TULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE, 2008. aasta
- Müügitulu 1194 miljonit krooni, aastane kasv 3,7%
- Jaemüügi aastane kasv 7,3%
- Võrreldavate poodide müügikasv 2%
- Brutomarginaal 53,1%
- Ärikahjum 5,7 miljonit krooni
- Puhaskahjum 18,9 miljonit krooni
- Avatud 17 poodi
- Müügipinna aastane kasv 11%
Baltika Grupi müügitulud kasvasid 2008. aastal 3,7%, kusjuures jaemüügis
saavutati 7,3%-ne kasv. Aasta brutorentaabluseks kujunes 53,1% võrreldes
55,3%-ga 2007. aastal. Grupp lõpetas 2008. aasta 18,9 miljoni krooni (1,2
miljoni euro) suuruse puhaskahjumiga. Kahjum tulenes majanduslanguse mõjudest
koos valuutade devalveerimisega.
Baltika neljanda kvartali konsolideeritud müügitulu oli kokku 306,8 miljonit
krooni (19,6 miljonit eurot) jäädes eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.
Neljanda kvartali brutorentaablus oli 48,3% (4 kv 2007: 58,1%). Grupi neljanda
kvartali puhaskahjum ulatus 40,4 miljoni kroonini (2,6 miljoni euroni).
MÜÜGITULUD
Müük ärisegmenditi
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK mln | 4 kv | 4 kv | +/- | 2008 | 2007 | +/- |
| | 2008 | 2007 | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaemüük | 288,4 | 284,6 | 1,3% | 1 058,9 | 987,3 | 7,3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Hulgimüük | 17,6 | 22,0 | -19,9% | 133,2 | 144,7 | -7,9% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Allhange | 0 | 0,3 | -100% | 0 | 14,4 | -100% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muu | 0,8 | 0,6 | 37,9% | 2,2 | 5,1 | -57% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku | 306,8 | 307,4 | -0,2% | 1 194,3 | 1 151,5 | 3,7% |
--------------------------------------------------------------------------------
1 EUR = 15,6466 EEK
JAEMÜÜK
Baltika jaemüük ulatus 2008. aastal 1058,9 miljoni kroonini (67,7 miljoni
euroni) kasvades eelmise aastaga võrreldes 7,3%. Valuutakursside mõju
elimineerimisel kasvas jaemüük 9,0%. Võrreldavate poodide müük suurenes samal
perioodil 2%. Jaemüügi kiirema kasvu tulemusena tõusis selle osakaal Grupi
müügituludes 89%-ni võrreldes 86%-ga 2007. aastal.
2008. aastal jätkus jaeketi laienemine - seda siiski mõnevõrra aeglasemas tempos
kui kahel eelneval aastal - Grupi aasta keskmine müügipind suurenes 11% (2007:
50% ja 2006: 30%). Põhiliselt keskenduti aasta jooksul kaupluste portfelli
korrastamisele ning müügiefektiivsuse parandamisele. Müügiefektiivsuses
saavutati positiivseid tulemusi teises ja kolmandas kvartalis, kuid aasta
kokkuvõttes alanes keskmine müügiefektiivsus (müük/m2) 3% võrra. Selles on
oluline roll kahel tugeval trendil, mis mõjutasid 2008. aasta tulemusi. Ühelt
poolt negatiivne müügitrend Baltikumis seoses üldise majandussurutisega ja
tarbimise vähenemisega ning teiselt poolt Ida-Euroopa turgude, Ukraina ja
Venemaa, valuutade nõrgenemine Eesti krooni suhtes. Kuigi nii Ukraina kui
Venemaa näitasid 2008. aastal tugevat müügikasvu, sh väga tugevat võrreldavate
poodide müügikasvu, siis seda positiivset trendi vähendas nende riikide
valuutade devalveerimine.
2008. aasta neljandas kvartalis kasvas jaemüük eelmise aastaga võrreldes 1,3%
ning oli kokku 288,4 miljonit krooni (18,4 miljonit eurot). Valuutakursside mõju
elimineerimisel kasvas neljanda kvartali jaemüük 3,3%.
POED JA MÜÜGIPIND
2008. aasta lõpu seisuga oli Baltikal 134 kauplust seitsmes riigis müügipinnaga
27 068 ruutmeetrit. Aasta jooksul avati 17, suleti 11 poodi ning viie kaupluse
pinda või asukohta muudeti. Jaesüsteemi netokasvuks kujunes kuus kauplust ja pea
2800 ruutmeetrit, mille tulemusena suurenes Baltika Grupi poolt opereeritav
müügipind 2008. aasta jooksul 11% võrra.
Turgude lõikes avati kõige rohkem poode Ukrainas ja Leedus, vastavalt viis ja
neli. Venemaal avati kolm kauplust ning Poolas kaks. Ülejäänud turgudel -
Eestis, Lätis ja Tšehhis - avati aasta jooksul üks kauplus. Sulgemisi toimus
kõikidel turgudel v.a Tšehhis.
Poed turgude lõikes
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.12.2008 | 31.12.2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Leedu | 33 | 30 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti | 30 | 30 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ukraina | 24 | 22 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Venemaa | 23 | 24 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Läti | 16 | 16 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Poola | 6 | 5 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tšehhi | 2 | 1 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Poed kokku | 134 | 128 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügipind kokku, m2 | 27 068 | 24 290 |
--------------------------------------------------------------------------------
Kõige enam avati eelmisel aastal Montoni poode - kokku 11. 2008. aasta lõpuks
oli Baltika jaeketis 55 Montoni, 53 Mosaici, 15 Baltmani, 8 Ivo Nikkolo ja 3
vabrikupoodi.
Neljandas kvartalis avas Baltika 10 poodi ning sulges ühe. Teiste hulgas avati
Leedu pealinna uusimas kaubandus- ja meelelahutuskeskuses Panorama korraga neli
poodi, millega Leedu tõusis kaupluste arvult Baltika suurimaks turuks.
ÜLEVAADE TURGUDEST
Ülemaailmne finantskriis ja selle mõju maailma majandusele ei jäta puutumata ka
Baltika turge. 2008. aastal jätkus majanduskasvu aeglustumine Balti regioonis -
kui Leedu majandus suutis veel kasvada (+3,2%), siis Eesti ja Läti majandused
kahanesid esialgsetel hinnangutel vastavalt 3,6% ja 3,3%. Baltika kahe teise
suurema turu, Ukraina ja Venemaa majandused jäid 2008. aastal veel plussi
kasvades esialgsetel hinnangutel vastavalt 2,1% ja 5,6%.
Balti riigid kokku moodustasid Grupi 2008. aasta jaemüügist 59% (2007: 63%),
Ida-Euroopa turud Venemaa ja Ukraina 36% (2007: 34%) ning Kesk-Euroopa turud 5%
(2007: 3%).
2008. aastal tõusis Baltika suurimaks jaeturuks Leedu, lükates troonilt
siiamaani valitsenud Eesti. Kõige kiiremini kasvas oodatult Tšehhi, kuhu
siseneti 2007. aasta neljandas kvartalis. Kõige rohkem kasvatasid aga
müügimahtusid siiski Ukraina ja Venemaa. Kohalike valuutade arvestuses olid
nende kahe turu kasvud veelgi suuremad kui Eest kroonides - Ukrainas 26% ja
Venemaal 17%.
Jaemüük turgude lõikes
--------------------------------------------------------------------------------
| EEK mln | 2008 | 2007 | +/- | Osakaal, 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Leedu | 243,1 | 231,9 | 5% | 23% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti | 238,6 | 247,7 | -4% | 22% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Venemaa | 196,1 | 173,7 | 13% | 19% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ukraina | 179,7 | 156,8 | 15% | 17% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Läti | 149,7 | 144,7 | 3% | 14% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Poola | 34,5 | 29,8 | 16% | 3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tšehhi | 17,2 | 2,7 | 537% | 2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kokku | 1 058,9 | 987,3 | 7% | 100% |
--------------------------------------------------------------------------------
1 EUR = 15,6466 EEK
2008. aastal Baltika uutele turgudele ei laienenud, kuid olemasolevatel turgudel
siseneti uutesse linnadesse, milleks olid Kaliningrad Venemaal, Narva Eestis,
Wroclaw Poolas ning Ostrava Tšehhis.
Ka 2009. aastal Baltika oma kauplustega uutele turgudele siseneda ei plaani, ent
hoolikalt analüüsitakse võimalusi teha seda järgnevatel aastatel. Vastavalt
rahvusvahelise kinnisvaraarendus- ja konsultatsioonifirma Cushman & Wakefield
raportile lisandus 2008. aastal üle Euroopa rekordiliselt 15 miljonit
ruutmeetrit uut kaubanduspinda, mis oli suurim kasv alates 1965. aastast, mil
firma oma uuringute läbiviimist alustas. Kuid ülemaailmse finantskriisi mõjud on
2009. aastal jõudmas suurema osa Euroopa riikide reaalmajandusse, millega
kaasneb nii juba alustatud jaekaubanduse arendusprojektide peatamine kui ka
paljude kavandatud arenduste lükkumine kaugemasse tulevikku. Juhtivad
kinnisvaraarendajad üritavad viia alustatud arendusprojektid lõpuni eeskätt
suurema ostujõuga ja kriisist vähem mõjutatavates linnades.
Baltika 2009. aasta üks eesmärkidest on parandada olemasoleva kauplusteportfelli
efektiivsust - muutuvas majanduskeskkonnas on äärmiselt oluline operatiivselt
hinnata oma kaupluste toimimise edukust ning kiirelt reageerida külastajate arvu
ja eelistuste muutustele kaubanduskeskustes. Kuigi majanduse hetkeseis Baltika
peamistel turgudel on muutlik ning edasiste arengute osas on endiselt palju
määramatust, siis kindlasti on ka edaspidi tulemuslikud selge kontseptsiooni,
tugeva rentnike koosseisu ning väga hea asukohaga kaubanduskeskused, kus Baltika
eesmärk on oma brändidega esindatud olla.
ÜLEVAADE BRÄNDIDEST
Brändide lõikes moodustab kõige suurema osa Baltika jaemüügist Montoni
kaubamärk, mille osakaal oli 2008. aastal 55%. Mosaici müük moodustas Grupi
jaemüügist 33% ja Baltman 7%. 2006. aasta septembris omandatud kaubamärgi Ivo
Nikkolo müük moodustas jaemüügist 4% ning väikse osa andsid ka vabrikupoed.
Monton
2008. aastal ulatus Montoni jaemüük 581 miljoni kroonini (37,2 miljoni euroni)
kasvades eelmise aastaga võrreldes 7%. Aastaga lisandus Montoni jaeportfelli 11
uut kauplust. Kuue poe sulgemise tulemusena kujunes netokasvuks viis poodi, mis
kasvatasid kaubamärgi poodide arvu aasta lõpuks 55-le.
Montoni 2008. aasta üheks märksõnaks oli töö inimeste ja protsessidega - üle
vaadati kõikide töökohtade töö sisu vastavus vastutusvaldkonna ja soovitud
lõpptulemusega. See tagas olulise arengu tootearendusprotsessis, muutes selle
efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Suured arendusprojektid on ellu viidud ka
kauba sisseostmisel ja kauplustesse jaotamisel. Senisest enam pööratakse
tähelepanu iga jaeturu eripärale, rõivaste suuruste valik on laiem, müüdud
toodetele on tagatud piisav täiendus ning väiksemate regioonide kauplused on
kaubaga paremini varustatud kui eelneval perioodil.
Aasta oli Montoni jaoks põnev ja innovaatiline ning uusi ideid ja projekte
jätkub ka edaspidiseks. Suvel toimusid Pekingis olümpiamängud, mille jaoks oli
Montonil au luua paraad- ja vaba aja rõivad nii Eesti kui Läti
olümpiadelegatsioonidele. Oktoobrikuus jõudis Montoni kauplustesse müügile
naisterõivaste erikollektsioon Monton Fusion, mille autoriks oli rahvusvahelise
tausta ja koolitusega moedisainer Anu Samarüütel-Long. Leedus kogus Monton
tuntust projektiga „Think green, think fashion“, mis koostöös ajakirjaga Moteris
reklaamis ökoloogilist mõtlemist. Eelnimetatud slogan'iga kangast kotid
kujunesid tõeliseks müügihitiks. Venemaal tuli välja järjekordne Montoni
ajakiri, mis tutvustab trende ning räägib moest kohalike staaridega. Eestis
toimus teist aastat järjest koostöö Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivaliga,
mille raames loodi spetsiaalne festivali särk ning moehuvilistele pakuti
vaatamiseks moefilmide eriprogrammi.
Montoni 2009. aasta peamised eesmärgid on kiirema ja
paindlikuma tootearendusprotsessi juurutamine, töö hankebaasiga parema
marginaali saavutamiseks ning brändi tuleviku arengusuundade väljatöötamine.
Mosaic
2007. aastal läbi viidud Mosaici repositsioneerimine ning kollektsiooni
arenduses tehtud muudatused tõid 2008. aastal brändile suurepärased
müügitulemused ning seda kõikidel jaeturgudel - Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas
ja Venemaal. Mosaici jaemüük kasvas 2008. aastal 13% ulatudes 353 miljoni
kroonini (22,5 miljoni euroni). Kasv on seda tugevam, et see tulenes peamiselt
juba olemasolevatest poodidest ning jätkus ka ajal, mil Baltikumi turgudele
jõudsid mõjutused ülemaailmsest majanduslangusest.
2008. aasta oli Mosaici jaoks kvalitatiivse arengu aasta. Uusi poode lisandus
vaid neli, millest olulisim oli Vilniuses Panorama keskuses avatud uue
jaekontseptsiooniga kauplus. Mosaici bränd on viimase paari aasta jooksul läbi
teinud kiire arengu ning sellega seoses tekkis vajadus luua ka kliendi ootustele
ja vajadustele vastav ostukeskkond. Uus poekeskkond võimaldab visuaalselt
eristada nii naistele, meestele kui ka lastele suunatud kollektsiooni ning on
seeläbi kliendi jaoks hubasem ja mugavam.
Üks olulisemaid saavutusi Mosaici brändile oli naisterõivaste kollektsiooni
hulgimüügi alustamine Euroopa juhtivale kaubamajade ketile Peek&Cloppenburg.
Mosaici kollektsiooni hakatakse esialgu pakkuma viies riigis ja 13-s kaubamajas.
Esimesed tellimused lähetati novembris, kuid suurem valik rõivaid jõudis
Peek&Cloppenburgi kaubamajades müügile alates 2009. aasta jaanuarist. Ka 2007.
aastal lansseeritud Mosaici lastekollektsiooni jaoks oli 2008. aasta
kvalitatiivse arengu aasta, mil suurendati tootevalikut ning toimus oluline
müügi ja kasumlikkuse kasv.
2009. aastal jätkab Mosaic saavutatud kollektsiooni käekirja - sihtkliendi
vajadustele suunatud kollektsioon on alus nii müügiefektiivsuse kui kasumlikkuse
kasvule. Üks olulisimaid tegevusi 2009. aastal on koostöö edasine arendamine
hankijatega. Seoses hulgimüügi laienemisega Lääne-Euroopasse tuleb toodete
sisseostus veelgi enam tähelepanu pöörata toodete vastavusele
eurosertifikaatidele.
Baltman
Baltman on Baltika pikima ajalooga bränd, mille eesmärgiks on pakkuda meestele
laia valikut kvaliteetset ärirõivastust koos personaalse teenindusega. Alates
2008. aastast on kaubamärgi põhifookuseks Baltika koduturg ehk kolm Balti riiki
Eesti, Läti ja Leedu.
2008. aastal arendati edasi Baltmani ülikondade sobivust erinevatele
figuuritüüpidele ning laiendati pakkumist eelkõige nooremale kliendile.
Oluliselt laiendati ka meeste poolt hästi vastu võetud innovaatiliste
kangaviimistlustega ülikonnasarju Travel ja Klimeo.
2008. aastal ulatus Baltmani jaemüük 74 miljoni kroonini (4,7 miljoni euroni)
vähenedes aastaga 19% võrra. Baltmani müügi vähenemise põhjuseks on asjaolu, et
tegemist on Baltikumi-põhise kallima hinnaklassiga meesterõivaste brändiga,
mille müük kannatab kõige enam majanduslanguse perioodil. Lisaks vähenes aasta
jooksul poodide arv ühe võrra ning aasta lõpuks oli Baltmanil 15 kauplust.
Ivo Nikkolo
Baltika Grupi brändiportfelli noorim liige laienes 2008. aastal ka Lätti ning on
nüüd esindatud kõigis kolmes Balti riigis. Rahvusvaheliselt läbilöögivõimelise
kollektsiooniga ulatus Ivo Nikkolo jaemüük 2008. aastal 39 miljoni kroonini (2,5
miljoni euroni) kasvades eelmise aastaga võrreldes 53%. Sellega osutus Ivo
Nikkolo ettevõtte kõige kiiremini kasvavaks kaubamärgiks - seda hoolimata
majanduslikult keerukale perioodile kõikjal Baltikumis.
2008. aastal laienes Ivo Nikkolo kahe kaupluse võrra - poed avati Vilniuses ja
Riias - ning aasta lõpuks kuulus kaubamärgile kaheksa poodi. Sügishooajal
avatud esimene Ivo Nikkolo brändipood Läti pealinnas Riias on saanud klientide
sooja vastuvõtu osaliseks. 2007. aastal Leedu turule sisenenud kaubamärk on
leidnud lojaalsed kliendid ka sealsete ärinaiste seas. Positiivsete tulemuste
taustal võib kinnitada, et Ivo Nikkolo bränd on leidnud oma fookuse - detailne
töö toodete kvaliteedi ja istuvusega kajastub müügikasvus.
Premiumbrändi imagot toetas 2008. aastal Ivo Nikkolo autoriehete kollektsiooni
pakkumine koostöös Eesti mainekate ehtekunstnikega. Heategevusprojekti „Eesti
Naised Ivo Nikkolole“ raames disainis aga kaubamärgile autorikleidi Eesti
Vabariigi esimene leedi proua Evelin Ilves.
2009. aastal, mil bränd tähistab oma 15. sünnipäeva, jätkub laienemine
Baltimaades.
HULGIMÜÜK
Baltika kollektsioonide hulgimüük moodustas Grupi müügituludest 2008. aastal 11%
ning ulatus 133,2 miljoni kroonini (8,5 miljoni euroni) vähenedes eelmise
aastaga võrreldes 7,9%. Hulgimüügi vähenemine oli planeeritud ning see oli
seotud konservatiivsema müügipoliitikaga Venemaal. Maade lõikes olid Baltika
hulgimüügi peamised sihtkohad 2008. aastal Balti riigid, Venemaa ja Soome.
Baltika hulgimüügi strateegiliseks suunaks on koostöö Lääne-Euroopa
partneritega. Tähtsaimaks edusammuks selles valdkonnas on 2008. aastal sõlmitud
hulgimüügileping ühe Euroopa juhtiva kaubamajade ketiga Peek&Cloppenburg.
Peek&Cloppenburgile kuulub Saksamaal üle 80 ning Euroopas kokku üle 100
kaubamaja. Kaubamajale hakatakse pakkuma Mosaic brändi naistekollektsiooni,
mille disain hinnati kvaliteetkaubamaja tootevalikule vastavaks. 2009. aasta
kujuneb testperioodiks, mille käigus jälgitakse kollektsiooni müügiedu ning
toodete ja tarnete kvaliteeti. Mosaici kollektsiooni hakatakse testperioodil
pakkuma viies riigis ja 13-s kaubamajas.
Neljas kvartal on sesoonselt madal hulgimüügiperiood. Kvartali hulgimüük oli
kokku 17,6 miljonit krooni (1,1 miljonit eurot) ning selle osakaal kogumüügis
ainult 6%. Eelmise aastaga võrreldes vähenes hulgimüük aasta viimases kvartalis
19,9%.
KASUM
2008. aastal jätkas Grupp keskendumist jaesüsteemi efektiivsuse tõstmisele.
Sellega kaasnes kaupluste portfelli korrastamine. Uusi poode avati vähem kui
paaril eelneval aastal ning müügipind suurenes aastaga 11% võrra.
Müügiefektiivsuses saavutati kasv teises ja kolmandas kvartalis. Antud tõusu
toetasid Ida-Euroopa turgude uute kaupluste järk-järguline käivitumine ning
nende turgude tugev müügikasv võrreldavates poodides. Samal ajal kui Ida-Euroopa
turgudel toimusid positiivsed arengud, tulenes vastupidine surve Baltikumist,
kus terve aasta jooksul süvenes 2007. aasta teisel poolel alanud majanduse
jahenemise ja tarbimise vähenemise trend. Kokkuvõttes lõpetas ettevõte teise ja
kolmanda kvartali kasumis.
Neljandas kvartalis toimus aga järsk valuutade devalveerimine Ukrainas ja
Venemaal, mille müük moodustab 36% Grupi jaemüügist. Eesti Panga päevakursside
järgi nõrgenes Ukraina grivna neljandas kvartalis Eesti krooni suhtes 34% ning
Vene rubla 12%. Selline areng avaldas negatiivset mõju nii Grupi müükidele kui
varadele ja kohustustele. Kogu aasta kokkuvõttes alanes Grupi keskmine
müügiefektiivsus (müük/m2) 3% võrra ning aasta lõppes kahjumiga, mis tulenes
majanduslanguse mõjudest koos valuutade devalveerimisega. Varade ja kohustuste
allahindamisest sai Grupp kursikahjumit 18,8 miljonit krooni (1,2 miljonit
eurot). Lisaks realiseerusid kursimuutused ka eesti kroonides kajastatud
müükides ja brutokasumis, kus jäi saamata ca 14,0 miljonit krooni (0,9 miljonit
eurot). Vähenenud müügimahtudest tulenevalt hinnati alla aasta lõpu varusid 5,0
miljoni krooni (0,3 miljoni euro) võrra ning suurenenud äririskide tõttu
Venemaal ka euros kajastatud nõudeid hulgipartnerile 4,4 miljoni krooni (0,3
miljoni euro) võrra.
2008. aastal ulatus Grupi brutorentaablus 53,1%-ni (2007: 55,3%). Aasta
brutokasum oli kokku 633,8 miljonit krooni (40,5 miljonit eurot) jäädes eelmise
aastaga võrreldes samale tasemele. Neljanda kvartali brutokasum vähenes eelmise
aastaga võrreldes 17,1%. Kvartali brutorentaablus oli 48,3% (4 kv 2007: 58,1%).
2008. aasta üldhalduskulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 17,1%.
Turustuskulud kasvasid jaepinna laienemise tõttu samal perioodil 12,6%.
Baltika ärikahjum ulatus neljandas kvartalis 34,3 miljoni kroonini (2,2 miljoni
euroni). Kogu 2008. aasta ärikahjum ulatus 5,7 miljoni kroonini (0,4 miljoni
euroni). 2007. aastal teenis Grupp 64,6 miljonit krooni (4,1 miljonit eurot)
ärikasumit.
Baltika ärikahjum sisaldab 2008. aastal muude äritulude all tulu
kinnisvarainvesteeringu ümberhindlusest summas 17,8 miljonit krooni (1,1
miljonit eurot). Neljandas kvartalis ulatus tulu kinnisvarainvesteeringu
ümberhindlusest 6,5 miljoni kroonini (0,4 miljoni euroni), sh hinnati
kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud maa alla 4,5 miljoni krooni (0,3
miljoni euro) võrra ning ehitusjärgus olevat kontorihoonet üles 11,0 miljoni
krooni (0,7 miljoni euro) võrra. 2007. aastal saadi põhivara müügist ja
kinnisvarainvesteeringu ümberhindlusest tulu 24,3 miljonit krooni (1,6 miljonit
eurot).
Grupi 2008. aasta finantskulud ulatusid 14,6 miljoni kroonini (0,9 miljoni
euroni) kasvades eelmise aastaga võrreldes 26,9%. Suure osa finantskuludest
moodustavad intressikulud (11,4 miljonit krooni/0,7 miljonit eurot), mis
kasvasid eelmise aastaga võrreldes 25,8%. Finantskulusid suurendas ka
valuutakursi muutuste kahjumi kasv.
Neljanda kvartali lõpetas Baltika 40,4 miljoni kroonise (2,6 miljoni eurose)
puhaskahjumiga. Grupi 2008. aasta puhaskahjum ulatus 18,9 miljoni kroonini (1,2
miljoni euroni). 2007. aastal teenis Baltika 40,8 miljonit krooni (2,6 miljonit
eurot) puhaskasumit.
BILANSS
2008. aasta 31. detsembri seisuga ulatus Baltika konsolideeritud bilansimaht 781
miljoni kroonini (49,9 miljoni euroni) kasvades aastaga 19%.
Grupi nõuded ostjatele vähenesid aasta jooksul 22 miljoni krooni (1,4 miljoni
euro) võrra ulatudes aasta lõpus 49 miljoni kroonini (3,1 miljoni euroni).
Nõuete alanemine tuleneb hulgimüügi mahtude vähenemisest.
Aasta lõpus ulatusid varud 288 miljoni kroonini (18,4 miljoni euroni) kasvades
aastaga 68 miljoni krooni (4,3 miljoni euro) ehk 31% võrra. Varude kasv on
toimunud seoses müügipinna laienemisega ja suurema kevad-suvise hooaja kaupade
sisseostuga ning sügis-talvise hooaja varude kõrgema tasemega aasta lõpus.
Sellest tulenevalt on ka võlad hankijatele suurenenud aastaga 77 miljoni krooni
(4,9 miljoni euro) võrra 152 miljoni kroonini (9,7 miljoni euroni). Lisaks on
ettevõte saavutanud hankijatega pikemad maksetingimused.
Aasta lõpus ulatusid Grupi võlakohustused 272 miljoni kroonini (17,4 miljoni
euroni), sh olid pangalaenud kokku 262 miljonit krooni (16,8 miljonit eurot) ja
kapitalirendi kohustused 10 miljonit krooni (0,6 miljonit eurot). Aasta jooksul
on võlakoormus suurenenud 88 miljoni krooni (5,6 miljoni euro) võrra. Põhiliselt
on laenukoormus suurenenud seoses uue kontorihoone ehitusega, mis
finantseeritakse täielikult pangalaenuga. Aasta lõpu seisuga ulatus ehitusega
seotud laen 70 miljoni kroonini (4,5 miljoni euroni).
Seoses ehituslaenuga on ka Grupi netovõlg (Intressi kandvad võlakohustused-Raha
ja pangakontod) suurenenud ning ulatus aasta lõpus 264 miljoni kroonini (16,9
miljoni euroni). Netovõla suhe omakapitali oli 88,2% (31. detsember 2007:
45,1%).
Baltika Grupi omakapital vähenes 2008. aastal 40 miljoni krooni (2,6 miljoni
euro) võrra ja ulatus aasta lõpu seisuga 299 miljoni kroonini (19,1 miljoni
euroni). Omakapital vähenes aruandeaastal teenitud kahjumi, valuutakursside
negatiivsete muutuste ning vähemusosaluse kahanemise tõttu.
INVESTEERINGUD
2008. aastal ulatusid Baltika Grupi investeeringud 148,5 miljoni kroonini (9,5
miljoni euroni). 2007. aastal tehti investeeringuid 102,9 miljoni krooni (6,6
miljoni euro) ulatuses.
Jaekaubandusse investeeriti 53,7 miljonit krooni (3,4 miljonit eurot),
infotehnoloogiasse 10,1 miljonit krooni (0,7 miljonit eurot) ning tootmisse 5,2
miljonit krooni (0,3 miljonit eurot). Kinnisvaraarendusse (Baltika Kvartali I
etappi) investeeriti 79,5 miljonit krooni (5,1 miljonit eurot).
INIMESED
Baltika Grupis töötas 2008. aasta lõpu seisuga 1988 (31. detsember 2007: 1983)
inimest, sealhulgas jaekaubanduses 994 (986), tootmises 771 (773) ning
peakontoris 223 (224) inimest. Aasta jooksul suurenes Grupi töötajate arv viie
inimese võrra. Töötajate arv kasvas jaekaubanduses; tootmises ja peakontoris jäi
arv stabiilseks. Grupi aasta keskmine töötajate arv oli 1950 (2007: 1982).
Baltika Grupi töötajatele maksti 2008. aastal kokku töötasusid summas 238,8
miljonit krooni/15,3 miljonit eurot (2007: 200,1 miljonit krooni/12,8 miljonit
eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ulatusid 4,6 miljoni kroonini/0,3
miljoni euroni (2007: 4,8 miljonit krooni/0,3 miljonit eurot).
2006-2008. AASTA STRATEEGIA KOKKUVÕTE
Ettevõtte 2006-2008. aasta strateegia tulemusena oli kavandatud saavutada
perioodi lõpuks kiire ja kasumlik kasv. 2006. aasta alguses fikseeriti 2008.
aastaks järgmised eesmärgid:
- müügitulude kahekordistumine võrreldes 2005. aastaga ehk 1,36 miljardit krooni
(87 miljonit eurot) müügitulu;
- 160 kauplust;
- brutorentaablus vähemalt 52%;
- omakapitali tootlus vähemalt 30%.
Strateegiaperioodi viimase aasta jooksul valitsevat majanduskliimat silmas
pidades võib Grupi müügitulu kasvuga rahul olla - 2008. aastal ulatusid Baltika
müügitulud 1,19 miljardi kroonini (76 miljoni euroni). Sama võib öelda
müügipinna kohta - ehkki 2008. aasta lõpus oli ettevõttel 134 kauplust, siis
suuremate poodide avamise tulemusena täideti müügipinna kasvu eesmärk. Täidetud
on ka seatud eesmärk brutorentaabluse osas, mis saavutas planeeritud taseme juba
2006. aastal (54,5%), jätkas tõusu 2007. aastal (55,3%) ning ulatus 53,1%-ni
2008. aastal.
Ettevõtte kasumlikkus jäi aga ärikasumi ja puhaskasumi tasemel eesmärgile alla
ning seega jäi omakapitali tootluse eesmärk saavutamata. Põhjustena võib välja
tuua järgmised peamised tegurite kompleksid: esiteks kujunes kaupluste
käivitumisperiood Venemaal ja Ukrainas, kus toimus strateegiaperioodil hüppeline
laienemine, oodatust pikemaks ning seejärel hakkas kasumlikkusele järk-järgult
mõju avaldama süvenev majandussurutis Balti turgudel ning valuutade nõrgenemine
Ida-Euroopa turgudel. 2006. aastal ei olnud võimalik maailmamajanduse praegusi
trende ette näha.
2009. AASTA PERSPEKTIIVID
Ehkki Baltika alustas 2008. aasta suvel ettevalmistusi järgmiseks
nelja-aastaseks strateegiatsükliks (2009-2012), siis muutunud majandusoludes on
õigem võtta iga järgnevat aastat ühekaupa ja eraldi.
2009. aasta märksõnadeks on kohanemine ja valmistumine uueks tõusuks.
Poolaastate ehk hooaegade mõistes tähendab see seda, et 2009/1 kujuneb uute
müügitasemete ja nendele vastavate müügi- ja juhtimiskulude ning varude tasemete
fikseerimise hooajaks. Kuna paljud 2009/1 hooaja esialgsed, 2008. aasta sügisel
tehtud otsused on tulnud tänaseks oluliselt ümber vaadata (näiteks on vähendatud
esialgset müügiplaani ligi 20% võrra ja uutesse poodidesse tehtavaid
investeeringuid üle kahe korra), siis on selle hooaja põhieesmärkideks varude
taseme vähendamine, sisseostu finantseerimine ja tegevuskulude alandamine
vastavaks uuele müügiprognoosile. Käivitunud kulude kokkuhoiu programm näeb ette
nii tegevus- kui juhtimiskulude vähendamist hooajas kokku üle 60 miljoni krooni
(3,8 miljoni euro) võrra. Toimub kõigi ettevõtte äriprotsesside efektiivsemaks
muutmine. Vähendatud mahus jätkub 2009/1 hooajal uute poodide avamine (14
plaanitud avamist). Hooaja lõpu seisuga ulatub Grupi poodide arv 137-ni ja
opereeritav jaepind 29 000 ruutmeetrini.
Tegevusplaanide kohaselt peaks aasta teiseks pooleks ettevõtte kohanemine olema
toimunud ja tegevust võiks hinnata tavapäraseks. Jaesüsteemi kasvu ei
investeerita, tegevuskulud ja varude tase vastavad varasemast madalamatele
müügitasemetele. Eesmärgiks on läbi hästitasakaalustatud kollektsioonide,
aktiivsete müügipakkumiste ja pühendunud müügiprotsessi tugevdada Grupi
positsioone turgudel.
Kuna pikemaajaliste täpsete müügiplaanide tegemine on praegu ülikeeruline, siis
prognoosib Baltika käesoleva aasta müügitulusid vahemikku 1083-1125 miljonit
krooni (69-72 miljonit eurot), millest 990-1020 miljonit krooni (63-65 miljonit
eurot) on jaemüük ning 90-100 miljonit krooni (5,8-6,4 miljonit eurot)
hulgimüük. Poodide arv ning müügipinna suurus peaks 2009. aasta lõpus jääma
2009/1 lõpu tasemele.
Ühekordse suurprojektina valmib 2009. aasta maikuus Baltika Kvartali 1. etapi
raames uus büroohoone. Uues hoones ja kolimisjärgselt vabanevas Baltika endises
büroohoones saab kokku olema üle 11 000 ruutmeetri väljarenditavat büroo-,
kaubandus- ja teeninduspinda. Uue hoone ankurrentnikuks on Baltika Grupp oma
peaettevõtte ja brändipoodidega (kokku 5500 ruutmeetrit). Kogu investeering
Baltika Kvartali 1. etappi on ligikaudu 145 miljonit krooni (9,3 miljonit
eurot).
FINANTSTULEMUSTE AVALDAMINE 2009. AASTAL
2009. aastal avaldatakse Baltika konsolideeritud finantstulemused järgmistel
kuupäevadel:
2008. a. auditeeritud aastaaruanne 31. märts
2009. a. 1. kvartali tulemused 28. aprill
2009. a. 2. kvartali tulemused 29. juuli
2009. a. 3. kvartali tulemused 28. oktoober
Lisaks avaldab Baltika iga kuu alguses eelmise kuu müügitulemused.
KONTSERNI PÕHILISED ARVNÄITAJAD (2008)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.12.2008 | 31.12.2007 | +/- |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu (EEK mln) | 1 194,3 | 1 151,5 | 3,7% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaemüük (EEK mln) | 1 058,9 | 987,3 | 7,3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaemüügi osakaal müügituludes | 89% | 86% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Poodide arv | 134 | 128 | 4,7% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügipind (m2) | 27 068 | 24 290 | 11,4% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Töötajate arv (perioodi lõpp) | 1 988 | 1 983 | 0,3% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutorentaablus | 53,1% | 55,3% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärirentaablus | -0,5% | 5,6% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Maksueelse kasumi rentaablus | -1,7% | 4,6% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhasrentaablus | -1,6% | 3,5% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Likviidsuskordaja | 1,3 | 1,6 | -18,8% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varude käibekordaja | 4,55 | 5,30 | -14,2% |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võla ja omakapitali suhe | 91,1% | 54,4% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapitali tootlus | -5,7% | 13,1% | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Koguvarade tootlus | -2,6% | 6,5% | |
--------------------------------------------------------------------------------
1 EUR = 15,6466 EEK
Suhtarvude valemid
Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)/Müügitulu
Ärirentaablus = Ärikasum/Müügitulu
Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu/Müügitulu
Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Müügitulu
Likviidsuskordaja = Käibevara/Lühiajalised kohustused
Varude käibekordaja = Müügitulu/Keskmised varud*
Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused/Omakapital
Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmine omakapital*
Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)/Keskmised koguvarad*
*12 kuu keskmine
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
(auditeerimata, tuhandetes kroonides)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 4 kv | 4 kv | 2008 | 2007 |
| | 2008 | 2007 | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 306 849 | 307 421 | 1 194 | 1 151 520 |
| | | | 320 | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud kaupade kulu | -158 793 | -128 816 | -560 486 | -514 839 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 148 056 | 178 605 | 633 834 | 636 681 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -161 562 | -143 016 | -588 648 | -522 620 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -13 284 | -21 597 | -50 506 | -60 911 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 9 848 | 2 904 | 22 765 | 25 219 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -17 351 | -6 707 | -23 109 | -13 815 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -34 293 | 10 189 | -5 664 | 64 554 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud (kulud) | -6 311 | -3 587 | -14 625 | -11 523 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikulud, neto | -3 154 | -2 579 | -11 386 | -9 049 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kahjum valuutakursi muutustest, | -3 204 | -1 000 | -3 560 | -2 389 |
| neto | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud finantstulud (kulud), neto | 47 | -8 | 321 | -85 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -40 604 | 6 602 | -20 289 | 53 031 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | -770 | -4 277 | -1 178 | -9 189 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum | -41 374 | 2 325 | -21 467 | 43 842 |
| (kahjum) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja aktsionäride osa | -40 382 | 1 643 | -18 947 | 40 773 |
| kasumist (kahjumist) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa osalus kasumis | -992 | 682 | -2 520 | 3 069 |
| (kahjumis) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Tava puhaskasum aktsia kohta, | -2,17 | 0,09 | -1,02 | 2,19 |
| EEK | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia | -2,17 | 0,09 | -1,02 | 2,19 |
| kohta, EEK | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
(auditeerimata, tuhandetes eurodes)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 4 kv | 4 kv | 2008 | 2007 |
| | 2008 | 2007 | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 19 611 | 19 648 | 76 331 | 73 596 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud kaupade kulu | -10 149 | -8 233 | -35 822 | -32 904 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 9 463 | 11 415 | 40 509 | 40 691 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustuskulud | -10 326 | -9 140 | -37 621 | -33 402 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Üldhalduskulud | -849 | -1 380 | -3 228 | -3 893 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 629 | 186 | 1 455 | 1 612 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | -1 109 | -429 | -1 477 | -883 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum (kahjum) | -2 192 | 651 | -362 | 4 126 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud (kulud) | -403 | -229 | -935 | -736 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikulud, neto | -202 | -165 | -728 | -578 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kahjum valuutakursi muutustest, | -205 | -64 | -228 | -153 |
| neto | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud finantstulud (kulud), neto | 3 | -1 | 21 | -5 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -2 595 | 422 | -1 297 | 3 389 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks | -49 | -273 | -75 | -587 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum | -2 644 | 149 | -1 372 | 2 802 |
| (kahjum) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja aktsionäride osa | -2 581 | 106 | -1 211 | 2 606 |
| kasumist (kahjumist) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa osalus kasumis | -63 | 43 | -161 | 196 |
| (kahjumis) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Tava puhaskasum aktsia kohta, | -0,14 | 0,01 | -0,06 | 0,14 |
| EUR | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia | -0,14 | 0,01 | -0,06 | 0,14 |
| kohta, EUR | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD BILANSS
(auditeerimata, tuhandetes kroonides)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.12.2008 | 31.12.2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja pangakontod | 8 671 | 31 494 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 98 369 | 113 563 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 288 431 | 220 698 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 0 | 500 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 395 471 | 366 255 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 5 547 | 5 897 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud pikaajalised varad | 6 103 | 11 448 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 134 098 | 11 250 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 180 580 | 203 098 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 59 604 | 58 409 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 385 932 | 290 102 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 781 403 | 656 357 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlakohustused | 104 025 | 100 167 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele ja muud kohustused | 207 888 | 129 364 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 311 913 | 229 531 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlakohustused | 168 388 | 84 319 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud kohustused | 0 | 1 086 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus | 2 196 | 2 075 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 170 584 | 87 480 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 482 497 | 317 011 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 186 449 | 186 449 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Reservid | 26 133 | 26 133 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum | 108 722 | 67 949 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) | -18 947 | 40 773 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursi muutuste reserv | -7 165 | 8 131 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv | 295 192 | 329 435 |
| omakapital kokku | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosalus | 3 714 | 9 911 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 298 906 | 339 346 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 781 403 | 656 357 |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD BILANSS
(auditeerimata, tuhandetes eurodes)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.12.2008 | 31.12.2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja pangakontod | 554 | 2 013 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 6 287 | 7 258 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 18 434 | 14 105 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | 0 | 32 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 25 275 | 23 408 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 355 | 377 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud pikaajalised varad | 390 | 732 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kinnisvarainvesteeringud | 8 570 | 719 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 11 541 | 12 980 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 3 809 | 3 733 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 24 666 | 18 541 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 49 941 | 41 949 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlakohustused | 6 648 | 6 402 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad hankijatele ja muud kohustused | 13 286 | 8 268 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 19 935 | 14 670 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlakohustused | 10 762 | 5 389 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud kohustused | 0 | 69 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus | 140 | 133 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 10 902 | 5 591 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 30 837 | 20 261 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 11 916 | 11 916 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Reservid | 1 670 | 1 670 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum | 6 949 | 4 343 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) | -1 211 | 2 606 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursi muutuste reserv | -458 | 520 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv | 18 866 | 21 055 |
| omakapital kokku | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosalus | 237 | 633 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 19 104 | 21 688 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 49 941 | 41 949 |
--------------------------------------------------------------------------------
Ülle Järv
Finantsdirektor, Juhatuse liige
+372 630 2741
Lisainformatsioon:
Triin Palge
Investorsuhete juht
+372 630 2886
triin.palge@baltikagroup.com