1. 2008. aasta üheksa kuu olulisimad sündmused
1.1. Kapitalistruktuuri korrastamine
Kolmandas kvartalis kaasas Q Vara täiendavat kapitali. Olulisimaks
kapitalisüstiks oli omanike poolt ettevõttesse investeeritud 86 miljonit
krooni. Esmalt sõlmisid Q Vara ja OÜ SLProductions tütarettevõte OÜ Q Capital
25. juunil 2008 laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ Q Capital AS'le Q Vara
kõikidele Q Vara kohustustele allutatud laenu 86 000 tuhat krooni. Seejärel
konverteeriti antud laen aktsiakapitaliks kui 27. juulil 2008 kanti
äriregistrisse sisse AS Q Vara aktsiakapitali suurendamine 8 600 tuhande krooni
võrra 190 111 tuhande kroonini.
Vastavalt Q Vara AS aktsionäride otsusele emiteeriti OÜ'le Q Capital 860 tuhat
uut aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ja ülekursiga 90 krooni aktsia kohta ehk Q
Vara aktsiakapital suurenes kokku 8 600 000 krooni võrra ja ülekurss suurenes
77 400 tuhande krooni võrra. Tehingu tulemusena omandas OÜ Q Capital
kokku 4,5% AS Q Vara aktsiakapitalist.
Kokku suurenes Q Vara AS'i omakapital peale nimetatud tehingute registreerimist
Harju Maakohtu registriosakonnas 86 000 tuhande krooni võrra ja sellega
viiakse lõpule allutatud laenu omakapitaliks konventeerimise protsess.
Täiendavalt ettevõttesse investeeritud kapitali kasutati hankijate ning
finantseerijate ees tekkinud kohustuste tasumiseks.
Kolmandas kvartalis sõlmiti lepingud GILD Arbitrage'iga, mille kohaselt Q Vara
laenukohustused GILD Arbitrage ees summas 64,8 miljonit krooni võtavad üle Q
Vara aktsionärid ning mille tulemusena koondatakse kõik Grupi laenud AS'lt GILD
Arbitrage ühe lepingu alla. Tehingu tulemusena vähenes Bilansis Q Vara
kohustuste summa kolmandatelele osapooltele ja suurenes ettevõtte aktsionäride
poolt antud laen.
1.2. Terminal No. 11
Seoses Baltikumi kinnisvaraturu olukorra halvenemisega ei realiseerunud Q Vara
ja HIH Global Invest GmbH vaheline koostöö Terminal No. 11 projekti arendamise
osas. Q Vara jätkab projekti ehitust ja müüki iseseisvalt ning seoses sellega
realiseerib logistikapargi maa osaliselt kruntidena. Müügis olevast kahekümnest
krundist on tänaseks müüdud üheksa. Kruntide müügist ettevõttele laekuvate
vahenditega tagastatakse Sampo Pangale arendamiseks võetud laenu ning
finantseeritakse järgmiste laohoonete ehitust. Esimene laohoone valmis
Septembri alguses ning seda on asutud klientidele üle andma. Logistikapindu on
asunud arendama ka krunte ostnud kliendid.
1.3. Projekt Jonathan'i kohtulahend ning müügitehing
Läti konstitutsioonikohus langetas 24. septembril 2008 Q Vara jaoks positiivse
otsuse Riias Maskavase tänav 264 asuva kinnistu detailplaneeringu osas.
Kohtuasja algatas Läti Seim, kes kaebas Riia linnavalitsuse Maskavase tänav 264
kinnistu detailplaneeringu kinnitamise eest konstitutsioonikohtusse.
Kohtuvaidlus toimus Riia linnavalitsuse ning Läti Seim'i vahel ning
vaidlusaluseks teemaks oli Riia Linnavaltsuse poolt kehtestatud
detailplaneeringu õiguspärasus. Vastavalt lõplikule kohtuotsusele on kinnistu
detailplaneering vastavuses kõikide õigusaktidega ning selle kinnitamine Riia
linnavalitsuse poolt seega korrektne. Läti kõrgeima kohtuorgani poolt tehtud
otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Tänu positiivsele kohtuotsusele
saab Q Vara jätkata kevadel pooleli jäänud Jonathan'i projekti müügitehingut.
1.4. Projektide rahavood ning finantseerimine
Täna Q Vara portfelli kuuluvatest projektidest lõpetatakse 2009. aasta jooksul
Kirsiaia ridaelamud, Terminal No. 11, ja Trophy, mille müügist tekib positiivne
rahavoog. Silukalni ja 365 projektide lõplik realiseerimine kestab kauem, kuid
ka neist projektidest on oodata juba 2009. aasta jooksul positiivset rahavoogu.
Välja arvata Silukalni projekt, on kõikide nende projektide osas täiendav
investeerimisvajadus minimaalne, mis tähendab, et nende projektidega grupil
olulised väljaminevad rahavood puuduvad. Seega on nendes projektides Grupi
peamiseks ülesandeks müük, mille juures tuleb aga arvestada üldisest
majanduskeskkonnast tulenevat aeglast käivet. Müügi tulemusena tagastatakse
pangalaene ning ülejäänud positiivne brutokasum läheb peamiselt Grupi kulude
katmiseks.
Silukalni projekti lõpetamiseks on vaja investeerida ka täiendavaid
omavahendeid ning juhatusel on kulude katmisest üle jäävad vabad rahavood
plaanis selle projekti lõpetamiseks suunata. Õnneks on selle raskustes
keerelnud projekti osas kahjumlik osa tänaseks realiseeritud ning müümata majad
on edaspidi võimalik turustada korraliku marginaaliga. Projekti lühiajalise
rahavoo positiivseks keeramisel on oluline roll ka muudetud strateegial, kus
korraga arendatakse valmis vaid väike hulk paarismaju, millel on kindlad
broneeringud olemas.
Maakri ja Taevasmaa projektide lühiajaline rahavoog on juhatuse ootustes täna
negatiivne, kuna hetkel pole arvestatud nende projektide käivitamisega järgneva
12 kuu jooksul ning seega on hetkel nende projektide ainsaks rahavooks
intressikulud (vaata pika perspektiivi ootust allpool).
Jonathan'i projekti osas hetkel läbirääkimised käivad, kuid tänases ebakindlas
majanduskeskkonnas on juhatus teinud edasise tegevuskava sellise, mis võimaldab
ettevõttel jätkata ka juhul, kui tehing ära jääb. Nimelt on maailmas laialt
levinud finantseerimisraskuste tõttu kõikide suurte projektide müük tervikuna
Baltikumis väga keeruliseks muutunud.
Lühikeses perspektiivis (kuni 12 kuud) on oodata kinnisvarasektori raskuste
jätkumist ja kiiret olukorra paranemist ette näha ei ole. Eelpool toodud
projektidest laekuv rahavoog (arvestamata Jonathani projekti müüki) suudab
oodatavalt katta ära tänaseks kokku tõmmatud Q Vara grupi püsikulu ning laenude
intressid. Uuteks investeeringuteks ning kohustuste suures mahus vähendamiseks
ilma suurtehingute realiseerumiseta või täiendava kapitali kaasamiseta hetkel
võimalust ei ole.
Praegusel hetkel, kus likviidsuse puudumine kinnisvaraturul on suurte
projektide väärtused alla löönud, on mitmete projektide puhul muutumas
päevakorraliseks ka projektide hoidmine nende lõpuni arendamiseks tulevikus.
Näiteks pikas perspektiivis (kuni 2015) on juhatuse hinnangul Maakri projekti
edasi arendamisel võimalik saavutada võrreldes tänase turul pakutava väärtusega
ligikaudu 120 miljoni krooni võrra suurem brutokasum (eeldused: arendushind 20
000 krooni ruutmeetri kohta ja müügihind 29 500 krooni ruutmeetri kohta).
Taevasmaa projekti puhul on sama näitaja 85 miljonit krooni (eeldused:
arendushind 15 000 ruutmeetri kohta ja müügihind 19 500 krooni ruutmeetri
kohta). Suurte projektide saatus selgub aga läbirääkimistes grupi
laenuandjatega.
Pangalaenude osas on Q Vara seis stabiilne. Vaatamata keeruliselt
majanduskeskkonnale on projektide arendamiseks võetud pangalaenude
pikendamiseks kokkulepped sõlmitud. Pikenduste juures on Q Vara toetavaks
argumendiks projektide arendamiseks võetud laenude suhteliselt madal tase
tagatiseks oleva kinnisvara ruutmeetri kohta, mis annab pankadele piisava
tagatuse ka langevate kinnisvarahindade olukorras. Olukorras, kus pangalaenul
on piisav reaalne tagatis ning probleemiks on müügiperioodi pikenemine, on
tänasel turul pangad Q Vara laene pikendamas ning Q Vara tagastab laene
vastavalt müügile. Kõikide laenupikenduste esmatähtsaks eeltingimuseks on
laenuintresside lepingujärgne tasumine.
1.5. Püsikulude vähendamine
Võrreldes 2008. aasta algusega on Q Vara püsikulud oluliselt vähenenud.
Peamiselt on see saavutatud töötjate arvu vähendamise teel. Kui aasta esimestel
kuudel oli grupi igakuine püsikulude maht ligikaudu 4 500 tuhat krooni, siis
oktoobriks oli see 1 500 tuhat krooni. Juhatuse seatud eesmärkide kohaselt on
aasta lõpuks plaanis vähendada igakuised püsikulud 1 200 tuhande kroonini.
Väikesed püsikulud ning õhuke organisatsioon on järgnevatel perioodidel
kinnisvaraettevõtete jaoks elulise tähtsusega, sest nõudluse ning
finantseerimistingimuste paranemine on oodatavalt aeglane. Alates 2008. aasta
neljanda kvartali algusest kuni 2009. aasta lõpuni on Q Vara prognoositav
üldkulude maht kokku ligikaudu 19 000 tuhat krooni, millele lisanduvad
kinnisvaraga tagamata kohustuste intressid. See püsikulu maht finantseeritakse
projektide rahavoogudest. Ülejäänud rahavoog projektidest kasutatakse peamiselt
grupi projektidega mitte-seotud kohustuste tagastamiseks ning investeeringuteks
käimas olevate projektide lõpetamisesse.
Laoseis
Seisuga 30. september 2008 oli Q Vara Grupi laoseis 596 885 105 krooni.
Laoseisust moodustavad summas 308 136 509 krooni suhteliselt kiirelt
realiseeritavad krundid, korterid ja majad. Samas Taevasmaa ja Jonathani näol
on tegemist suurte projektiga, mida võib müüa tervikuna, kuid mille kasumlikkus
oleks märgatavalt suurem projekti lõpuni arendades. Lisaks Q Vara Grupi
laoseisu kuuluvatele projektidele, kuulub Q Varale 50%-line osalus projektides
Maakri ja 365. Analoogselt Taevasmaa ja Jonathani projektidele, võib Maakri
projekti müüa ühe suure osana, kuid jällegi oleks projekti lõpuni arendamise
korral kasumlikkus oluliselt suurem. 365 on valmis ehitatud korterelamu
Jurmalas, mis on hetkel müügifaasis. Q Vara Grupile kuuluvate projektide
portfell tervikuna on piisavalt hästi diferentseeritud, et tagada optimaalne
riskide hajutatus, kuid samas olla valmis kiirelt reageerima võimalikele
muutustele erinevates kinnisvara segmentides (vaata järgnevat joonist).
2. Organisatsioon ja inimesed
2.1. Personal
2008. aasta kolmanda kvartali lõpus oli Q Vara grupi töötajate arv 66.
Võrreldes teise kvartali seisuga langes töötajate arv 20 inimese võrra,
kusjuures lahkus 24 inimest ning juurde tuli inimest. 6 Kontserni töötajate arv
ettevõtete ja riikide lõikes on esitatud järgmises tabelis (sulgudes on toodud
inimeste arv 2008. teise kvartali lõpu seisuga).
--------------------------------------------------------------------------------
Q Vara Q Design Q Estate Q Nami Q Ehitus Q Buve Q Haldus Kokku
--------------------------------------------------------------------------------
Eesti 9 4 28 6 47
Läti 6 1 5 12
Leedu 7 7
Kokku 66
--------------------------------------------------------------------------------
Neljanda kvartali alguses on töötajate arv lisaks vähenenud veel 15 inimese
võrra ning 2008. aasta oktoobri lõpu seisuga on Q Vara grupi töötajate arv 51.
2.2. Muutused kontserni juhtimises
Q Vara nõukogu otsustas 30. septembril 2008 rahuldada juhatuse esimees Meelis
Šokmani lahkumisavalduse. Kokkuleppe kohaselt lõpevad Meelis Šokmani volitused
UAB Q Vara, UAB Q Statyba, SIA Q Estate, OÜ Q Ehitus ja OÜ Q Haldus juhatuse
liikmena alates 30. septembrist 2008 ning Q Vara juhatuse liikmena alates 25.
oktoobrist 2008. Q Vara juhatuse uueks liikmeks valitakse neljanda kvartali
jooksul Ivo Lillepea.
Leedu ettevõtte UAB Q Vara tegevdirektor Lina Verbliugevićiuté jäi 15. juuli
lapsehoolduspuhkusele ja tema kohustused võttis üle projektijuht Ingrida
Talžūnienė.
3. Arendusprojektide ülevaade
3.1. Kirsiaia Ridaelamud
Müük: 2008. aasta kolmandas kvartalis müüdi kaks Kirsiaia majaosa. Kokku oli
2008. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga müüdud 21 majaosa (30-st).
3.2. Kirsiaia Krundid
Müük: 2008. aasta kolmandas kvartalis kruntide osas uusi müügitehinguid ei
sõlmitud. Hetkel on müügiläbirääkimised käimas kahe krundi osas
3.3. Taevasmaa
Taevasmaa projekti osas 2008. aasta üheksa kuu jooksul uusi arenguid ei
toimunud.
3.4. Terminal No. 11
Arendus: Kolmandas kvartalis lõpetati esimese laohoone ehitus (Koplipere tee
17). Peale ehituse lõpetamist anti esimene laoboks kliendile üle. Kokku on
hoones kuus ca. 450 m2 suurust laoboksi. Kinnistul asuvad teed on samuti
asfalteeritud ehk valminud laohoone boksid on ettevõtete sisse asumiseks valmis
ning müüdavatel kruntidel saab alustada ehitustegevust.
Müük: Peale tehingu katkemist uute investoritega alustas Q Vara Terminal No. 11
kruntide müüki, mis võimaldab teenida järgmiste laohoonete ehitamiseks vajaliku
omafinantseeringu. Seega müüakse projekti raames müüakse hetkel kahte toodet:
laohoone boksid ning ehitusvalmis ärimaa krundid. Kokku 22-st krundist on ühele
ehitatud laohoone ning 9 krunti on müüdud. Peale kruntide müügi taasalustamist
on huvi toote vastu kujunenud arvestavaks. Hetkel on läbirääkimised käimas 7
krundi ja 2 boksi müügi ning 3 boksi ehituse ja müügi osas . Neljanda kvartali
alguses on müüdud 1 krunt.
3.5. Maakri
Arendus: Aasta alguses kinnitas Tallinna linnavalitsus kõrghoonete
teemaplaneeringu, mis määras Maakri piirkonna hoonete kõrguseks 140 meetrit.
Negatiivse uudisena määrati ka kvartalis ehitustihedus, mis on mõnevõrra
madalam kui eeldatud. Nendel eeldustel alustas projekti meeskond ka projekti
arhitektuurikonkursi ette valmistamist. Kolmanda kvartali lõpuks on Maakri
kvartali arhitektuurikonkursi dokumentatsioon ette valmistatud ning konkurss
käivitatakse lähitulevikus.
3.6. Silukalni
Arendus: Viie uue majaosa ehitus on lõpetatud ja valmis klientidele
üleandmiseks. Lisaks on kuus majaosa siseviimistlusfaasis.
Müük: Kuna pangad on oluliselt karmistanud eluasemelaenud andmise tingimusi on
mõned kliendid, kes tegid oma broneeringud madalate hindade pealt loobunud
tehingust. See tähendab, et ettevõttel on võimalus müüa majaosad uute hindadega
ja kasumimarginaaliga. Uute klientide leidmine võtab aega orienteeruvalt 2
nädalat.
3.7. 365
Arendus ja müük: Kolmandas kvartalis lõpetati täielikult ehitustööd ning hoone
ametlik avamine toimus 17. septembril. Käimas on juriidiline protsess korterite
registreerimiseks kinnistuametis. 32 korterist on müüdud 6 ja broneeritud 2
korterit.
3.8. Jonathan
Arendus: 2008. aasta teises kvartalis lõpetati hoone projekteerimine ning
alustati tehnilise projekti auditiga, mis lõpetati kolmandas kvartalis. Seega
on projektil nii kehtiv detailplaneering ja kui ka tehniline projekt. Käimas on
potensiaalsete investorite või ostjate otsimine. Kuna tegemist on väga
kvaliteetse projektiga, mille juriidilised riskid on madalad, siis on antud
projekti osas mitmeid huvilisi.
3.9. Trophy
Arendus: 2008. aasta kolmanda kvartali lõpuks jõudis Trophy projekti ehitus
teise korruseni ning ehitustempo vastab projektiplaanile.
Müük: Kolmanda kvartali lõpu seisuga on kokku müüdud 12 korterit ning sõlmitud
on üks broneerimisleping. Seega on lepingutega kaetud ca. 39% korteritest. Uusi
kontakte on 8.
4. Finantstulemused
4.1. Äritulud ja ärikulud
Q Vara 2008. aasta üheksa kuu konsolideeritud äritulude suurus oli 59 357 tuhat
krooni. 2007. aasta võrreldaval perioodil oli äritulude suuruseks 106 178
tuhat krooni. Ärituludest 59 328 tuhat krooni moodustas müügitulu (2007 9k: 94
237 tuhat krooni) ning 29 tuhat krooni muud äritulud (2007 9k: 2 503 tuhat
krooni). 2007. aasta esimeses poolaastas lisandus müügitulule ja muudele
ärituludele veel kinnisvarainvesteeringute ümberhindlustulu 9 438 tuhat krooni.
Kokku vähenesid äritulud võrreldes 2007. aastaga 44,1% ning müügitulud 57,8%.
Q Vara grupi konsolideeritud ärikulude suurus oli 88 686 tuhat krooni. 2007.
aasta üheksa esimese kuu ärikulude maht oli 121 893 tuhat krooni. Seega
võrreldes 2007. aasta sama perioodiga ärikulud vähenesid. Samas võrreldes 2008.
aasta poolaasta seisuga on ärikulud suurenenud. Olulisimad põhjused, miks
toimus ärikulude kasv võrreldes poolaasta seisuga on järgmised: esiteks
kasvasid seoses töötajate arvu olulise vähendamisega ühekordsed koondamistasud
ning teiseks on Jonathani projekt juba müügiootel kinnisvara, mis tähendab, et
viimased projekteerimisarved (summas 8 600 tuhat krooni) ei kapitaliseeritud
vaid kanti otse kuludesse.
2008. aasta üheksa kuu ärikahjum oli 29 329 tuhat krooni. 2007. aasta esimese
üheksa kuu ärikahjumi suuruseks oli 15 715 tuhat krooni. Kolmandas kvartalis
suurendasid netokahjumit suured finantskulud projektidega mitte seotud
kohustustelt. Jätkuvalt arvestati intresse GILD Arbitrage'i laenudelt ning
seoses võlakirjaintressimäära tõusuga kasvasid võlakirjadelt arvestatud
intressid. Peale finantskulusid kujunes kontserni 2008. aasta üheksa kuu
konsolideeritud netokahjumi suuruseks 47 587 tuhat krooni, millest emaettevõtte
aktsionäride osa on 42 756 tuhat krooni. 2007. aasta võrreldaval perioodil oli
Kontserni netokasum 1 940 tuhat krooni.
4.2. Laenud
Saadud lühi- ja pikaajaliste laenude ning emiteeritud võlakirjade maht oli
2008. aasta esimese üheksa kuu lõpus 455 023 tuhat krooni. 2007. aasta samal
perioodil oli samade kohustuste summa 476 492 tuhat krooni ja 2007. aasta lõpu
seisuga 477 587 tuhat krooni.
4.3. Bilansistruktuur
Q Vara 2008. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli omakapitali suuruseks 210
462 tuhat krooni võrreldes teise kvartali lõpu seisuga on omakapital tõusnud
tänu OÜ Q Capital poolt investeeritud täiendavale omakapitalile. Varade maht
sama seisuga oli 773 680 tuhat krooni ehk omakapital moodustas 27,2% kogu
varadest. Kolmandas kvartalis SLProductions'i, GILD Arbitrage'i ja Q Vara
vahelise lepinguga võttis SLP üle Q Vara 64 832 tuhande krooni suuruse
kohustuse GILD Arbitrage'i ees üle ning seega asendus Q Vara kohustus kolmanda
osapoole ees kohustusega omanike ees. Koos omanike laenuga on Q Vara
omakapitali maht seega 35%. Q Vara juhatus esitab hiljemalt novembri lõpuks
investoritele kava bilansilise omakapitali võlakirjaemissiooni tingimustega
vastavusse viimise osas.
5. Konsolideeritud kasumiaruanne
-------------------------------------------------------------------------------
9k 2008 9k 2007 9k 2008 9k 2007
(tuhandetes) EEK EEK EUR EUR
-------------------------------------------------------------------------------
Äritulud
Müügitulu 59 328 94 237 3 792 6 023
Kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutus 0 9 438 0 603
Muud äritulud 29 2 503 2 160
Äritulud kokku 59 357 106 178 3 794 6 786
Ärikulud
Ehituskulud -61 996 -49 404 -3 962 -3 157
Arenduse otsekulud -12 228 -2 905 -782 -186
Arenduse üldhalduskulud -8 158 -54 631 -521 -3 492
Turustuskulud -2 462 -7 025 -157 -449
Halduskulud -2 887 -1 979 -185 -126
Muud ärikulud -955 -5 949 -61 -380
Ärikulud kokku -88 686 -121 893 -5 668 -7 790
Ärikasum -29 329 -15 715 -1 874 -1 004
Finantstulud ja kulud
Kahjum tütarettevõtte müügist 195 0 12 0
Kapitaliosaluse kasum sidusettevõttest -1 147 0 -73 0
Kasum finantsinvesteeringu müügist 0 40 996 0 2 620
Intressitulud 5 023 5 423 321 347
Intressikulud -21 904 -27 583 -1 400 -1 762
Kahjum valuutakursi muutusest -405 -699 -26 -45
Muud finantstulud/kulud -20 20 -1 1
Finantstulud ja-kulud kokku -18 258 18 167 -1 167 1 161
Maksueelne kasum -47 587 2 452 -3 041 157
Edasilükkunud tulumaks 0 -452 0 -29
Kinnisvaramaks 0 -60 0 -4
Aruandeaasta kasum -47 587 1 940 -3 041 124
Emaettevõtte osanike osa kasumist -42 756 4 943 -2 733 316
Vähemusosaluse osa -4 831 -3 003 -309 -192
-------------------------------------------------------------------------------
6. Konsolideeritud bilanss
--------------------------------------------------------------------------------
Lisad 30.09.2008 31.12.2007 30.09.2008 31.12.2007
(tuhandetes) EEK EEK EUR EUR
--------------------------------------------------------------------------------
Varad
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 1 052 11 831 67 756
Müügiootel kv. investeering 180 108 183 102 11 511 11 702
Nõuded ostjate vastu 24 181 14 802 1 545 947
Lühiajalised laenunõuded 45 976 30 605 2 938 1 956
Muud lühiajalised nõuded 47 543 849 3 039 55
Intressinõuded 7 203 3 254 460 208
Ettemaksed 10 016 1 509 640 96
Maksude ettemaksed 0 10 753 0 687
Kinnisvara müügiks 410 916 428 913 26 262 27 413
Nõue ehitusettevõtte kliendile 3 115 0 199 0
Käibevara kokku 730 110 685 618 46 663 43 820
Põhivara
Pikaajalised laenunõuded 186 186 12 12
Sidusettevõtted 30 213 31 339 1 931 2 003
Materiaalne põhivara 7 590 9 654 485 617
Immateriaalsed varad 5 581 5 581 357 356
Põhivara kokku 43 570 46 760 2 785 2 988
Varad kokku 773 680 732 378 49 447 46 808
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
30.09.2008 31.12.2007 30.09.2008 31.12.2007
(tuhandetes) EEK EEK EUR EUR
--------------------------------------------------------------------------------
Kohustused ja omakapital
Lühiajalised kohustused
Saadud lühiajalised laenud 342 251 375 861 21 874 24 022
Kapitalirendikohustus 95 718 6 46
Ostjate ettemaksed 14 816 7 723 947 494
Võlad hankijatele 55 924 34 383 3 574 2 197
Võlad töövõtjatele 3 075 3 186 197 204
Intressivõlad 7 378 10 952 472 700
Maksuvõlad 3 133 3 398 200 217
Garantiikohustused 65 159 4 10
Lühiajalised kohustused kokku 426 737 436 380 27 273 27 890
Pikaajalised kohustused
Saadud pikaajalised laenud 34 539 23 493 2 207 1 502
Väljaantud võlakirjad 78 233 78 233 5 000 5 000
Kapitalirendikohustus 1 420 1 341 91 85
Edasilükkunud tulumaksukohustus 22 289 23 062 1 425 1 474
Pikaajalised kohustused kokku 136 481 126 129 8 723 8 061
Kohustused kokku 563 218 562 509 35 996 35 951
Omakapital
Emaettevõtte osanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 267 511 181 511 17 097 11 601
Reservid 7 361 7 361 470 470
Realiseerimata kursivahed -984 126 -63 8
Jaotamata kasum -109 427 -68 331 -6 994 -4 367
Emaev. osanike omakapital kokku 164 461 120 667 10 511 7 712
Vähemusosaluse osa 46 001 49 202 2 940 3 145
Omakapital kokku 210 462 169 869 13 451 10 857
Omakapital ja kohustused kokku 773 680 732 378 49 447 46 808
--------------------------------------------------------------------------------
Täiendav info:
Alo Lillepea
Juhatuse esimees
AS Q Vara
Phone: 668 1600
Q Vara 9 kuu vahearuanne
| Source: Q Vara
Pièces jointes
