9,49 | 10,91 | 10,40 | | EEK | | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Hinna-tulu suhtarv, | 15,7 | 15,1 | 13,8 | 11,2 | 5,9 | | kordades | | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Dividende | 8,00 | 9,00 | 9,50 | 10,50 | | | majandusaasta eest | | | | | | | aktsia kohta, EEK | | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Dividendi | 111,7 | 114,2 | 100,1 | 96,2 | | | väljamakse määr, % | | | | | | -------------------------------------------------------------------------------- Majanduskeskkond 2008. aasta algul oodatud pehme maandumine pöördus aasta viimases kvartalis järsuks majanduslanguseks. 2007. aastal alanud kinnisvara turu jahtumisele ja pankade laenutingimuste karmistumisele järgnes 2008. aasta II kvartalis sisenõudluse langus, mis kokkuvõttes viis majanduskasvu miinusesse. Kinnisvaraturu langus jätkus 2008. aasta lõpuni. Sügisel lisandus ülemaailmse finantskriisi mõju, mille tagajärjel vähenes nõudlus Eesti eksporditurgudel. III kvartalis vähenesid järsult eksport ja tööstustoodangu mahud. Aasta kokkuvõttes toimus SKP vähenemine Statistikaameti andmetel 3,6 %. Tööpuudus kasvas aasta viimasel poolel 4,7%-lt 9,2 %-ni. Võrreldes globaalse majandusega saabus Eestis majanduslangus pool aastat varem. Euroopa Liidus jäi keskmiselt 2008. aasta majanduskasv 1-2% vahemikku. 2009. aasta kujuneb Eesti taasiseseisvuse aja üheks raskeimaks. Välismajanduskeskkond püsib kogu aasta ebasoodsana. Seda eeskätt raskesti kättesadava ja kalli laenuressursi ning eksportkaupade ja teenuste väheneva nõudluse tõttu. Euroopa Liidus tervikuna prognoositakse kuni 2%-list majanduslangust. Majanduslanguse põhi saabub aasta keskel ja 2009. aasta majanduslangus jääb Eestis erinevate prognooside kohaselt 5-9% vahele. Samas suurusjärgus on oodata ka sisenõudluse langust. Tööpuuduse kasv jätkub kuni 2010. aasta esimese pooleni. Väljamakstud palgasumma väheneb kuni 15%. Samal ajal on juba aasta alguses ilmnenud trendid, mis viitavad 2010. aastal majanduskasvu taastumisele. Nendeks on tooraine ja kütusehindade langemine ning tootjahinna langemine. Inflatsioon on järsult pidurdunud ja tarbijahindade langus võib saabuda juba III kvartalis. Aasta lõpus on oodata krediiditingimuste paranemist ja uute ettevõtete loomise kasvu. Siiski jääb ka aasta lõpukuudel majanduskasv miinusesse. Telekommunikatsiooniturg Telekommunikatsioonisektoris on majanduskriisi mõjud väiksemad, kui majanduses keskmiselt. 2008. aasta oli tervikuna telekommunikatsioonifirmadele edukas ja turu kasv jätkus. Siiski ilmnes nõudluse vähenemist erasegmendis ja aasta lõpul ka ärisegmendis. Traditsioonilised telekommunikatsiooniteenused nagu telefonikõned on majanduskeskkonnas toimuva suhtes vähetundlikud, nende tarbimine on autonoomne, st. hinna ja tarbijate sissetulekutest vähesõltuvad. Traditsioonilised sideteenused on aga oma kasvupotentsiaali Eestis ammendamas: tavatelefonide arv on hakanud vähenema, lõppenud on ka mobiiliklientide arvukuse kasv. Lairibaühenduste kasutajate arvu kasv on samuti aeglustumas ja majanduskasvu jätkudes oleks turu küllastumine saabunud 2010. aastal. Traditsiooniliste sideteenuste kasvu loomulikule aeglustumisele lisandub majanduslanguse mõju, seega mängivad telekommunikatsiooniettevõtete tuludes üha olulisemat rolli hoopis uued tegevusvaldkonnad. Klientidele ei ole enam oluline mitte koju või kontorini ulatuv kõneside- või internetiühendus, vaid telekommunikatsioon, mis avab juurdepääsu vajaliku informatsiooni ja meelelahutuseni. 2009. aastal jätkub eraisikute ja ettevõtete tarbimise vähenemine ning suureneb hinnasurve telekommunikatsiooniteenustele. Siiski jätkab mõõdukat kasvu kaabel- ja digitaaltelevisiooni turg. Lisaks televisiooniteenustele pakutakse klientidele videolaenutust, fotode üleslaadimist, mänge ja muid teenuseid. Eesti on telekommunikatsiooniettevõtetele soodne pinnas uute väljundite leidmiseks. Selle põhjuseks on tugev tehnikaalane haridus, valitsuse jätkuv suund kujundada Eestist eesrindlik e-riik ja ka põhjamaine meelelaad, mis eelistab tiheda näost-näkku suhtlemise asemel arvuti-, teleri- või telefoniekraani vahendusel asju ajada. Arvuti- ja teise kirjaoskuse (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane pädevus) leviku poolest kuulub Eesti nii „uute” kui ka „vanade” Euroopa riikidega võrreldes kõige kiiremini arenenud riikide hulka. Lairibavõrku ühendatud majapidamiste osakaalult kuulub Eesti kindlalt Euroopa esikümnesse. Peaaegu kogu Eesti on kaetud kvaliteetse mobiilse andmeside võrguga, alustatud on mobiil-TV arendamist. 2009. aastal on turul edukad need ettevõtted, kes suudavad muuta oma tegevuse efektiivsemaks ja arendada uusi tehnoloogiaid ja teenuseid. Eesti telekommunikatsiooniturul on 2009. aastal kõige tõenäolisem stsenaarium „0-kasv“, mille korral ettevõtted suudavad uute teenuste arendamisega kompenseerida traditsiooniliste teenuste vähenemist. Eesti Telekom Grupp Eesti Telekomi Grupi 2008. aasta majandustulemused olid ootuspärased. Kõige suurema käibekasvu tõi lairiba teenuste segment - oma panuse andsid nii kolmikpakettide arvu kui ka digiTV klientide arvu kasv. Mobiilside teenuste segmendis kasvasid hästi mobiilside lepinguliste klientide arv ja mobiilsete andmeside ühenduste arv. IT-teenuste segmendis kasvas enim IT-teenuste müük (sh. IT koolitus). Rõõmu teevad järgmised eelmisel aastal Grupi tegevussuundades aset leidnud arengud: Võrreldes 2007. aastaga on AS-i EMT lepinguliste klientide arv kasvanud 18 tuhande võrra, ulatudes 2008. aasta lõpu seisuga 487 tuhandeni. Mobiilsest internetist saadavad tulud näitasid jätkuvalt kiiret kasvu, ületades eelmise aasta tulusid poole võrra. Mitmekordistus ka edastatud andmemaht. Elion on eesti suurim digitaalse televisiooniteenuse pakkuja ning on 2,5 aastaga kujunenud suuruselt teiseks televisioonioperaatoriks turul. 2008. aastal kasvas digiTV klientide arv 43%, ulatudes aasta lõpuks 82 500-ni. Elioni Interneti püsiühenduste arv kasvas 2008. aastal 8% võrra, ulatudes aasta lõpuks 175 400-ni. MicroLink Eesti omandas 2008. aasta oktoobris enamusosaluse (82,87%) IT Koolituskeskuse OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse kvaliteetse koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui ka erinevate koostööprojektide partneritele. IT Koolituskeskuse kliendibaas ning müügiüksused Lätis ja Leedus loovad kasvuks nendel turgudel suurepärased võimalused. 2009. aastal peab Eesti Telekom Grupp peamisteks eesmärkideks kiiret kohanemist makromajanduses ja konkurentsisituatsioonis ning kliendi- ja tulubaasi hoidmist ning efektiivsuse kasvatamist. Suhted regulaatoriga Vastavalt Sideameti otsustele fikseeriti AS EMT-le, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile perioodiks 01.07.2006-30.06.2007 mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise tasuks (sidumistasuks) 2,05 krooni minut ning perioodiks 01.07.2007-30.06.2008 sidumistasuks 1,66 krooni. Kuna Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS vaidlustasid otsused kohtus ning esialgse õiguskaitse korras vastavate haldusaktide kehtivus peatati, püsisid kõigi kolme mobiilioperaatori sidumistasud kuni 05.11.2007 endisel, 2,50 krooni minut tasemel. 05.11.2007 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega esialgne õiguskaitse tühistati ning nimetatud kuupäevast kohustusid kõik kolm mobiilioperaatorit rakendama sidumishinda tasemel 1,66 krooni. Tele2-e kohtuvaidlus Konkurentsiametiga lõppes detsembri lõpul viimase kasuks. Elisa Eesti AS-i kohtuvaidlus jätkub, AS EMT osaleb selles kolmanda isikuna. Perioodiks 01.07.2008-30.06.2009 kehtestas Sideameti õigusjärglane Konkurentsiamet AS-ile EMT, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile oma mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise tasuks 1,37 krooni minut. 05.12.2008 tegi Konkurentsiamet teatavaks uue turuanalüüsi tulemused, mille kohaselt kavandatakse tunnistada olulise turujõuga ettevõtjaks oma mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul lisaks AS-ile EMT, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile ka ProGroup Holding OÜ. Otsuse kavandi kohaselt kohustatakse viidatud ettevõtjaid hinnakontrolli kohustuse raames rakendama järgmise kolme aasta jooksul benchmark´il põhinevat Euroopa riikide keskmist sidumistasu, mis teeb alates 01.07.2009 rakendatavaks maksimaalseks tariifiks 1,36 krooni minut. Veebruaris lõpetas Konkurentsiamet menetluse Elioni kaebuses Elisa Eesti AS telefonivõrgu kõrgete sidumishindade üle, mille tulemusena langetas Elisa kõne alustamise tasu ligikaudu 0,04 krooni võrra. Lähtudes Konkurentsiameti otsusest, mis põhines 2006. aasta kulukalkulatsioonil alandas Elion alates 1. augustist 2008 vaskpaari rendi kuutasu 2 krooni võrra ja valitud vaskpaari renditasu 3 krooni võrra, mis ei omanud olulist majanduslikku mõju Elioni tulemustele. Juulis lõpetas Konkurentsiamet menetluse Elioni püsiliini hulgiteenuse tasude uurimisel ja kiitis kehtivad tasud heaks. Augustis kiitis Konkurentsiamet heaks kõik Elioni kehtivad reguleeritud hinnad (sidumistasud, vaskpaarile juurdepääsu tasud ning lairiba juurdepääsu tasud). Lähtudes 2007. aasta kuluandmetest ja Konkurentsiameti nõuetest alandas Elion alates 1.detsembrist 2008 veel vaskpaari rendi ja valitud vaskpaari rendi kuutasu keskmiselt 3 krooni võrra ning lairiba juurdepääsu tasusid sõltuvalt kiirusest 9-16% võrra. Hinnamuudatused ei oma olulist majanduslikku mõju Elioni tulemustele. Finantstulemused 2008. aasta lõikes on Eesti Telekom Grupi turuosad olnud stabiilsed. Head meelt valmistasid nii mobiilside lepinguliste klientide ja mobiilsete andmeside ühenduste arvu kasv kui ka kolmikpakettide ja digiTV klientide arvu kasv. Võrreldes eelmise aastaga kasvas põhivara kulumieelne ärikasum. Tulud, kulud, kasum Eesti Telekom Grupi 2008. aasta konsolideeritud müügitulud ulatusid 6190 miljoni kroonini, kahanedes 2007. aastaga võrreldes 1% (2007: 6261 miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendi 2008. aasta konsolideeritud käive ulatus 3682 miljoni kroonini, kahanedes 2007. aastaga võrreldes 6% (2007: 3904 miljonit krooni). Kogutulude languse taga oli sidumishindade langusest tingitud sidumistulude vähenemine, mida kompenseeris osaliselt võrku sisenevate kõneminutite arvu mõningane kasv, mobiilse andmeside kasv ja allhanketeenuste mahu kasv. Lisaks on 2008. aastal vähenenud telekommunikatsioonikaupade jae- ja hulgimüügist saadavad tulud, mis on tingitud tarbijakäitumise muutusest kallimate püsikaupade ostude edasilükkamise tõttu. AS-i EMT kliendibaas oli 2008. aasta lõpus 14 tuhande võrra suurem võrreldes aasta varasemaga, ulatudes 779 tuhande aktiivse SIM-kaardini (detsember 2007: 765 tuhat kaarti). Võrreldes aastatagusega on lepinguliste klientide arv kasvanud 18 tuhande võrra, ulatudes 2008. aasta lõpu seisuga 487 tuhandeni, samal ajal kui aktiivsete ettemaksega kaartide kasutajate arv on vähenenud aastaga üle nelja tuhande võrra, jäädes 2008. aasta lõpuks 292 tuhande tasemele. EMT hindab oma turuosa aktiivsete SIM-kaartide põhjal stabiilseks, 47%-le. Hinnanguline aktiivsete kaartide penetratsioon (s. o. aktiivsete kaartide arv elanikkonna kohta) Eestis on 121%. EMT klientide poolt algatatud kõneminutite arvu kasv oli 1% võrreldes 2007. aastaga. Mobiilsest internetist saadavad tulud näitasid jätkuvalt kiiret kasvu. 2008. aastal ületasid AS EMT mobiilse andmeside tulud 2007. aasta tulusid poole võrra. Samal ajal mitmekordistus edastatud andmemaht. AS-i EMT mobiilse andmeside kasutajate arv oli 2008. aasta detsembris 168 tuhat, mis on aastatagusega võrreldes 7 tuhande kasutaja võrra enam. Mobiilse andmeside populaarsuse kasvu on tinginud 3G leviala kiire laienemine ja soodsate sülearvutite pakkumised koos internetiühenduse teenusega. Enamus mobiilse andmeside kasutusest tehakse täna juba 3G võrgus, mis võimaldab klientidel kasutada kvaliteetset ja kiiret ADSLi lähedase kiirusega internetiühendust mugavamalt kontrollitavate kuludega. Kuna EMT-l töötab ainsana Eestis EDGE andmeside kogu GSM levialas, siis uued tugijaamade investeeringud olid aasta viimastel kuudel suunatud põhiliselt 3G välis- ja siselevi laiendamiseks linnades. Samas jätkus endiselt pidev GSM võrgu täiustamine. AS EMT, nagu ka teiste Euroopa Ühenduse mobiilioperaatorite suhtes, kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mille kohaselt alates 2007. aasta septembrikuust ei tohi Euroopa Ühenduse piires tehtavate ning vastuvõetavate kõnede minutitariifid ületada määrusega kehtestatud piirhindu. Lisaks jõustusid kolmandas kvartalis rändlusteenuse allahindluslepingud, mis vähendavad rändlusteenuse tasusid nii tuludes kui kuludes. Seetõttu on aasta kokkuvõttes ligi 13% langenud rändlusteenuse klientidelt saadav tulu. Lairiba teenuste segmendi 2008. aasta käive kasvas 10%, ulatudes 3280 miljoni kroonini (2007: 2984 miljonit krooni). Enim suurenesid tulud allhanketeenuste ja rahvusvaheliste sidumisteenuste müügist, mis kasvasid vastavalt 118% ja 55%. Rahvusvaheliste sidumisteenuste tulude kasv tulenes peamiselt rahvusvaheliste sisenevate kõnede minutimahu olulisest suurenemisest. Ka allhanketeenuste müügitulu kasv oli seotud minutimahu kasvuga ja vahendatavate allteenuste mahu suurenemisega. Kolmandaks suuremaks tulude kasvuvaldkonnaks oli komplekslahenduste müük, mis suurenes aastaga 27%. Aktiivsed turunduskampaaniad ja klientide andmemahtude üldine kasv on edukalt toetanud äriklientide ühenduste üleminekut suurematele kiirustele, mis on omakorda suurendanud komplekslahenduste tulukust. Tulenevalt komplekslahenduste mahu olulisest kasvust langesid tulud kõneside- ja internetiühenduste üksiktoodete kuutasudest aastaga vastavalt 10% ja 14% võrra. Samas ületab komplekslahenduste müügist teenitud tulu nimetatud langust märkimisväärselt. Minutimahtude vähenemise tõttu langesid lairiba teenuste segmendi kõneteenuste tulud aastaga 6,5% võrra. Elioni interneti püsiühenduse klientide koguarv kasvas 2008. aastal 12,3 tuhande ühenduse võrra, ulatudes detsembri lõpuks 175,4 tuhandeni (31. detsember 2007: 163,1 tuhat). Lisaks komplekslahenduste müügile on püsiühenduste kasvu toetanud ka Külatee 3 jätkuprojekti raames veebruaris valminud WiMAX tugijaamad Võrumaal, Pärnumaal ja Raplamaal. Ettevõtja hindab oma turuosaks eraklientide püsiühenduse põhjal 54%. Aktiivsete turunduskampaaniate tulemusena kasvas Elioni kolmikpakettide kasutajate arv aastaga 22,6 tuhande võrra, ulatudes 31. detsembri seisuga 76,1 tuhandeni (31. detsember 2007: 53,5 tuhat). Aasta lõpuks oli Elionil 82,5 tuhat IP- ja kaabeltelevisiooni klienti (31. detsember 2007: 57,7 tuhat). Elioni hinnangul suurenes ettevõtja turuosa Eesti kaabelleviturul aasta lõpuks 26%-ni (31. detsember 2007: 19%), mis annab nimetatud turul absoluutväärtuses suurima kasvu 2008. aastal. Alates sügisest pakub Elion ainsa televisiooniteenuse pakkujana Eestis oma digiTV-d täies mahus ka vene keeles. Kõik Elioni digiTV menüüd, vene telekanalite ning enimvaadatavate Eesti ja rahvusvaheliste kanalite saatekavad, ekraaniteated ning filmide tutvustused videolaenutuses on lisaks eesti keelele kättesaadavad ka vene keeles. Samuti lisandusid sügisest digiTV videolaenutusse mitmed nimekad Vene filmid. Uuenduste eesmärk oli muuta digiTV vene keelt kõnelevatele klientidele kasutajasõbralikumaks ning pakkuda võimalikult mitmekesist meelelahutust. 2008. aastal Elioni kaugvideolaenutuse teenuse raames läbi viidud tasuta filmide turunduskampaaniad hoogustasid oluliselt ka tasuliste filmide laenutust. Võrreldes varasema aastaga suurenesid Elioni videolaenutuse tulud 2008. aastal 172%. Alates detsembrist pakub Elion esimesena Eestis oma internetipõhises digiTV-s uue sisuteenusena ajaviitemänge, mida on võimalik tellida igaüht eraldi või kuutasuliste teemapakettidena. 2008. aasta lõpuks ulatus Elioni aktiivsete kõneliideste arv 469 tuhandeni (31. detsember 2007: 482 tuhat liidest), püsides aasta jooksul stabiilselt samal tasemel. 2008. aastal keskendus Elion eelkõige IP-põhiste kõnesideühenduste ja -lahenduste arendamisele ning pakkumisele. IP-põhiste Centrex kõnesidelühenduste arv kasvas aastaga enam kui 50%. Lisaks alustati aasta teisel poolel uue teenusena WiMAX traadita interneti piirkondades internetiühendusel põhinevat Ärikliendi VOIP kõneteenuse pakkumist. Elion hindab oma turuosa fikseeritud võrgus algatatud kõneminutitest 80,5%-liseks (detsember 2007: 81%). Turuosa kohalike kõnede minutitest on 82% (detsember 2007: 83%), rahvusvaheliste kõnede minutitest 66% (detsember 2007: 64%) ning mobiiltelefonidele tehtavate kõnede minutitest 71% (detsember 2007: 72%). Eesti majanduse üldise jaemüügi aeglustumise tulemusena kahanes Elion grupi telekommunikatsiooni- ja IT-kaupade jaemüük 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 15% võrra. Mai lõpus liideti Elion Ettevõtted AS-iga Elioni 100%-lise osalusega tütarettevõtja OÜ Viru Net. Viru Net oli Ida-Virumaa juhtiv internetiteenuste pakkuja, spetsialiseerudes teenuse pakkumisele korrusmajades. Kahe ettevõtte ühendamisel alustas Elion korrusmaja interneti laiema tutvustus- ja arenguprogrammiga Ida-Virumaal, liites Viru Neti kliendisegmendi tundmise ja selle piirkonna pikaajalised kogemused ning Elioni süsteemse lähenemise, kvaliteedi ja laia tooteportfelli. IT-teenuste segmendi konsolideeritud müügitulu ulatus 2008. aastal 371 miljoni kroonini (2007: 365 miljonit krooni). IT-teenuste segmendi 2008. aasta andmed sisaldavad 2008. aasta oktoobris omandatud IT Koolituskeskuse OÜ grupi ettevõtete konsolideeritud andmeid alates 01.11.2008. Võrreldes eelmise aastaga suurenes müügitulu 1,5%, seejuures IT teenuste (sh. IT koolitus) osas kasvas müügitulu 8,8% ja IT-kaupade osas vähenes 5,2% võrra. MicroLink Eestile oli 2008. aasta üheks oluliseks sündmuseks kolimine Ülemiste tehnoloogialinnakusse, kus ettevõttel valmisid uued töötajasõbralikud kontoriruumid. Ligikaudu 150 ruutmeetrile luuakse Eestis ainulaadset infotehnoloogia demokeskust, kus MicroLink koos teiste IT firmadega loob võimaluse näidata nii Eesti ettevõtetele kui ka väliskülalistele erinevate infotehnoloogiliste lahendust toimimist praktikas ning saab seeläbi võimaluse edendada eksporti. MicroLink Eesti omandas 2008. aasta oktoobris enamusosaluse (82,87%) IT Koolituskeskuse OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse kvaliteetse koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui ka erinevate koostööprojektide partneritele. Samuti on ettevõttel eesmärk hakata oma teenuseid taas pakkuma kõigis kolmes Balti riigis. IT Koolituskeskuse kliendibaas ning müügiüksused Lätis ja Leedus loovad kasvuks nendel turgudel suurepärased võimalused. Infrastruktuurilahenduste osas võideti järgmised suuremad hanked: Haigekassa ning Kaitseministeeriumi serverid, Sotsiaalministeeriumi e-tervise projekti kettamassiiv, Eesti Energia olemasoleva kettamassiivi laiendus, Justiitsministeeriumi lauaarvutite hange, RIA serverid jt. 2008. aasta kolmandas kvartalis tunnistati edukaks SA Tiigrihüppe poolt korraldatud hange „Sülearvutid õpetajatele“. Hanke raames tarniti sülearvutid ligi 4100 õpetajale. Tehingu maht oli rohkem kui 34 miljonit krooni. AS MicroLink Eesti projekteeris ja tarnis tehnoloogilise lahenduse Tartu Ülikooli Teadusarvutuste Keskuse jaoks loodud suure arvutusvõimsusega serverifarmile. Hanke juures hinnati eelkõige parimat energiatarbe ning arvutusvõimsuse suhet. Uue infrastruktuuri lahendusena hakkas MicroLink vahendama Apple'i arvuteid ja pakkuma neile tehnilist tuge. MicroLinki sai Apple'i ametliku partneri tiitli ja toodete edasimüügi õigused. 2008. aastal kaks suurimat võidetud riigihanget püsiteenuste osutamisel olid Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud digiretsepti majutuskeskkonna teenuse ostmise hange (teenuse osutamine nelja aasta jooksul, kogumaksumusega 35,4 milj krooni) ja Tallinna Linnaplaneeringute Ameti pool korraldatud planeeringute registri majutusteenuse hange (teenuse osutamine kolme aasta jooksul, kogumaksumusega 2 miljonit krooni). AS MicroLink Eesti võitis 2008. aasta neljandas kvartalis ka kolm Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud infosüsteemide majutuse hanget, mille raames MicroLink majutab ja haldab töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise ning ravimikäsitlejate registreid, samuti teeb Eesti Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi platvormi administreerimistöid. Äramärkimist väärivad veel kesksüsteemide ja töökohaarvutite haldus Empower Eestis ja Trust Medias ning Kultuuriministeeriumi infosüsteemi URRAM ja Erametsakeskuse infosüsteemide majutamine. Projektiäris oli 2008. aasta olulisemad tegemised seotud e-tervise projekti töödega (patsiendiportaal, digipilt ja digiretsept). MicroLink oli peatöövõtjaks digipildi ja digiretsepti lahenduste puhul ning Patsiendiportaali loojaks digitaalse terviseloo projekti raames. 2008. aasta arendustööd nimetatud süsteemidega on lõpetatud, 2009. aastal võetakse need aktiivsesse kasutusse. 2008. aasta tähtsamate projektide hulka kuulusid veel dokumendihalduse (Livelink) ja Service Desk tarkvara juurutamine Eesti Postis, Livelinki juurutus Maksu- ja Tolliametis, identiteedihaldus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning KUNDE infosüsteemi edasiarendus Statistikaametis. Eesti Postis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas jätkuvad tööd ka 2009. aastal, samuti jätkub neljandas kvartalis alustatud Ergo Kindlustuse arhiveerimislahenduse projekt. Eesti Telekom Grupi tegevuskulud kahanesid 2008. aastal 2% võrra ulatudes 3865 miljoni kroonini (2007: 3947 miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendi tegevuskulud vähenesid 2007. aastaga võrreldes 8%, ulatudes 2277 miljoni kroonini (2007: 2463 miljonit krooni). Enim on vähenenud sidumishindade langusest tingitud sidumiskulud. Samuti on vähenenud jae- ja hulgikaubandusega seotud tegevuskulud, mis on kooskõlas kaubanduse müügikäibe langusega. Lairiba teenuste segmendi tegevuskulud kasvasid 2008. aastal 12%, ulatudes 2366 miljoni kroonini (2007: 2115 miljonit krooni). Tegevuskulude kasvust 60% tulenes otseselt teenuste müügimahu suurenemisest põhjustatud otsemüügikulude kasvust. Teiseks peamiseks tegevuskulude kasvuteguriks olid personalikulud, mis suurenesid eelmise aastaga võrreldes 9%. Kulude kasvust 13% olid samuti seotud efektiivsusprojektide ning võrguressursi ja teenuste kvaliteedi parendamiseks tehtud muude ühekordsete kulutustega. Lairiba teenuste segmendi lootusetu debitoorse võlgnevuse kulu suurenes aastaga 3,5 korda (16,5 miljoni krooni võrra). IT-teenuste segmendi konsolideeritud tegevuskulud kasvasid 2008. aastal võrreldes eelmise aastaga 2%, ulatudes 351 miljoni kroonini (2007: 343 miljonit krooni). Tööjõukulud kasvasid 2008. aastal võrreldes eelmise aastaga 9,5% ja muud tegevuskulud 29,3%. 2008. aasta tegevuskulusid mõjutas IT Koolituskeskuse konsolideerimisega kaasnenud kulude lisandumine, samuti MicroLink Eesti uude kontoriruumi kolimisega kaasnenud ühekordsed kulud. Eesti Telekom Grupi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu oli 2008. aastal 2348 miljonit krooni (2007: 2336 miljonit krooni), suurenedes eelmise aastaga 1% võrra. Mobiilside teenuste segmendi põhivara amortisatsioonikulu eelne ärikasum kasvas 2007. aastaga võrreldes 2% ulatudes 1414 miljoni kroonini (2007: 1387 miljonit krooni). Seoses telekommunikatsioonioperaatorite vahelise sidumishindade langusega ja madalama kasumlikkusega kaubanduse osatähtsuse vähenemisega, on aasta kokkuvõttes kasvanud tegevuskasumi marginaal. Samal ajal oli 2007. aasta kasumimarginaal negatiivselt mõjutatud ühekordsest eraldisest summas 62 miljonit krooni. Lairiba teenuste segmendi kulumieelne ärikasum suurenes 2008. aastal 5% võrra, ulatudes 928 miljoni kroonini (2007: 882 miljonit krooni). IT-teenuste segmendi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu ulatus 2008. aastal 21 miljoni kroonini (2007: 24 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi põhivara amortisatsioonikulu eelse ärikasumi marginaal on aastaga veidi tõusnud, ulatudes 2008. aastal 37,9%-ni (2007: 37,3% ). Eesti Telekom Grupi amortisatsioonikulu oli 2008. aastal 575 miljonit krooni (2007: 496 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupp teenis lõppenud aastal ärikasumit 1773 miljonit krooni kahanedes 2007. aastaga võrreldes 4% (2007: 1840 miljonit krooni). 2008. aastal maksis AS Eesti Telekom oma aktsionäridele rekordiliselt suuri dividende 10,50 krooni aktsia kohta (2007: 9,50 krooni aktsita kohta). Dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks moodustas 386 miljonit krooni (2007: 371 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupp teenis 2008. aastal puhaskasumit 1438 miljonit krooni (2007: 1512 miljonit krooni). Tulu aktsia kohta ulatus 10,40 kroonini (2007: 10,91 krooni). Investeeringud Eesti Telekom Grupp investeeris 2008. aasta jooksul materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse 755 miljonit krooni (2007: 863 miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendi investeeringud olid 2008. aastal kokku 297 miljonit krooni, vähenedes aasta varasemaga võrreldes 10% (2007: 330 miljonit krooni). Mobiilsides oli lisaks pidevale GSM-võrgu arendusele arenguprioriteediks kiiret mobiilset andmesidet toetavate tehnoloogiate rakendamine. Lairiba teenuste segmendi 12 kuu investeeringud põhivarasse ulatusid 428 miljoni kroonini (2007: 513 miljonit krooni). Valdav osa kapitalimahutustest tehti võrguressursi arendamiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ning interneti püsiühenduste ja digiTV kättesaadavuse suurendamiseks. 2008. aasta esimeses kvartalis valmis Elionil Amsterdamis rahvusvaheline võrgusõlm, mis loodi tulenevalt vajadusest tõsta Londoni ja Frankfurdi ühenduste töökindlust. Amsterdami võrgusõlme rajamine võimaldab Elionil paremini jaotada võrguliiklust erinevate välisühenduste vahel ning pakkuda klientidele järjest kiiremat ligipääsu erinevatele internetivõrkudele. Uus võrgusõlm võimaldab arendada ka Elioni kõneside võrku. Lisaks Amsterdami võrgusõlmele on Elionil rahvusvahelised võrgusõlmed ka Londonis, Frankfurdis, Helsingis (kaks), Riias (kaks), Vilniuses, St. Peterburgis ja Moskvas. IT-teenuste segment investeeris 2008. aastal 30 miljonit krooni (2007: 33 miljonit krooni), valdavalt teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri laiendamisse. 2009. aastal on plaanis säilitada investeeringud eelmise aasta tasemel. Investeeringud lähevad jätkuvalt mobiilse andmeside (3,5G) võrgu ehitusse ja Elioni lairiba võrgu arendusse. Bilanss ja rahavood Eesti Telekom Grupi bilansimaht oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga 4999 miljonit krooni (31. detsember 2007: 5023 miljonit krooni). Aasta algusega võrreldes on 175 miljoni krooni võrra kasvanud põhivara, mille jääk aasta lõpus ulatus 2925 miljoni kroonini (31. detsember 2007: 2750 miljonit krooni). Põhivara kasv on tulenenud peamiselt Grupi ettevõtete investeeringutest. Grupi käibevara on aastaga kahanenud 198 miljoni krooni võrra, ulatudes detsembrikuu lõpus 2075 miljoni kroonini (31. detsember 2007: 2273 miljonit krooni). Raha ja raha ekvivalentide ning lühiajaliste finantsinvesteeringute jääk on kahanenud 228 miljoni krooni võrra ja seda seoses 138 miljoni krooni võrra suurema dividendimaksega, dividendidelt tasutud tulumaksuga ning tehtud investeeringutega. Eesti Telekom Grupi omakapital oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga 4295 miljonit krooni, mis on 19 miljonit krooni vähem kui 2007. aasta lõpus (31. detsember 2007: 4314 miljonit krooni). Omakapital on vähenenud seoses dividendide väljamaksmisega. Grupil oli detsembri lõpu seisuga pikaajalisi kohustusi 33 miljonit krooni (31. detsember 2007: 25 miljonit krooni) ja lühiajalisi võlakohustusi 671 miljonit krooni (31. detsember 2007: 683 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi netovõlg (vt definitsioon lk 21) oli aasta lõpus -853 miljonit krooni ja netovõla suhe omakapitali -20% (31. detsember 2007: -1087 miljonit krooni ja -25%). Eesti Telekom Grupi 2008. aasta äritegevuse rahavoog oli 1983 miljonit krooni (2007: 1902 miljonit krooni). Grupi rahavoog investeerimistegevusse oli 568 miljonit krooni (2007: 518 miljonit krooni). Rahavoog materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisse oli 2008. aastal 743 miljonit krooni (2007: 861 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi finantseerimistegevuse rahavoog oli 2008. aastal 1449 miljonit krooni (2007: 1311 miljonit krooni), millest enamus kasutati dividendide maksmiseks. Personal Eesti Telekom Grupi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli 2371 (31. detsember 2007: 2398). Töötajate keskmine arv 2008. aastal oli 2341 (2007. aasta: 2327). Mobiilside teenuste segmendi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli 600 (31. detsember 2007: 597). Lairiba teenuste segmendi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli 1465. Võrreldes 2007. aasta lõpuga vähenes segmendi töötajate arv 68 võrra (2007: 1533). Töötajate arvu kahanemine on seotud tööde ümberkorraldusega ja tegevuste efektiivistamisega grupis. IT-teenuste segmendi töötajate arv 31. detsembri 2008 seisuga oli 286 (31. detsember 2007: 261). Eesti Telekom Grupi töötajatele makstud töötasude kogusumma oli 2008. aastal 625 miljonit krooni (2007: 569 miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendis maksti töötajatele 168 miljonit krooni (2007: 153 miljonit krooni). Lairiba teenuste segmendis maksti töötajatele 359 miljonit krooni (2007: 327 miljonit krooni). IT-teenuste segmendis maksti töötajatele 83 miljonit krooni (2007: 76 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi tegev- ja kõrgemasse juhtkonda kuulus 31. detsembri 2008. aasta seisuga 49 inimest (31. detsember 2007: 52 inimest). Tegev- ja kõrgema juhtkonna töötasudeks arvestati 2008. aasta jooksul 50 miljonit krooni (2007: 57 miljonit krooni). Aktsiakapitali struktuur ja aktsiate võõrandamispiirangud AS Eesti Telekom („Eesti Telekom“) aktsiakapital on jaotatud nimelisteks üheliigilisteks aktsiateks nimiväärtusega kümme (10) krooni iga aktsia. Eesti Telekomi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Iga aktsia annab selle omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle ja õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Eesti Telekomi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ettenähtud õigused. Eesti Telekomi aktsiakapital ei sisalda väärtpabereid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul. Eesti Telekomi põhikiri ei näe ette piiranguid aktsiate võõrandamisele. Eesti Telekom ei ole aktsionäridega sõlminud ja Eesti Telekomi juhatusele ei ole teada aktsionäride vahel sõlmitud lepinguid väärtpaberite võõrandamise piiramiseks. Seisuga 31.12.2008 on Eesti Telekomis oluline osalus järgmistel aktsionäridel: Baltic Tele Aktiebolag (60,12%) ja Eesti Vabariik läbi Rahandusministeeriumi (24,17%). Eesti Telekomil ei ole spetsiifilisi kontrolliõigusi andvaid väärtpabereid. Eesti Telekom ei rakenda töötajate osalusskeeme. Eesti Telekomi juhatusele ei ole teada Eesti Telekomi aktsionäride vahelisi hääleõigust käsitlevaid kokkuleppeid. Eesti Telekomi põhikirja hääleõiguse regulatsioonis ei ole võrreldes seadusega erisusi. Eesti Telekomi aktsionärid ei oma eelisaktsiaid. Juhtimine Juhatuse liikmete valimine. Eesti Telekomi juhatus koosneb kahest (2) kuni viiest (5) liikmest vastavalt Eesti Telekomi nõukogu otsusele. Põhikirja kohaselt valitakse juhatuse liikmed nõukogu poolt kolmeks (3) aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikmed peavad olema Eesti residendid. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Nõukogu määrab juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees on Eesti Telekomi peadirektoriks. Nõukogu otsustab juhatuse liikmete ja peadirektori vahelise tööjaotuse. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale. Juhatuse liikmete määramine. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus aktsiaseltsi arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Juhatuse liikmete tagasiastumine. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule, selle võimatuse korral esitades asjakohase avalduse äriregistri pidajale. Juhatuse liikmete tagasikutsumine. Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll. Põhikirja muutmine on Eesti Telekomi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Põhikirja muutmise otsus on üldkoosoleku poolt vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Eesti Telekomi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, kuid nõusoleku puudumine ei muuda tehtud tehinguid kehtetuks. Eesti Telekomi esindab ja Eesti Telekomi nimel kirjutab dokumentidele alla juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt. Aktsiate emiteerimine ja oma aktsiate tagasiostmine Eesti Telekomi juhatuse liikmetel ei ole volitusi emiteerida aktsiaid, vaid see pädevus kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse. Eesti Telekomi juhatus võib Eesti Telekomi esindada tehingus, millega omandatakse Eesti Telekomi oma aktsiaid üldkoosoleku otsusel, kui: see on toimunud viie aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, millega on määratud aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate eest tasutavad summad, ja aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste summa ei ületa 1/10 aktsiakapitalist ja aktsiate omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt; nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest; eespool nimetatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega. 22. mail 2008. a toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek andis Eesti Telekomile õiguse viie aasta jooksul otsuse vastuvõtmisest (s.o kuni 22. maini 2013.a) omandada Eesti Telekom aktsiaid selliselt, et Eesti Telekomile kuuluvate oma aktsiate nimiväärtuste summa ei ületa seadusega lubatud piiri (s.o 10%) ning aktsia eest tasutav summa ei ole väiksem kui aktsia nimiväärtus ega suurem kui aktsia omandamise päeval Tallinna Börsil aktsiaga tehtud viimase iseseisva tehingu hind või väljendatud kõrgeim kehtiv sõltumatu ostupakkumine. Eesti Telekom võib tasuda nimetatud aktsiate eest seltsi varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. Igakordselt omandatavate aktsiate arv määratakse enne igakordset ostutehingut Eesti Telekomi nõukogu otsusega. Ülevõtmispakkumiste mõju Eesti Telekom ei ole juhatuse või töötajatega sõlminud kokkuleppeid, milles sätestatakse hüvitised ülevõtmispakkumise puhul. Eesti Telekom ei ole sõlminud kokkuleppeid, mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatule saavutab Eesti Telekomi üle valitseva mõju teine isik. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Alates 2006. aasta 1. jaanuarist järgib AS Eesti Telekom (“Eesti Telekom”) oma tegevuses Eesti Hea Ühingujuhtimise Tava (“Tava”) juhiseid. Käesolev aruanne kirjeldab Eesti Telekomi juhtimist 2008. aastal ning selle vastavust Tava juhistele. Endale teadaolevalt järgis Eesti Telekom 2008. aastal Tava juhiseid, välja arvatud, kui käesolevas aruandes pole märgitud teisiti. Eesti Telekom Eesti Telekom on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts aadressiga Valge 16, 19095 Tallinn, ning registrikoodiga 10234957. Eesti Telekomi aktsiakapitaliks 2008. aastal oli 1 379 545 280 krooni, mis jaguneb ühte liiki registreeritud aktsiateks nimiväärtusega 10 krooni. Eesti Telekomi aktsiad on noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas (Balti Põhinimekiri), lühinimega ETLAT. Eesti Telekomi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Eesti Telekomil on umbes 4000 aktsionäri. Lisaks on Eesti Telekomi aktsiate hoidmistunnistused (GDR) noteeritud Londoni Väärtpaberibörsi (London Stock Exchange) põhinimekirjas (Main Market), lühinimega EETD. Iga Eesti Telekomi GDR esindab kolme Eesti Telekomi aktsiat. Üldkoosolek Eesti Telekomi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on paika pandud Eesti äriseadustikuga ja Eesti Telekomi põhikirjaga (põhikirjaga on võimalik tutvuda Eesti Telekomi veebileheküljel www.telekom.ee). Üldkoosoleku pädevusse kuulub muuhulgas Eesti Telekomi põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ja nõukogu liikmete valimine. Aktsionäride õiguste teostamine Iga Eesti Telekomi aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle ning aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või esindaja vahendusel. Üldjuhul on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud teatud otsused (nt põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine ning Eesti Telekomi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine), mille puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 2008. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek 22. mail. Koosolek kinnitas 2007. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku, kinnitas Eesti Telekomi aktsiate tagasiostu optsiooni tingimused, kutsus tagasi ja valis Eesti Telekomi nõukogu liikmed, kinnitas nõukogu liikmete tasustamise korra, valis Eesti Telekomi audiitori 2008. majandusaastaks ning kinnitas audiitorteenuste eest tasumise korra, otsustades, et audiitorteenuste teostamine ja teenuste eest tasumine toimub audiitorfirmaga sõlmitava lepingu alusel. Korralisel üldkoosolekul oli kohal 87,25% aktsiatega esindatud häältest ja üldkoosolek oli seega pädev otsuseid vastu võtma. 2008. aasta 26. juunil toimus Eesti Telekomi aktsionäri Baltic Tele AB taotluse alusel erakorraline aktsionäride üldkoosolek, mis kutsus tagasi üks Eesti Telekomi nõukogu liikme ning valis tema asemele ühe uue liikme. Nõukogu liikme tagasikutsumine oli seotud tema tööülesannete muutmisega Baltic Tele AB emaettevõtja TeliaSonera AB kontsernis, mis raskendanuks nõukogu liikme ülesannete täitmist. Üldkoosolekul oli kohal 84,69% aktsiatega esindatud häältest ning seega oli üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave Üldkoosoleku toimumisest teatab Eesti Telekomi juhatus ette vähemalt kolm nädalat korralise koosoleku puhul ning vähemalt ühe nädala erakorralise koosoleku puhul, avaldades vastava teate vähemalt ühes Eesti Vabariigi üleriigilise levikuga päevalehes. 2008. aasta korralise üldkoosoleku teade ilmus 24. aprillil 2008 ajalehes “Postimees” ja 23. aprillil 2008 Tallinna Börsi infosüsteemi vahendusel. 2008. aasta 26. juuni erakorralise üldkoosoleku teade ilmus 16. juunil 2008 nii ajalehes “Postimees” kui ka Tallinna Börsi infosüsteemi vahendusel. Nimetatud teadetes esitatud üldkoosolekute päevakordade kohta ei esitatud küsimusi ega tehtud täiendavaid ettepanekuid. Seega järgiti 2008. aasta Eesti Telekomi üldkoosolekute osas Tava juhiseid, välja arvatud Tava punktis 1.3.2. ja 1.3.3. sätestatud juhised. Tava punkti 1.3.2 kohaselt osalevad üldkoosolekul nõukogu liikme kandidaadid, kes ei ole varem emitendi nõukogu liikmeks olnud. 2008. aasta erakorralisel üldkoosolekul ei osalenud nõukogu liikme kandidaat Björn Lindegren seoses Eesti Telekomiga mitteseotud töökohustuste täitmisega. Tava punkti 1.3.3. alusel teeb emitent vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu. Eesti Telekom on seisukohal, et antud Tava punkti järgimine on liiga kulukas ja ei leiaks aktsionäride poolt piisavalt kasutust. Nõukogu Ülesanded Nõukogu kavandab Eesti Telekomi tegevust, valib juhatuse liikmed ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Eesti Telekomi põhikirjale otsustab nõukogu küsimusi ettevõtja tegevuse suhtes olulist tähendust omavates valdkondades ja küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või põhikirja kohaselt ning mis väljuvad ettevõtja igapäevase majandustegevuse raamest (nt eelarvete ja äriplaanide kinnitamine, Eesti Telekomi ja selle Grupi organisatsiooniliste küsimuste lahendamine jmt). Koosseis ja tasu Põhikirja kohaselt koosneb Eesti Telekomi nõukogu kuuest kuni kümnest liikmest, kes valitakse ametisse üldkoosoleku poolt kaheaastaseks tähtajaks. Kuni 22. maini 2008 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised isikud: Anders Gylder, Lars Gunnar Klasson, Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark ja Jüri Raatma. Alates 22. maist 2008 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised isikud: Anders Gylder, Lars Gunnar Klasson, Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark ja Jüri Raatma. 2008. aasta 26. juunil toimunud Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul kutsuti Anders Gylder tagasi ning tema asemele valiti Björn Lindegren. Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark, Jüri Raatma ja Lars Klasson 22. mail 2009 ning Björn Lindegren 26. juunil 2010. Järgmised nõukogu liikmed on seotud Eesti Telekomi kontrolliva Rootsi äriühingu TeliaSonera AB-ga: Lars Klassen, Björn Lindegren, Jörgen Latte, Mats Salomonsson. Nõukogu liige Aare Tark on olnud enda kontrollitava äriühingu kaudu olnud ärilistes sidemetes (õigusteenuse osutamine) Eesti Telekomiga, kuid teenuse osutaja ei ole saanud nimetatud teenuse eest olulisel määral tasu ning seega saab Aare Tark'a lugeda sõltumatuks nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe. 2008. aastal tegutses nõukogu esimehena Mats Salomonsson. Nõukogu liikmete töö tasustamine on toimunud vastavalt aktsionäride korraliste üldkoosoleku otsusele. Kuni 22 mai 2008 oli nõukogu esimehe tasu 20000 krooni kuus ja nõukogu liikme tasu 9000 krooni kuus. 22. mai 2008 toimunud korralise üldkoosoleku otsusega suurendati nõukogu liikme tasu 11000 kroonini kuus, nõukogu esimehe tasu jäeti muutmata. Lisaks tasule kompenseeriti nõukogu liikmetele vastavalt esitatud taotlustele nõukogu liikme kohustuste täitmisega kaasnevad tegelikud kulud. Tegevus Eesti Telekomi nõukogu lähtub oma töökorralduses (nõukogu asukoht, koosolekud, otsused, protokollid) enda poolt kinnitatud Nõukogu reglemendist. 2008. aastal pidas nõukogu 7 koosolekut. Juhatus esitas nõukogule regulaarselt ülevaateid Eesti Telekom Grupi majandustegevusest ja finantsseisundist. Nõukogule anti ülevaade auditikomitees ja tasustamise ja ametisse nimetamise komitees arutatud teemadest, sh sise- ja välisaudiitorite poolt läbiviidud auditeerimiste tulemustest. 2008. aasta jooksul kinnitas nõukogu 2007. aasta majandusaasta aruande, Eesti Telekom Grupi tippjuhtide 2007. aasta motivatsioonisüsteemi tulemused, Grupi 2009. aasta eelarve ning Grupi tippjuhtide motivatsioonisüsteemi 2009. aastaks, määras aktsionäride üldkoosolekute päevakorrad ja kiitis heaks IT Koolituskeskuse OÜ omandamise AS Microlink Eesti poolt. Kõik Eesti Telekomi nõukogu liikmed osalesid 2008. aastal enam kui pooltel nõukogu koosolekutel. Huvide konflikt Vastavalt seadusele ja põhikirjale kuulub nõukogu liikme ja Eesti Telekomi vahelise tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse, lisaks ei või nõukogu liige ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Eesti Telekomiga. Nõukogu liikmed ei ole käesoleva aruande koostamiseni teavitanud Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti olukorrast 2008. aastal. Seega järgiti 2008. aastal Eesti Telekomi nõukogu töös Tava juhiseid. Juhatus Ülesanded Juhatus on Eesti Telekomi juhtimisorgan, mis tegeleb igapäevase äritegevuse juhtimise ja Eesti Telekomi esindamisega. Eesti Telekomi võib kõigis õigustoimingutes esindada Valdo Kalm üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt. Eesti Telekomi eesmärkide saavutamiseks analüüsib juhatus Eesti Telekomi tegevuste ja finantseesmärkidega seotud riske. Eesti Telekomi juhatus on kehtestanud oma otsusega Eesti Telekom Grupi siseteabe hoidmise reeglid ja muud sisereeglid, näiteks raamatupidamise sise-eeskirjad. Juhatus peab järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. 2008. aastal toimus Eesti Telekomi juhatuse ja nõukogu vahel pidev andmevahetus, sh esitas juhatus nõukogule regulaarselt ülevaateid Eesti Telekom Grupi majandustegevusest ja finantsseisundist. Koosseis ja tasu Eesti Telekomi põhikirja kohaselt võib nõukogu valida juhatusse kaks kuni viis liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks võimalusega seda tähtaega pikendada. Nõukogu määrab ühe juhatuse liikme juhatuse esimeheks, kes tegutseb ka ettevõtte peadirektorina. 2008 aastal olid Eesti Telekomi juhatuse liikmeteks juhatuse esimees Valdo Kalm, Leho Tamm, Valdur Laid ja Enn Saar. Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Valdo Kalm 1. jaanuaril 2010 ning Leho Tamm, Valdur Laid ja Enn Saar 1. juulil 2010. Juhatuse liikmete töötasu ning lahkumishüvituse suurus ja maksmise tingimused on määratud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmete boonussüsteem kinnitatakse igal aastal nõukogu otsusega. 2008. aasta eesmärkide maksimumtaseme saavutamisel oleks juhatuse liikmete boonus võrdne kuue kuu palgaga. 2008. aastal ei järginud Eesti Telekom Tava punkti 2.2.7, mis näeb ette iga juhatuse liikme hüvede ning preemiasüsteemide avaldamist veebilehel ning käesolevas aruandes, aga ka juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete tutvustamist üldkoosolekul. Eesti Telekomi nõukogu otsustas 13. detsembril 2005. aastal, et praegusel ajal ei ole taolise informatsiooni avaldamine Eesti Telekom Grupi huvides ega annaks adekvaatset ülevaadet Grupi tippjuhtide motiveerimise süsteemist. Eesti Telekom Grupis ei ole kehtivaid aktsia-optsiooniprogramme. Huvide konflikt Vastavalt seadusele ja põhikirjale peab juhatuse liikme ja Eesti Telekomi vahelise tehingu heaks kiitma nõukogu, lisaks ei või juhatuse liige ilma nõukogu loata konkureerida Eesti Telekomiga. Juhatuse liikmed ei ole käesoleva aruande koostamiseni teavitanud Eesti Telekomi nõukogu ühestki huvide konflikti olukorrast 2008. aastal. Seega järgiti 2008. aastal Eesti Telekomi juhatuse töös Tava juhiseid, välja arvatud Tava punktis 2.2.7 sätestatud juhis. Kontrollfunktsioonid ja auditeerimine Lisaks aruandluse süsteemile ja riskide juhtimise protseduuridele on Eesti Telekomi nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud erinevad kontrollfunktsioonid. Auditi komitee Auditi komitee abistab nõukogu järelevalvefunktsiooni täitmisel. 2008. aastal olid komitee liikmeteks Mats Salomonsson (komitee esimees), Jörgen Latte ja Tarmo Porgand. 2008. aasta jooksul kogunes komitee 5 korda. Välisaudiitorid Vastavalt põhikirjale valib audiitori(d) üldkoosolek. Eesti Telekomi audiitor 2008. aastal oli AS PricewaterhouseCoopers. AS PricewaterhouseCoopers auditeeris kõiki Eesti Telekom Grupi ettevõtteid, välja arvatud IT Koolituskeskuse OÜ, OÜ Voicecom ja AS Sertifitseerimiskeskus, ning esitas üldkoosolekule audiitori järeldusotsuse. Audiitorid informeerisid oma tähelepanekutest ka auditi komiteed ja Grupi ettevõtete juhatusi. Sisekontroll Sisekontrolli teenust ostetakse alates 2002. aasta aprillikuust AS-ilt Deloitte & Touche Audit. Auditi komitee ja Deloitte lepivad sisekontrolli projektide ulatuses kokku kord aastas. Deloitte kannab tehtud tööst ette auditi komiteele. Tasustamise ja ametisse määramise komitee Tasustamise ja ametisse määramise komitee põhiülesandeks on harmoniseerida Eesti Telekomi Grupi tippjuhtide tasustamise põhimõtted ja teha ettepanekuid nõukogu liikmete määramiseks ja nende töö tasustamiseks. Komitee liikmeteks kuni 17. juulini 2008 olid Mats Salomonsson (komitee esimees), Anders Gylder ja Aare Tark. Alates 17. juulist 2008 oli komitee koosseis järgmine: Mats Salomonsson (komitee esimees), Björn Lindegren, ja Aare Tark. 2008. aasta jooksul kogunes komitee 2 korda. Teabe avaldamine Eesti Telekomi veebilehel www.telekom.ee on avaldatud Tava juhistega nõutud teave, sh finantskalender, põhikiri, finantsaruanded, info presentatsioonide ja analüütikutega kohtumiste kohta, andmed nõukogu ja juhatuse liikmete ja audiitori kohta ning muud andmed. Seega järgis Eesti Telekom 2008. aastal teabe avaldamisel Tava juhiseid. Finantsaruandlus ja auditeerimine Eesti Telekom koostab raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Liidus kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Finantsaruandluse avaldamisel lähtub Eesti Telekom seaduses ja Tallinna Börsi reglemendis sätestatust (avaldamisaegade kohta vt alljärgnev tabel). Nõukogu koosolekul, kus vaadati läbi majandusaasta aruanne, oli loodud võimalus telefonikonverentsiks audiitoritega, kuid nõukogu ei pidanud vajalikuks seda võimalust kasutada. Koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega esitatud nõukogu arvamusega tehti aktsionäridele kättesaadavaks andmed audiitori kohta, edastati nõukogu hinnang audiitori tegevusele ja avaldati audiitorile makstud tasu. Seega järgis Eesti Telekom 2008 finantsaruandluse ja auditeerimise osas Tava juhiseid. -------------------------------------------------------------------------------- | 2008.a I | 2008.a II | 2008.a III | 2008.a ja sama | | kvartali | kvartali ja I | kvartali ja 9 | aasta IV kvartali | | vaheraruanne | poolaasta | kuu | vahearuanne | | | vaheraruanne | vaheraruanne | | -------------------------------------------------------------------------------- | 23. aprill 2008 | 18. juuli 2008 | 24. oktoober | 05. veebruar 2009 | | | | 2008 | | -------------------------------------------------------------------------------- KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE Tuhandetes kroonides (EEK) -------------------------------------------------------------------------------- | | 2008 | 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | Müügitulu | 6 189 597 | 6 261 002 | -------------------------------------------------------------------------------- | Müüdud kaupade ja teenuste kulud | (3 532 648) | (3 542 791) | -------------------------------------------------------------------------------- | Brutokasum | 2 656 949 | 2 718 211 | -------------------------------------------------------------------------------- | Turustus-, üldhalduskulud ning | (907 058) | (900 011) | | uurimis- ja arendusväljaminekud | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Muud äritulud | 31 317 | 28 114 | -------------------------------------------------------------------------------- | Muud ärikulud | (8 498) | (6 336) | -------------------------------------------------------------------------------- | Ärikasum | 1 772 710 | 1 839 978 | -------------------------------------------------------------------------------- | Finantstulud | 55 185 | 48 626 | -------------------------------------------------------------------------------- | Finantskulud | (871) | (2 342) | -------------------------------------------------------------------------------- | Finantstulud, neto | 54 314 | 46 284 | -------------------------------------------------------------------------------- | Finantstulud sidusettevõtjate | (2 847) | (3 817) | | aktsiatelt ja osadelt, neto | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Kasum enne tulumaksustamist | 1 824 177 | 1 882 445 | -------------------------------------------------------------------------------- | Tulumaksukulu | (385 912) | (370 897) | -------------------------------------------------------------------------------- | Aruandeaasta puhaskasum | 1 438 265 | 1 511 548 | -------------------------------------------------------------------------------- | Aruandeaasta puhaskasumi jaotus: | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Emaettevõtja osalus kasumis | 1 434 835 | 1 505 098 | -------------------------------------------------------------------------------- | Vähemusosa osalus kasumis | 3 430 | 6 450 | -------------------------------------------------------------------------------- | | 1 438 265 | 1 511 548 | -------------------------------------------------------------------------------- | Aktsiakasum, arvestatud | | | | emaettevõtja osaluse aruandeaasta | | | | kasumist | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Tava puhaskasum aktsia kohta | 10,40 | 10,91 | | (kroonides) | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 10,40 | 10,91 | | (kroonides) | | | -------------------------------------------------------------------------------- KONSOLIDEERITUD BILANSS Tuhandetes kroonides (EEK) -------------------------------------------------------------------------------- | | 31. detsember | 31. detsember | | | 2008 | 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Materiaalne põhivara | 2 590 170 | 2 405 114 | -------------------------------------------------------------------------------- | Immateriaalne põhivara | 228 312 | 216 011 | -------------------------------------------------------------------------------- | Investeeringud sidusettevõtjatesse | 10 575 | 13 422 | -------------------------------------------------------------------------------- | Mitmesugused pikaajalised nõuded | 95 680 | 115 059 | -------------------------------------------------------------------------------- | Põhivara kokku | 2 924 737 | 2 749 606 | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Müügiootel põhivara | - | 1 732 | -------------------------------------------------------------------------------- | Varud | 169 943 | 187 573 | -------------------------------------------------------------------------------- | Nõuded ostjate vastu ja muud | 1 041 685 | 992 939 | | lühiajalised nõuded | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised finantsinvesteeringud | 500 000 | 694 040 | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha ja raha ekvivalendid | 363 099 | 396 778 | -------------------------------------------------------------------------------- | Käibevara kokku | 2 074 727 | 2 273 062 | -------------------------------------------------------------------------------- | VARAD KOKKU | 4 999 464 | 5 022 668 | -------------------------------------------------------------------------------- | OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Emaettevõtja osalus omakapitalis | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Aktsiakapital | 1 379 545 | 1 379 545 | -------------------------------------------------------------------------------- | Ülekurss | 356 018 | 356 018 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustuslik reservkapital | 137 955 | 137 955 | -------------------------------------------------------------------------------- | Realiseerimata kursivahed | 14 | - | -------------------------------------------------------------------------------- | Jaotamata kasum | 2 413 843 | 2 429 361 | -------------------------------------------------------------------------------- | Emaettevõtja osalus omakapitalis | 4 287 375 | 4 302 879 | | kokku | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Vähemusosa | 8 035 | 11 480 | -------------------------------------------------------------------------------- | Omakapital kokku | 4 295 410 | 4 314 359 | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Intressikandvad laenud ja | 5 872 | 1 343 | | võlakohustused | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Pensionikohustused | 2 158 | 3 239 | -------------------------------------------------------------------------------- | Eraldised | 22 571 | 20 673 | -------------------------------------------------------------------------------- | Intressi mittekandvad võlakohustused | 1 989 | - | -------------------------------------------------------------------------------- | Pikaajalised kohustused kokku | 32 590 | 25 255 | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Võlad tarnijatele ja muud | 663 396 | 670 989 | | lühiajalised kohustused | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Intressikandvad laenud ja | 4 061 | 2 778 | | võlakohustused | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Pensionikohustused | 1 032 | 4 814 | -------------------------------------------------------------------------------- | Eraldised | 2 975 | 4 473 | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajalised kohustused kokku | 671 464 | 683 054 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kohustused kokku | 704 054 | 708 309 | -------------------------------------------------------------------------------- | OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 4 999 464 | 5 022 668 | -------------------------------------------------------------------------------- KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE Tuhandetes kroonides (EEK) -------------------------------------------------------------------------------- | | 2008 | 2007 | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood äritegevusest kokku | 1 983 002 | 1 902 001 | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood investeerimistegevusest | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Materiaalse ning immateriaalse põhivara | (743 307) | (861 490) | | soetamine | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 10 219 | 14 768 | -------------------------------------------------------------------------------- | Äriühenduste soetamine (neto rahavoog miinus | (24 163) | (4 934) | | jooksval perioodil tasumata osa) | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus, | 194 042 | 369 746 | | neto | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Muude pikaajaliste nõuete muutus, neto | (4 313) | (36 073) | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood investeerimistegevusest kokku | (567 522) | (517 983) | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood enne finantseerimistegevust | 1 415 480 | 1 384 018 | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood finantseerimistegevusest | | | -------------------------------------------------------------------------------- | Makstud dividendid | (1 456 054) | (1 310 568) | -------------------------------------------------------------------------------- | Saadud kapitalirent | 9 057 | 1 020 | -------------------------------------------------------------------------------- | Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed | (2 409) | (1 819) | -------------------------------------------------------------------------------- | Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (1 449 406) | (1 311 367) | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha ja raha ekvivalentide muutus | (33 926) | 72 651 | -------------------------------------------------------------------------------- -------------------------------------------------------------------------------- | Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 396 778 | 324 405 | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha ja raha ekvivalentide muutus | (33 926) | 72 651 | -------------------------------------------------------------------------------- | Valuutakursi muutuste mõju | 247 | (278) | -------------------------------------------------------------------------------- | Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus | 363 099 | 396 778 | --------------------------------------------------------------------------------