BIGi kommentaar 10. oktoobri 2008 Äripäeva artiklile „Halbadest laenudest pungitav portfell“

Tänase Äripäeva artikli („Halbadest laenudest pungitav portfell“)
teemakäsitluse aluseks olevad võrdlusandmed on tendentslikud ja ebatäpsed.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) laenuportfelli ei saa võrrelda
universaalpankadega, sest BIGi kui tarbimislaenudele keskendunud panga ärimudel
on oluliselt teistsugune. BIG on täna jätkuvalt kasumlik ettevõte, millel ei
ole raskusi finantskohustuste täitmisega. 
BIG teeb provisjone ja arvestab laenuriske vastavalt IFRS'i ja Basel II
regulatsioonides kehtestatule. Laenuprovisjoneerimise kohasust jälgib nii
Finantsinspektsioon kui BIGi audiitor KPMG ning nii mõlemad kontrollivad
provisjoneerimise ja riskide arvestuse põhimõtteid ka jooksvalt edaspidi.
Finantsinspektsioon on avaldanud oma kommentaari http://www.fi.ee/?id=3370. 
BIG on teinud reserve võimalike laenukahjude katteks summas 189,1 miljonit
krooni. Nimetatud reservide suhe üldisesse laenuportfelli on kõrgem kui
universaalpankadel, mis kajastab õiglaselt ning konservatiivselt BIGi portfelli
eripära. Äripäevas 10. oktoobril ilmunud artiklis toodud võrdlus 2000. aasta
provisjoneerimspõhimõtetega on eksitav ja ebakohane. Kui BIG hindaks kõik üle
60-päevases viivises olevad laenud 100% alla, siis tähendaks see kinnitust, et
neid pole võimalik tagasi saada. Sellisel viisil petaks BIG sisuliselt
investoreid ja hoiustajaid, hinnates vara väärtust sihilikult alla. 
BIGi viivislaenude osakaal on suurem kui universaalpankadel, kuid see ongi
iseloomulik tarbmislaenude sektoris tegutsejatele. Viivislaenud ei ole oma
olemuselt mitte kaotatud raha, ka viivislaenude pealt teenis BIG tulu, näiteks
tänavu I poolaastas ca 20% aasta baasil. 
BIGi omakapital 30. septembri seisuga on 560,6 miljonit krooni ning kapitali
adekvaatsus on nõutud 10% asemel 18,25% seisuga 30. juuni 2008. 

Lisainfo:
Targo Raus
Juhatuse esimees