2012. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne

Eesti, Tallinn, 2012-11-15 15:00 CET (GLOBE NEWSWIRE) --


TEGEVUSARUANNE

Üldinfo

Ettevõtte moodustus jagunemisel ASist Järvevana, mille tulemusena eraldati ning anti üle ASile Merko Ehitus kogu ehitusettevõtte majandustegevusega seotud varakogum, sh kõik sõlmitud ehitus-, alltöövõtu- ja tarnelepingud, tehnika, seadmed ja töötajad, kogu erialane oskusteave ja rahavood katkematult jätkuvast majandustegevusest, va kriminaalasjast nr 05913000055 tulenevad kohustused, sealhulgas tasumisele kuuluvad kahjuhüvitised, trahvid ning muud nõuded, kohtukulud ja kriminaalasjast tulenevate võimalike kohustuste kattevarad kogusummas 16 mln euro ulatuses likviidseid varasid. Ettevõttel puudub tavapärane majandustegevus ning tema tegevuse ainsaks eesmärgiks on ettevõtte ning aktsionäride huvide kaitsmine pikaleveninud maadevahetuse kriminaalasjas. 30.09.2012 seisuga töötas ettevõttes üks inimene – juhataja Toomas Annus. Ettevõtte tegevusel puudub sesoonne ja tsükliline eripära.

Äritegevus

3. aprillil 2009 esitas Riigiprokuratuur ASile Järvevana ja Toomas Annusele süüdistusakti, (mis kannab 31.03.2009 kuupäeva) maadevahetuse kriminaalasjas nr. 05913000055 (http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=news&news_id=232811).

12. novembril 2009 algas Harju Maakohtus „maadevahetuse“ süüdistusasja nr 1-09-4486 kohtuprotsess.

Kohtuprotsessi ülevaade:
http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument=EE3100003559&list=3&tab=news&news_id=238400. Süüdistusaktis inkrimineeriti ASile Järvevana viis episoodi altkäemaksu andmist KaRS § 298 järgi ning asja menetles Harju Maakohus esimese astme kohtuna. Altkäemaksu andmise süüdistuse tõendamisesemesse kuulub kolm elementi, milledest kasvõi ühe puudumine välistab kuriteokoosseisu: (i) ametiisikule materiaalse väärtuse hüve lubamine või üleandmine; (ii) ametiisiku poolne ebaseaduslik tegu altkäemaksu andja kasuks; (iii) ekvivalentsussuhe esimese ja teise elemendi vahel, s.o. hüve andmine ametiisikule soodsa teo eest. ASi Järvevana suhtes kuulub tõendamisele ka see, et (i) teo pani toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ja (ii) tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. AS Järvevana ei ole teinud ühtegi süüdistusaktis kirjeldatud maadevahetustehingut. Vastavaid tehinguid tegid ja hüpoteetilist kasu võisid saada hoopis iseseisvatest juriidilistest isikutest tütarettevõtted, kellele ei ole süüdistust esitatud. AS Järvevana ei ole aga kunagi maid vahetanud ka süüdistuse kohaselt. Samuti on ilmne, et teod ei saanud olla ebaseaduslikud, kuna need olid lubatud LKS §19, mis välistab altkäemaksu kvalifikatsiooni. On tõendatud ja esimese astme kohtuotsusega tuvastatud, et samadel alustel ja korras tehti erinevate isikute poolt enam kui 180 samasugust seaduslikku tehingut. Süüdistusaktiga ja otsusega tuvastati kahju ja tsiviilhagi puudumine.

19. juunil 2012 toimus Harju Maakohtus maadevahetuse kriminaalasja viimane istung, kus kohus mõistis ASi Järvevana ja Toomas Annuse täielikult õigeks maadevahetuse kriminaalasjas nr 1-09-4486 ning mõistis riigilt välja ASi Järvevana õigusabi kulude katteks 611 810 eurot.

Kohus tuvastas kategooriliselt, et AS Järvevana ja Toomas Annus pole kuritegusid toime pannud, kõik asjassepuutuvad maadevahetustehingud olid seaduslikud, samuti et Kaitsepolitseiamet ja Prokuratuur on oluliselt rikkunud seadust, põhiseadust ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni. Kaalutletud kohtuotsus saavutati kolmeaastase põhjaliku ja vahetu menetluse tulemusena, kus muuhulgas kuulati üle umbes 120 tunnistajat. Õigeksmõistev otsus oli ühehäälne ja selle poolt olid ka rahvakohtunikud.

Prokuratuur on maadevahetuse kohtuasja esimeses kohtuastmes langetatud õigeksmõistva kohtuotsuse peale esitanud apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mistõttu esimese astme kohtu otsus pole veel jõustunud. AS Järvevana ja Toomas Annus esitasid apellatsioonile põhjalikud vastuväited 374 lehel. AS Järvevana ja Toomas Annuse taotlus jälitustoimikutega tutvumiseks ja kaitseõiguse tagamiseks, mis põhineb muuhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendil Leas v. Eesti on veel lahendamata. AS Järvevana ja Toomas Annuse kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman nimetas, et jälitustegevuse aluseks olevate materjalidega tutvumise võimaldamine vastaks Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt korduvalt rõhutatud põhimõtetele ja parandaks kaitseõiguse teostamise võimalusi. Esimese astme kohus on tuvastanud ulatuslikke menetlusrikkumisi jälitustegevuse läbiviimisel. Lisaks eelnevale tuvastas Harju Maakohus, et kaitsja Leon Glikmani sellekohane taotlus oli seadusel põhinev ja põhjendatud, ent kohus tühistas oma lubava seadusliku määruse põhjusel, et kohtunikku ähvardati kriminaalvastutusele võtmisega: „Pärast nimetatud kohtumääruse avalikustamist kohtuinfosüsteemis, laekus Riigiprokuratuurist telefonikõne kohtuesimehele ning paluti kontrollida, kas kohtunik on määruses nimetatud dokumente kaitsjatele ja süüdistatavatele tutvustanud. Kuna kohtunik ei jõudnud veel dokumente tutvustada, loobuti kohtuniku vastu kriminaalmenetluse alustamisest saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega“; “Lähtuvalt sellest Riigiprokuratuuri infost tühistas kohus 16.04.2010 kohtumäärusega osaliselt eelnevalt vormistatud kohtumääruse“. Esimese astme kohus tuvastas samas otsuses, et sellega polnud kohtu siseveende vastaselt ja menetlusvälise surveavalduse tulemusel ASile Järvevana ega Toomas Annusele tagatud võrdset ja õiglast kohtumenetlust, milleks oli viimastel õigus tulenevalt seadusest, põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsioonist. Vaatamata sellele, et kohus tuvastas, et ASile Järvevana ei tagatud võrdset  menetlust ja kaitseõiguse teostamist , oli kohus ikkagi tõendikogumi analüüsi põhjal veendunud, et süüdistatavad AS Järvevana ja Toomas Annus pole üheski süüdistusepisoodis süüdi.

Tallinna Ringkonnakohus määras asja kuulamisele 14-17.01.2013, 21-23.01.2013, 04-07.02.2013. Käesolevaks ajaks pole teada, kas tekib vajadus protsessi lisapäevadeks.

Võttes arvesse asja erakordset mahtu ja keerukust, samuti kohtusüsteemi kolmeastmelisust ei ole kindel, kas lõpliku otsuseni jõutakse 2013. aasta sees.

Süüdimõistmise korral, otsuse jõustumisel ja karistusregistrisse kandmisel on õiguslikuks riskiks rahaline karistus, mis vastavalt tulumaksuseadusele kuulub maksustamisele tulumaksuga ja takistused riigihangete menetlusest osavõtmisel.

AS Järvevana osundab, et vahetu menetluse printsiip kehtib täies ulatuses vaid esimese astme kohtus. Esimese astme kohus jõudis pikaajalise, põhjaliku ja vahetu menetluse tulemusena ühesele siseveendumusele, et AS Järvevana ja Toomas Annus ei ole süüdi, seades sellega süüdistuse tervikuna kahtluse alla. Peame oluliseks, et kohus tegi õigeksmõistva otsuse vaatamata otsuses tuvastatud kohtu sõltumatust eiravale menetlusvälisele survele ja olukorras, kus kohus ei saanud ähvarduse tõttu süüdistatavatele kohtu poolt vajalikuks peetud võrdseid menetlusõigusi tagada. ASi Järvevana nõukogu ja juhatus on veendunud, et ettevõtte ja tema juhtorganite tegevus on olnud korrektne ning Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas ning seda suudetakse teise astme kohtus järjekordselt põhistada.

Aktsia ja aktsionärid

AS Järvevana suuremad aktsionärid seisuga 30.09.2012

AS Järvevana aktsiad on alates 15. septembrist 2009 noteeritud NASDAQ OMX Tallinn Balti Lisanimekirjas. AS Merko Ehitus jagunemisprotsessi käigus muudeti ettevõtte ärinimi ASiks Järvevana ning alates 04.08.2008 kaubeldakse AS Järvevana aktsiatega nimetuse JRV1T all. 2012. aasta 9 kuuga sooritati Järvevana aktsiatega 402 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 902 166 aktsiat ning tehingute käive oli 400 412 eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 0,35 eurot ning kõrgeim tasemel 0,51 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 30.09.2012 oli 0,49 eurot.

Aktsionäride struktuur seisuga 30.09.2012

KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata, tuhandetes eurodes

Toomas Annus
Juhatuse liige
6 805 400
toomas.annus@merko.ee