PÕHILISED NÄITAJAD
Kontserni 2015. aasta müügitulu oli 10,7 miljonit eurot, ehk 16% rohkem võrrelduna 2014. aasta müügituluga 9,2 miljonit eurot. Aastane müügitulu kasv tuleb arendusdivisjonist, kus müügitulu oli 2015. aastal 7,9 miljonit eurot (2014. aastal: 6,5 miljonit eurot). Teenindusdivisjoni müügitulu oli 2015. aastal 3,3 miljonit eurot, mis on 4% rohkem võrreldes eelmise aastaga. Vahendus- ja hindamisteenuste müük näitas kasvu eelkõige 2015. aasta teises pooles, seda peale vahepealset langustrendi 2014. aasta teises pooles ja 2015. aasta alguses.
Kontserni jätkuvate tegevusvaldkondade 2015. aasta ärikasum (=EBIT) oli 1,3 miljonit eurot ja puhaskasum 0,5 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 2,3 miljonit eurot ja 1,1 miljonit eurot. Seejuures mõjutas 2014. aasta tulemust oluliselt kaks ühekordset sündmust, mille kogumõju kasumile oli 1,2 miljonit eurot: tütarettevõtte müügikasum ja tulu varude allahindluse tühistamisest. Lõpetatud tegevusvaldkonna kahjum oli 2015. aastal 15 tuhat eurot ja 2014. aastal 324 tuhat eurot.
Kontsern on 2015. aastal hoogsalt vähendanud laenukoormust. Netolaenud on 2015. aastaga vähenenud 1,3 miljoni euro võrra, tasemele 12,0 miljonit eurot 31.12.2015 seisuga. Laenukohustused moodustasid 31.12.2015 seisuga 12,8 miljonit eurot, vähenedes aasta jooksul 2,3 miljoni euro võrra. Laenude keskmine intressimäär oli 31.12.2015 seisuga 5,0%, mis on 0,8 protsendipunkti võrra vähem kui 31.12.2014.
2015. aastal müüdi kontserni poolt arendatavates projektides kokku 96 korterit ja äripinda ning neli elamukrunti. 2014. aastal müüdi 77 korterit ja äripinda ning 4 krunti.
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
| 2015 | 2014 | ||
| EUR miljonites | |||
| Müügitulu | |||
| Arendus | 7,9 | 6,5 | |
| Teenindus | 3,3 | 3,1 | |
| Elimineerimine | -0,5 | -0,4 | |
| Müügitulu kokku | 10,7 | 9,2 | |
| Ärikasum (EBIT) | |||
| Arendus | 1,8 | 1,9 | |
| Teenindus | -0,1 | 0,3 | |
| Jagamatud tulud-kulud | 0,1 | 0,0 | |
| Elimineerimine | -0,5 | 0,1 | |
| Ärikasum (EBIT) kokku | 1,3 | 2,3 | |
| Finantstulud ja -kulud | -0,7 | -1,1 | |
| Tulumaksukulu | -0,1 | -0,1 | |
| Puhaskasum | 0,5 | 1,1 | |
| Peamised suhtarvud | |||
| 2015 | 2014 | ||
| Puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,08 | 0,15 | |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,07 | 0,14 | |
| ROIC (jooksev 4 kvartalit) | 2,0% | 3,4% | |
| ROE (jooksev 4 kvartalit) | 4,6% | 10,7% | |
| ROA (jooksev 4 kvartalit) | 1,8% | 3,1% |
| 31.12.2015 | 31.12.2014 | ||
| EUR miljonites | |||
| Varad kokku | 24,5 | 27,0 | |
| Investeeritud kapital | 22,4 | 24,1 | |
| Netolaenud | 12,0 | 13,3 | |
| Omakapital | 9,6 | 9,1 | |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 3,22 | 2,43 | |
| Likviidsuskordaja | 0,32 | 0,47 | |
| Finantsvõimendus | 2,54 | 2,98 | |
| Laenude keskmine pikkus (aastates) | 1,7 | 2,3 | |
| Laenude keskmine intress (aastas) | 5,0% | 5,8% | |
| Töötajate arv perioodi lõpul | 178 | 189 |
Rahavood
| 2015 | 2014 | ||||
| EUR miljonites | |||||
| Äritegevuse rahavood | 2,4 | 0,4 | |||
| Investeerimistegevuse rahavood | -0,2 | 0,2 | |||
| Finantseerimistegevuse rahavood | -3,2 | 0,3 | |||
| Perioodi rahavood kokku | -1,0 | 0,9 | |||
| Raha ja raja ekvivalendid perioodi alguses | 1,7 | 0,8 | |||
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 0,7 | 1,7 |
| Jätkuvate tegevusvaldkondade müügitulu ja puhaskasum | ||||||||||||||||
| I kv 2013 | II kv 2013 | III kv 2013 | IV kv 2013 | Kokku 2013 | I kv 2014 | II kv 2014 | III kv 2014 | IV kv 2014 | Kokku 2014 | I kv 2015 | II kv 2015 | III kv 2015 | IV kv 2015 | Kokku 2015 | ||
| EUR miljonites | ||||||||||||||||
| Müügitulu | 1,7 | 3,5 | 3,5 | 2,0 | 10,7 | 1,1 | 1,1 | 1,2 | 5,8 | 9,2 | 4,4 | 2,1 | 2,1 | 2,1 | 10,7 | |
| Puhaskasum | 0,0 | 1,4 | 0,1 | 2,0 | 3,5 | 0,4 | -0,3 | 0,4 | 0,6 | 1,1 | 0,7 | 0,0 | 0,2 | -0,4 | 0,5 | |
KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / (perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv - oma aktsiad)
Investeeritud kapital = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital (perioodi lõpus)
Netolaenud = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused - raha ja raha ekvivalendid - lühiajalised investeeringud väärtpaberitesse (perioodi lõpus)
Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) = viimase nelja kvartali maksueelse kasumi ja intressikulude summa / keskmine investeeritud kapital
Omakapitali tootlus (ROE) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine omakapital
Varade tootlus (ROA) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine varad kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Likviidsuskordaja = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustused
Finantsvõimendus = varad kokku / omakapital
Töötajate arv perioodi lõpul = töölepinguga ja käsunduslepinguga kontserni jaoks töötavate isikute arv
Juhataja kommentaarid
Aasta lõppu tuleks alustada resümeega. Resümee on järgmine: olime kasumlikud ja kasvasime. Aga: neljas kvartal ning kogu aasta osutusid nõrgemaks, kui ootasime. Me ootasime kontserni aasta müügituluks 11 miljonit eurot ning puhaskasumiks 1 miljon eurot. Tegelikult saavutasime 10,7 miljonit eurot müügitulu ja ainult 0,5 miljonit eurot puhaskasumit. Juhatus ei ole selle üle uhke. Tulemusi tuleb parandada. Järgnev osa kommentaaridest on pühendatud sellele, mis on tehtud ja mis täpselt peaks olema paremini, et ettevõte areneks vajaliku kiirusega.
Teenindusdivisjon
Teenindusdivisjoni ettevõtetesse paigutatud omakapital on negatiivne ja 2015. aasta jooksul me sinna täiendavat omakapitali ei investeerinud. Divisjon tervikuna toimib kasumlikkuse piiril, kuigi riikide lõikes on tulemused erinevad. Rõõmustavalt kasumliku tulemuse tegi 2015. aastal Bulgaaria üksus. Läti turuolukorda arvestades rahuldava tulemuse saavutas Läti üksus. Kogu kontserni ainsa selgelt kahjumliku tulemuse saavutas Eesti üksus. Põhjused on ettevõtte enda sees ning lahendused juhtkonna käes. Teenindusdivisjoni Eesti osas oleme alustanud ümberkorraldusi teenusprotsesside parandamiseks, ning samuti oleme aasta lõpuks teinud muudatusi keskastme juhtkonna seas.
2016. aasta eesmärk on saavutada teenindusdivisjoni kasumlikkus tervikuna ning tõsta tema kasutegurit Arco Vara arendusprojektide ettevalmistamisel ja realiseerimisel.
Suures plaanis määrab kontserni tulemused aga arendusdivisjon, kuhu on paigutatud 100% kontserni omakapitalist. Arendusdivisjoni tulemuse määravad valdavalt selle koosseisus olevad kolm suurt sammast, milleks on (i) Madrid Blvd renditulu teeniv hoone Sofias, (ii) Manastirski korteriarendusprojekt Sofias (ja selle võimalik jätkuprojekt Izstok Parkside) ning (iii) Kodulahe korteriarendusprojekt Tallinnas.
Madrid Blvd hoone
Madrid Blvd hoone suure kontoripinna renoveerimine ja restruktureerimine seitsmeks autonoomseks pinnaks on aruande kuupäeva seisuga lõpule viidud. Käib potentsiaalsete üürnikega läbirääkimine. Rendileantava kontoripinna suuruseks (GLA) pärast restruktureerimist on kokku ca 4 700 m2, millele lisandub 113 maa-alust parkimiskohta, mida renditakse tükikaupa.
Kuna Madrid Blvd hoone kontoripindadelt IV kvartalis tulu ei teenitud, mõjutas see negatiivselt nii aasta müügitulu kui ka puhaskasumit. Saamatajäänud rendi- ja haldustasud on üle 150 tuhande euro ning mõju puhaskasumile on ligikaudu samaväärne. Neljanda kvartali renditulu vähenemine on üks põhjuseid, miks me ei saavutanud oma aastast tulu- ja kasumieesmärki.
Oleme seadnud eesmärgiks saavutada hoone kontoripindade 100%-line täituvus pikaajaliste rendilepingutega hiljemalt 2016. aasta III kvartalis.
Muus osas jätkame hoone rendipindade (sh. kaubanduspinnad ca 2 200 m2 GLA ja korterid ca 1 500 m2 GLA) tulutoovat opereerimist ning müügiks allesjäänud korterite (ca 1 700 m2 GSA) realiseerimist. Neljandas kvartalis vormistati eelmüük kahele korterile, millelt müügitulu kajastub 2016. aastal. Hoonel lasuva Piraeus panga laenukohustuse jääk on alla 10,5 miljoni euro.
Manastirski Livadi
Bloki D ehitus lõppes novembris ja kasutusloa saime 22. detsembril ehk rohkem kui kahenädalase viivitusega, võrreldes meie prognoosiga. Seetõttu nihkus edasi ka korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja üleandmine klientidele ja vastava müügitulu konteerimine raamatupidamises. Üleandmine ja müügitulu konteerimine jääb 2016. aasta esimesse kvartalisse. Neljanda kvartali müügitulu Manastirski D blokist oli 628 tuhat eurot, viivitusest tingitud negatiivne mõju 2015. aasta müügitulule on üle 800 tuhande euro ja puhaskasumile üle 300 tuhande euro. Hea uudis on see, et neljandas kvartalis saamata jäänud tulu ja kasum kandus edasi 2016. aasta esimesse kvartalisse. Viivitus on veel elav näide sellest kui haavatavad on kontserni tulemused ja peamised kasumlikkust näitavad suhtarvud (nagu ROE ja ROA) aja kaotuse tõttu, isegi nii lühikesel perioodil kui 2 nädalat.
2015. aasta lõpu seisuga oli eelmüügilepingutega kaetud 95% bloki D korteritest. Aruande avalikustamise päeva seisuga on kogu Manastirski projekt välja arendatud ning arenduseks võetud pangalaen UniCredit Bulbankile täies osas tasutud. Ainuüksi bloki D oodatud vaba rahavoog kontsernile ületab kaks miljonit eurot.
Alates 2016. aasta esimesest kvartalist saame Manastirskis tegeleda ainult allesjäänud laoseisu realiseerimisega. Eesmärk on viimased tooted maha müüa 2016. aasta jooksul ning põhitähelepanu koondada jätkuprojekti alustamisele esimeses kvartalis. Hetkel välja valitud jätkuprojektiks on Izstok Parkside, mille omandamiseks vajalikke eeltingimusi ei ole krundi müüja veel täitnud.
Kodulahe
Meie pikaajalised jõupingutused kandsid aasta lõpuks vilja ning saime valida erinevate pakkujate seast välja nii parima finantseerimispakkumise kui ka parima ehituspakkumise tegija Kodulahe projekt I etapile Tallinnas. Finantseerimis- ja ehituslepingute allkirjastamine toimus aruandepäeva järgselt, veebruaris 2016.
Kodulahe projekti esimese etapi maht on 130 korterit ja äripinda (GSA ca 8700 m2), millele lisanduvad parkimiskohad ja panipaigad. Kogu esimese etapi ehitusmaht (GBA) ületab 15 000 m2. Esimese etapi oodatav müügitulu ületab 15 miljonit eurot ning võlaõiguslike müügilepingute sõlmimist alustati veebruaris 2016.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Arco Vara on Kodulahega tagasi Tallinna korteriarendusturul. Tallinna turg on vähem tormiline ja tihedama konkurentsiga võrreldes Sofiaga, kuid ka siin on võimalik raha teenida.
Muud arendussuunad
Ülaltoodud kolme arendusprojekti kõrval oleme võtnud kaks lisasihti: A. realiseerida kõik varad, mis ei ole koheselt tootmisküpsed või mille arendusmaht on liiga väike. Ajalooliselt kogunenud maapanga realiseerimine võimaldab meil oma jõud arenduseks konsolideerida ning tegeleda ainult meile olulisega ning B. käivitada Sofias Arco kinnisvarafond (Arco REIT), et Arco Vara juhtimisel kaasata võõrkapitali ning jätkata Bulgaarias suurte arendusprojektide otsimist ja elluviimist võõrkapitaliga, kasutades seejuures ära Arco Vara enda meeskonna oskusteavet ja renomeed.
Varade realiseerimisel oli edukas 2015. aasta sügis, kui müüsime kasumlikult kaks arendusprojekti: Instituudi tee kinnistud Harku vallas ning Suur-Sepa kinnistu Pärnus. Väärib märkimist, et müügimeeskonnale müügikorralduse andmise hetkest kuni kinnistute eest raha laekumiseni kulus vähem kui kolm nädalat. See annab meile lihtsalt kindlust, et bilansis olev vara on konservatiivselt hinnatud. Jätkame muu kinnisvara realiseerimist, võimalusel saavutades eelnevalt detailplaneeringu kehtestamise või muu väärtustamise. Neljandas kvartalis jõustus näiteks Tallinnas, Liimi 1b kinnistu detailplaneering, kuhu on lubatud kuni 8-korruselise büroohoone ehitus.
Arco REIT projekt on kulgenud oodatud tempos. Vahetult peale aastaaruande avalikustamise kuupäeva saab Arco REIT-ist Sofia börsil noteeritud ettevõte, milles Arco Varal on ainuosalus (aasta lõpu seisuga oli osalus veel 70%) ning mille osakapitali oleme paigutanud 332 tuhat eurot. Järgmine samm on täiendava osakute noteerimisprospekti registreerimine ja võõrkapitali kaasamine fondi 2016. aasta jooksul, et alustada sisulist tegevust aasta lõpus.
Kokkuvõtteks
Võtan kokku selle, millega alustasin: 2015. aasta kasum 0,5 miljonit eurot ei vasta juhatuse ootustele (1 miljon eurot).
Lisaks eelpoolkirjeldatud puhaskasumi mõjutajatele (edasilükkunud Manastirski D müük: negatiivne mõju ca 300 tuhat eurot; ning saamatajäänud Madrid Blvd renditulu IV kvartalis: negatiivne mõju ca 150 tuhat eurot) on veel üks raamatupidamislik kasumi vähendaja, mille põhjustajaks on juhatusele 2013. aastal antud optsioon 390,000 Arco Vara aktsia omandamiseks 2016. aasta jooksul hinnaga 70 senti aktsia kohta.
Vastavalt IFRS-i regulatsioonidele peab ettevõte kajastama kasumiaruandes ka juhatusele väljastatud aktsiaoptsiooni mõju ettevõtte kasumile, ning mõju tuleb vastavalt ette kirjutatud metoodikale hinnata aktsiate omandamise nominaalhinna (70 senti) ja metoodika kohaselt määratud hinna (1,46 senti) erinevusena, mille katteks tuli moodustada eraldis, ning mis bilansis väljendub omakapitali reservina. Nimetatud reservi moodustamisega seotud kulu jaguneb 2,5 aastale alates optsiooni andmisest juulis 2013 kuni optsiooni kasutamise võimaluse tekkeni 1. jaanuarist 2016. 2015. aasta kanda jääb kogu eraldisest 119 tuhat eurot. 2016. aasta ja järgnevate aastate kasumit juhatusele antud optsioon ei mõjuta.
Olles ise osaline nimetatud raamatupidamisliku kahjumi tekkes, märgib juhatus siiski, et sisulist kahju ei ole sündinud. Optsiooni realiseerimisega kaasneb juhatuse liikme kohustus ettevõttesse 273 tuhat eurot aktsiakapitalina sisse maksta, millega ettevõtte rahaline seis tugevneb. Optsiooni realiseerimine ei anna juhatusele õigust ettevõttest raha välja võtta.
2016. aasta Arco Vara müügituluks prognoosib juhatus 10,3 miljonit eurot ja puhaskasumiks 0,8 miljonit eurot. Erinevalt 2015. aastast, kui ehitusfaasis oli üks arendusprojekt müügitulu potentsiaaliga 4-5 miljonit eurot (Manastriski D Sofias), peaks 2016. aastal ehitusfaasis olema juba kaks arendusprojekti potentsiaalse müügituluga ca 20 miljonit eurot (Kodukolde I etapp Tallinnas ja Manastirski jätkuprojekti Sofias). See positiivne dünaamika peaks selgelt kajastuma 2017. aasta tulemustes.
TEENINDUSDIVISJON
Teenindusdivisjoni müügituluks kujunes 2015. aastal 3 254 tuhat eurot (2014. aastal: 3 139 tuhat eurot), sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 467 tuhat eurot (2014. aastal: 451 tuhat eurot). Teenindusdivisjoni põhitegevuste (kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused) müügitulu oli 2015. aastal 2 926 tuhat eurot, ehk 2% rohkem kui eelmise aastal. Müügitulu näitab korralikku kasvu Bulgaarias: aastases võrdluses on kasv 39%. 10% kasvas müügitulu ka Eesti büroos. Tugevas languses on põhiteenuste müügitulu Läti kinnisvarabüroos, vähenedes aasta võrdluses 23%.
Kinnisvarabüroode müügikäive vahendusest ja hindamisest
| 2015 | 2014 | Muutus % | |||
| EUR tuhandetes | |||||
| Eesti | 1 282 | 1 166 | 10% | ||
| Läti | 898 | 1 170 | -23% | ||
| Bulgaaria | 746 | 536 | 39% | ||
| Kokku | 2 926 | 2 872 | 2% |
2015. aastal töötasid nii Eesti kui Läti kinnisvarabüroo kahjumiga, vastavalt 209 tuhat ja 73 tuhat eurot (2014. aastal saadi puhaskasumit vastavalt 48 tuhat ja 65 tuhat eurot). Eesti büroo kasumlikkuse langus 2015. aastal on tingitud eelkõige turundus- ja IT-kulude olulisest kasvust: eesmärgiks on seatud müügikäibes kõrgemale tasemele jõudmine ning seeläbi ka kasumi tõstmine. Müügikäivet aitab tõsta suurem tuntus ja kontaktide arv, kliendikesksem andmetöötlus ja nutikam töökeskkond. Bulgaaria büroo puhaskasum oli 2015. aastal 109 tuhat eurot (2014. aastal: 90 tuhat eurot).
Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenusele ka kinnisvara haldamise ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2015. aastal oli 141 tuhat eurot, sealhulgas 105 tuhat eurot oli kontsernisisene (2014. aastal: vastavalt 148 tuhat ja 105 tuhat eurot). Majutusteenuse müügitulu oli 2015. aastal 132 tuhat eurot (2014. aastal: 74 tuhat eurot). Majutusteenuste müük kasvas 2015. aastal võrreldes eelmise aastaga koguni 78%.
Teenindusdivisjonis hõivatud inimeste arv on 2015. aastal vähenenud 165-le, see on 11 inimest vähem kui 2014. aasta lõpus. Töötajate arv on vähenenud Eestis ja Lätis ning kasvanud Bulgaarias.
ARENDUSDIVISJON
Arendusdivisjoni müügitulu oli 2015. aastal 7 947 tuhat eurot (2014. aastal: 6 503 tuhat eurot). Arenduse müügitulu suur kasv tuleneb eelkõige kontserni enda arendusprojektides kinnisvara müügist: 2015. aastal kokku 7 019 tuhat eurot (2014. aastal: 5 414 tuhat eurot).
Muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2015. aastal oli 838 tuhat eurot (2014. aastal 953 tuhat eurot). Renditulu vähenes 2015. aastal, kuna osa rendilepinguid lõppesid III kvartalis, peale mida rendipinnad renoveeriti. 2016. esimeses pooles seisab ees uute rentnike leidmine. Senine renditulu tase on plaanis taastada hiljemalt 2016. aasta III kvartalis.
Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2015. aastal 1 790 tuhat eurot, 2014. aastal teeniti ärikasumit 1 942 tuhat eurot.
2015. aasta detsembriks valmis Sofias Manastirski Livadi projekti III etapi kortermaja, kasutusluba saadi 22. detsembril. 2015. aasta lõpus jõuti klientidele kätte anda 13 korterit, mis müügitulus väljendatuna vastab 628 tuhandele eurole. 31.12.2015 seisuga oli müüdud või eelmüüdud 76 korterit 80-st ja üks äripind kaheksast.
2015. aastal müüdi kontserni Bulgaaria projektides kokku 92 korterit ja äripinda (2014. aastal: kokku 63). 2015. aasta lõpu seisuga jäi Manastirski LIvadi esimesest kahest esimesest etapist (blokid C ja AB) müüa veel kaks äripinda ja mõned parkimiskohad. Madrid Blvd kompleksis Sofias on müümata veel 26 korterit ja 113 parkimiskohta. Madridi müümata korteritest 16 teenivad kontsernile tulu majutusteenusega. Lisaks renditakse välja ka seni müümata parkimiskohti.
Lätis müüdi 2015. aastal neli viimast Bišumuiža-1 projekti korterit, millega võib selle projekti lugeda lõppenuks kontserni jaoks. Lisaks müüdi Lätis 2015. aastal ka üks Marsili elamukrunt. Müüa on jäänud veel 14 Marsili elamukrunti, neist ühele vormistati eelmüügileping 2015. aasta detsembris.
Kodulahe projektis Tallinnas oli seatud 2015. aasta eesmärgiks projekti esimese etapi, 125 korteri ja 5 äripinnaga kortermaja, ehituse alustamine hiljemalt IV kvartalis. Projekteerimine viidi lõpuni, ehitusluba saadi kortermajale septembri lõpus. Detsembri lõpuks valiti välja ehituse peatöövõtja ja ehituse finantseerija, vastavate lepingute sõlmimine jäi peale aruandepäeva, veebruari 2016. Samal ajal sõlmiti ka esimesed korterite eelmüügilepingud. Kortermaja ehitus algas 2016. aasta märtsis.
Juunis 2015 soetati kontserni maapanka üks väiksem korterelamu rajamiseks sobiv krunt Pärnu kesklinnas, Suur-Sepa tänaval. Pärast kortermaja eskiisprojekti koostamist müüdi krunt oktoobri alguses kasumiga edasi. Samuti oktoobri alguses müüs kontsern teisegi väiksema arenduse, 2014. aasta veebruaris soetatud Instituudi tee elamuarenduse projekti. Ka seda projekti oli vahepeal väärtustatud kortermajade eskiisprojekti koostamisega. Väiksemate projekti müük kannab endas eesmärki keskenduda kõige olulisematele projektidele Eestis ja Bulgaarias.
31.12.2015 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest, sama palju kui 2014. aasta lõpus.
ARCO VARA AKTIIVSETE PROJEKTIDE KOONDTABEL 31.12.2015
| Projekti nimi | Aadress | Toote peamine liik | Projekti etapp | Kinnistu suurus m2 | Kogu müüdav/renditav pind ülevalpool maapinda | Ühikute arv ülevalpool maapinda |
| Manastirski A/B | Manastirski, Sofia | korterid | S5 | - | 140 | 2 |
| Manastirski D | Manastirski, Sofia | korterid | S5 | - | 5 832 | 75 |
| Madrid Blvd | Madrid Blvd, Sofia | Rent: kaubandus/kontor | S5/S6 | - | 7 350 | 21 |
| Madrid Blvd | Madrid Blvd, Sofia | korterid | S5/S6 | - | 3 216 | 28 |
| Marsili elamukrundid | Marsili, Riia lähedal | elamukrundid | S5 | - | 25 389 | 14 |
| Marsili elamukrundid | Marsili, Riia lähedal | elamukrundid | S2 | 120 220 | <120 220> | <68> |
| Kodulahe I etapp | Lahepea tn 7, Tallinn | Korterid | S3 | 6 102 | 8 732 | 130 |
| Kodulahe II-V etapp |
Lahepea, Soodi, Pagi tn, Tallinn |
Korterid | S2 | 22 396 | <13 300> | <200> |
| Lehiku vaipelamu | Lehiku 21,23 Tallinn | Korterid | S2 | 5 915 | <1 100> | <5> |
| Liimi | Liimi 1b, Tallinn | Rent: kontor | S2/S5 | 2 463 | <6 500> | 1 |
| Viimsiranna | Haabneeme, Viimsi vald | kontor/kaubandus | S3/S5 | 14 174 | 500 | 1 |
Märkus: Tabelis toodud väärtused mis on paigutatud märkide <> vahele, tähistavad oodatavat mahtu, sest arendusprojekt on alles S1 või S2 etapis ja tegelikku ehitusõigust või ehitusprojekti pole veel. Tabel ei kajasta maa-aluseid müüdavaid või renditavaid mahte, sealhulgas parkimiskohti ja panipaiku. Tabel ei anna täielikku ülevaadet kontserni maapangast.
Projekti etappide kirjeldus
S1: Kinnistu soetatud
S2: Ehitusõiguse menetlus
S3: Projekteerimine jm ettevalmistustööd
S4: Ehitus
S5: Turundus ja müük
S6: Kinnisvara haldus, rent
PERSONAL
Kontserni heaks töötavate inimeste arv oli 31.12.2015 seisuga 178 (31.12.2014 seisuga: 189). 2015. aasta tööjõukulu oli 2,7 miljonit eurot (2014. aastal: 2,5 miljonit eurot).
Kontserni emaettevõtte juhatajale ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2015. aasta 108 tuhat eurot (2014. aastal: 102 tuhat eurot).
Juhatus
Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild. Septembris 2015 toimunud nõukogu koosolekul pikendati juhataja volitusi kolme aasta võrra, oktoobrini 2018.
Nõukogu liikmed
31.12.2015 seisuga on Arco Vara AS nõukogu 5-liikmeline. 2014. aasta lõpus oli nõukogu veel 7-liikmeline. 10. veebruaril 2015 toimunud erakorralisel üldkoosolekul kutsuti senine nõukogu täies koosseisus tagasi ja valiti uus 5-liikmeline nõukogu. Eelmisest nõukogu koosseisust jätkavad Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Rain Lõhmus ning uued nõukogu liikmed on Steven Yaroslav Gorelik ja Kert Keskpaik. Uues nõukogus ei jätka eelmise nõukogu liikmed Toomas Tool, Arvo Nõges, Aivar Pilv ja Stephan David Balkin.
SOTSIAALNE VASTUTUS
Arco Vara põhitegevusalad on kinnisvaraarendus ning kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused. Meie sotsiaalsel vastutusel on seetõttu mitu olulist mõõdet.
Esiteks, kinnisvara hindamise teenust kasutab ühiskond valdavalt kas laenutagatiste hindamisel. Nii tootmine kui tarbimine, ja selle osana kinnisvaraturg põhineb suures osas laenusuhetel. Laenusuhted omakorda põhinevad tagatistel. Kinnisvarale kui tagatise väärtusele antud eksperthinnang mõjutab seega laenuandja otsust oma riskide kaalumisel ja laenuturule kapitali paiskamisel. Liiga optimistlik hinnangupoliitika võib aidata luua kinnisvara hinnamulli ja vastutustundetut laenamist. Liiga konservatiivne hinnangupoliitika võib pidurdada turu normaalset toimimist ja kasvu. Kontserni poolt ainuüksi Eestis hinnatud kinnisvara koguväärtus ületab aasta baasil 200 miljonit eurot ning on laenu- ja kinnisvaraturu tasakaalustatud toimimise suhtes seetõttu arvestatava mõjuga. Seetõttu on kontserni poliitika selline, et ekspertarvamusi annavad vastava kutsetunnistusega hindajad, kes juhinduvad oma kutseala ja kutseorganisatsiooni kehtestatud miinimumreeglitest ning kontsernisisestest täiendavatest reeglitest. Hinnatava objektiga seoses osutatud teenuste ajalugu säilitatakse Arco Vara andmebaasis muuhulgas objektivaates, so. ühe objekti osas on näha kõik selle objekti suhtes varasemalt väljastatud ekspertarvamused, millega peaks olema paremini tagatud hinnangute järjepidevus.
Teiseks, kinnisvara vahendusteenuse lisaväärtus tekib sellest, et inimeste vahel vahendatakse tõest ja asjatundlikku informatsiooni. Maaklerteenuse lisaväärtus, võrreldes kinnisvaraportaali vahendusteenusega, seisneb nii vahendatava informatsiooni hulgas kui ka kontrollituses ja tõepärasuses. Maakleri roll on esindada informatsiooni kokkupanemisel ja kontrollimisel nii oma kliendi (kes tehingu algatab) kui ka tehingu võimaliku vastaspoole huve, nii et tehingu sõlmimisel oleks mõlemal tehingupoolel kõikides olulistes küsimustes võrdne ja kontrollitud informatsioon. Seetõttu on kontserni poliitika vahendusteenuse puhul alati selline, et vahendusse võetakse ainult maakleri poolt eelnevalt kontrollitud tehingukõlbulikku kinnisvara. Tehingukõlbulikkus tähendab sõltuvalt vara liigist nii vara enese eelkontrolli, juriidilist eelkontrolli kui ka tehingu algatanud isiku kontrolli (näiteks, kas tegemist on omanikuga). Arco Vara ei vahenda vastavalt tema standarditele kontrollimata kinnisvaratehinguid.
Kolmandaks ja kõige peamiselt: kontserni arendatavad kinnisvaratooted mõjutavad nii tuleviku linnade väljanägemist kui ka kasutusfunktsioone. Seetõttu kaalume alati lisaks ärilistele aspektidele oma tegevuse laiemat mõju ning püüame saavutada maksimaalse positiivse tulemuse järgmistes valdkondades:
- üldplaneering ja elukeskkonna kujundamine (mitte üksiku hoone kujundamine);
- arhitektuurne lahendus kui kõige pikaajalisema toimega inimesi mõjutav vorm;
- ruumiplaneering;
- tehnoloogiline nihutamine ehk iga järgmine arendustoode peaks olema kasvulavaks mõnele uuele tehnoloogiale, me ei tee kogu aeg samu asju;
- ehituskvaliteet ja kasutuskulude optimeerimine s.o. meie huvi on arendada pikaajalise kasutusväärtusega tooteid, mis kestaksid põlvest põlve.
Arco Vara pöörab sotsiaalse vastutuse raames erilist tähelepanu oma töötajate heaolule ning nende töötingimuste parandamisele - 2015. aastal uuendasime kontoreid ja korraldasime ühisüritusi. Oma igapäevatöös lähtume keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest, kasutades eeskätt digitaalseid võimalusi – digiallkirja, digitaalset arhiveerimist ning büroosisest andmetöötlust ilma füüsiliste andmekandjateta.
Me innustame ja julgustame oma inimesi osalema vabatahtlikena heategevusprojektides ning panustama keskkonnaalgatustesse. Meie inimesed osalevad nii lastekodulaste aitamises kui ka tegemistes kogukonna hüvanguks.
AKTSIA JA AKTSIONÄRID
Arco Vara AS-il on emiteeritud kokku 6 117 012 lihtaktsiat nominaalväärtusega 0,7 eurot aktsia kohta. Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad NASDAQ OMX Tallinna börsil. 31.12.2015 seisuga on ettevõttel kokku 1 600 aktsionäri (31.12.2014 seisuga: 1 668), sealhulgas 1 381 eraisikust aktsionäri (31.12.14 seisuga: 1 441 eraisikut). Aktsia hind sulgus tasemel 1,15 eurot, olles 2015. aastal tõusnud 39% (aktsia sulgemishind 2014. aasta lõpus oli 0,828 eurot). Perioodi jooksul oli aktsia kõrgeim tehinguhind 1,29 eurot ja madalaim hind 0,83 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 31.12.2015 seisuga 7 035 tuhat eurot ja aktsia P/E suhe 15,8 (31.12.2014 seisuga vastavalt: 5 065 tuhat eurot ja 5,5).
| Suuremad osanikud 31.12.2015 seisuga | Aktsiate arv | Osalus % |
| NORDEA BANK FINLAND PLC klient | 862 820 | 14,1% |
| AS Lõhmus Holdings | 602 378 | 9,8% |
| Gamma Holding Investment OÜ | 565 356 | 9,2% |
| Alarmo Kapital OÜ | 489 188 | 8,0% |
| LHV PENSIONIFOND L | 389 765 | 6,4% |
| FIREBIRD REPUBLICS FUND LTD | 356 428 | 5,8% |
| OÜ HM Investeeringud | 325 505 | 5,3% |
| FIREBIRD AVRORA FUND, LTD. | 185 800 | 3,0% |
| LHV PENSIONIFOND XL | 173 583 | 2,8% |
| FIREBIRD FUND L.P. | 150 522 | 2,5% |
| Teised aktsionärid | 2 015 667 | 33,0% |
| Kokku | 6 117 012 | 100,0% |
|
Juhatuse ja nõukogu liikmete aktsiapositsioonid seisuga 31.12.2015 |
Ametikoht | Aktsiate arv | Osaluse % |
| Rain Lõhmus (AS Lõhmus Holdings) | Nõukogu liige | 602 378 | 9,8% |
| Tarmo Sild ja Allar Niinepuu (Alarmo Kapital OÜ) | Juhatuse liige/nõukogu liige | 489 188 | 8,0% |
| Hillar-Peeter Luitsalu (OÜ HM Investeeringud, lähikondsed) | Nõukogu esimees | 364 259 | 6,0% |
| Kert Keskpaik (eraisikuna ja läbi K Vara OÜ) | Nõukogu liige | 194 633 | 3,2% |
| Steven Yaroslav Gorelik ¹ | Nõukogu liige | 3 150 | 0,1% |
| Kokku | 1 653 608 | 27,0% |
¹ - Lisaks on Steven Yaroslav Gorelik fondijuhina seotud Arco Vara osalust omava kolme investeerimisfondiga (Firebird Republics Fund Ltd, Firebird Avrora Fund Ltd ja Firebird Fund L.P), mis kokku omavad 692 750 Arco Vara aktsiat (kokku 11,3% osalus).
PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS
Strateegiline risk
Enamus kontserni omakapitalist on paigutatud arendustegevusse. Arendustegevuses on kontsern keskendunud peamiselt elukondliku kinnisvara arendusele. Elukondliku kinnisvara arendustsükkel alates algusest (maa soetamine) kuni lõpuni (lõpptoodete müük tarbijani) kestab aastaid, hõlmates planeerimismenetlust, projekteerimist, ehitust ja müüki. Omakapital investeeritakse valdavalt tsükli algusetapis (maa soetamine) eeldusel, et teatud liiki arendustoote järele tekib tulevikus nõudlus. Kuivõrd arendustoote nõudlus põhineb valdavalt prognoosil ja mitte tehingul, siis on kontserni põhiriskiks omakapitali paigutamine sellisesse arendusprojekti, mille järele tulevikus nõudlus puudub, või on oodatust nõrgem, või oodatust erinev.
Riski maandamiseks (i) paigutab kontsern omakapitali erinevatesse arendusprojektidesse ning erinevatel turgudel (2016: Tallinn ja Sofia), (ii) monitoorib jooksvat nõudlust ja pakkumist oma koduturgudel ning (iii) kasutab võimalusi investeeringu tegemise hetke ja nõudluse tekkimise hetke lähendamiseks - sõlmib ostjatega eellepinguid, hangib maad omakapitali paigutamiseta või seda edasi lükates, kasutab erinevaid projekti finantseerimise võimalusi selleks omakapitali kasutamata.
Krediidirisk
Kontserni krediidiriskid tulenevad peamiselt kahest allikast: kinnisvara arendustegevusest ning deposiitide hoidmiseks kasutatavate pankade usaldusväärsusest. Kuna paljude kinnisvaratehingute puhul toimub tehingu vastaspoole finantseerimine läbi krediidiasutuste, tehakse tehingupartneri riski maandamiseks koostööd ka erinevate tehinguid finantseerivate pankadega. Samuti ei hoita raha ja raha ekvivalente ainult ühes pangas. Eelnevast tulenevalt hindab kontsern krediidiriski enda jaoks olulises osas maandatuks.
Likviidsus- ja intressirisk
Kõik kontserni laenulepingud on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2015. aastaga vähenenud 2,3 miljoni euro võrra. Seisuga 31.12.2015 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 12,8 miljonit eurot, millest 2,3 miljonit eurot kuulub tasumisele lähima 12 kuu jooksul. Samas on kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo 31.12.2015 seisuga 0,7 miljonit eurot (31.12.2014 seisuga: 1,7 miljonit eurot). 2015. aastal tasuti intressikandvatelt kohustustelt 0,8 miljonit eurot intresse (2014. aastal 1,1 miljonit eurot). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 31.12.2015 seisuga 5,0%, see on vähenenud 0,8 protsendipunkti võrra võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga. Laenukohutuste keskmise intressimäära languse põhjuseks on keskmisest kõrgema intressimääraga võlakirjade ennetähtaegne lunastamine veebruaris 2015. Täiendavat mõju on avaldanud ka EURIBOR-i langemine alla nullmäära.
Valuutarisk
Teenuste ostu- ja müügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse nõudmiseni ja lühiajalise tähtajaga euro hoiustel.
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| Lisa | 2015 | 2014 | |||
| EUR tuhandetes | |||||
| Jätkuvad tegevusvaldkonnad | |||||
| Müügitulu enda kinnisvara müügist | 7 019 | 5 414 | |||
| Müügitulu teenuste müügist | 3 633 | 3 744 | |||
| Müügitulu kokku | 5,7 | 10 652 | 9 158 | ||
| Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu | 8 | -6 865 | -5 902 | ||
| Brutokasum | 3 787 | 3 256 | |||
| Muud äritulud | 9 | 80 | 37 | ||
| Turustuskulud | 10 | -530 | -324 | ||
| Üldhalduskulud | 11 | -2 020 | -1 811 | ||
| Muud ärikulud | 9 | -151 | -82 | ||
| Kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisest | 20 | 95 | 0 | ||
| Kasum varude allahindluse tühistamisest | 19 | 0 | 572 | ||
| Kahjum ühisettevõtetega seotud tehingutelt | 12 | 0 | -27 | ||
| Kasum tütarettevõtte müügist | 12,31 | 0 | 662 | ||
| Ärikasum | 1 261 | 2 283 | |||
| Finantstulud- ja kulud | 13 | -666 | -1 062 | ||
| Kasum enne tulumaksu | 595 | 1 221 | |||
| Tulumaksukulu | 14 | -135 | -75 | ||
| Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest | 460 | 1 146 | |||
| Lõpetatud tegevusvaldkond | |||||
| Kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast | 31 | -15 | -324 | ||
| Aruandeperioodi puhaskasum | 445 | 822 | |||
| Emaettevõtte omanike osa puhaskasumis | 467 | 803 | |||
| Mitte-kontrolliva osaluse osa puhaskasumis | -22 | 19 | |||
| Aruandeperioodi koondkasum | 445 | 822 | |||
| Emaettevõtte omanike osa koondkasumis | 467 | 803 | |||
| Mitte-kontrolliva osaluse osa koondkasumis | -22 | 19 | |||
| Aktsia puhaskasum | 15 | ||||
| - tava | 0,08 | 0,15 | |||
| - lahustatud | 0,07 | 0,14 |
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| Lisa | 31.12.2015 | 31.12.2014 | ||
| EUR tuhandetes | ||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 17 | 745 | 1 691 | |
| Nõuded ja ettemaksed | 18 | 679 | 1 205 | |
| Varud | 19 | 12 818 | 11 970 | |
| Käibevara kokku | 14 242 | 14 866 | ||
| Nõuded ja ettemaksed | 18 | 0 | 5 | |
| Kinnisvarainvesteeringud | 20 | 9 513 | 11 585 | |
| Materiaalne põhivara | 21 | 489 | 434 | |
| Immateriaalne põhivara | 21 | 229 | 113 | |
| Põhivara kokku | 10 231 | 12 137 | ||
| VARAD KOKKU | 24 473 | 27 003 | ||
| Laenukohustused | 22 | 2 345 | 3 194 | |
| Võlad ja saadud ettemaksed | 23 | 1 935 | 2 659 | |
| Eraldised | 24 | 146 | 274 | |
| Lühiajalised kohustused kokku | 4 426 | 6 127 | ||
| Laenukohustused | 22 | 10 417 | 11 826 | |
| Pikaajalised kohustused kokku | 10 417 | 11 826 | ||
| KOHUSTUSED KOKKU | 14 843 | 17 953 | ||
| Aktsiakapital | 25 | 4 282 | 4 282 | |
| Ülekurss | 25 | 292 | 292 | |
| Kohustuslik reservkapital | 25 | 2 011 | 2 011 | |
| Muud reservid | 15 | 298 | 179 | |
| Jaotamata kasum | 2 656 | 2 250 | ||
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 9 539 | 9 014 | ||
| Mittekontrolliv osalus | 91 | 36 | ||
| OMAKAPITAL KOKKU | 9 630 | 9 050 | ||
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 24 473 | 27 003 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| Lisa | 2015 | 2014 | |||
| EUR tuhandetes | |||||
| Laekumised klientidelt | 13 770 | 10 812 | |||
| Tasumised tarnijatele | -7 679 | -8 945 | |||
| Tulumaksu tasumine kasumilt | -197 | -4 | |||
| Muude maksude tasumine ja maksutagastused (neto) | -2 399 | -341 | |||
| Väljamaksed töötajatele | -1 015 | -866 | |||
| Muud tasumised ja laekumised äritegevusest | 9 | -41 | |||
| Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood (neto) | -15 | -250 | |||
| RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU | 2 474 | 365 | |||
| Tasumised materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel | -196 | -71 | |||
| Tütarettevõtte müük | 6 | 0 | 10 | ||
| Sidusettevõtte müük | 0 | 1 | |||
| Antud laenud | 0 | -3 | |||
| Tagatisdeposiitide avamine | 0 | -438 | |||
| Tagatisdeposiitide vabanemine | 0 | 701 | |||
| Saadud intressid | 4 | 5 | |||
| RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU | -192 | 205 | |||
| Saadud laenud | 22 | 2 734 | 4 885 | ||
| Laenukohustuste tagasimaksed | 22 | -5 025 | -4 800 | ||
| Makstud intressid | -788 | -1 091 | |||
| Makstud dividendid | -61 | 0 | |||
| Aktsiakapitali emissioonil laekunud | 25 | 0 | 1 375 | ||
| Muud tasumised finantseerimistegevusest | -88 | -76 | |||
| RAHAVOOD FINANTSEERIMISEGEVUSEST KOKKU | -3 228 | 293 | |||
| RAHAVOOD KOKKU | -946 | 863 | |||
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 17 | 1 691 | 818 | ||
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -946 | 863 | |||
| Raha ja raha ekvivalentide muutus tütarettevõtte ostul | 6 | 0 | 10 | ||
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 17 | 745 | 1 691 |
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | Mitte-kontrolliv osalus | Omakapital kokku | |||||||||
| Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital | Muud reservid | Jaotamata kasum | Kokku | ||||||
| EUR tuhandetes | |||||||||||
| Saldo 31.12.2013 | 3 319 | 0 | 2 011 | 60 | 1 452 | 6 842 | 12 | 6 854 | |||
| Aruandeperioodi koondkasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 803 | 803 | 19 | 822 | |||
| Tehingud omanikega: | 963 | 292 | 0 | 119 | -5 | 1 369 | 5 | 1 374 | |||
| Aktsiakapitali suurendamine | 963 | 292 | 0 | 0 | 0 | 1 255 | 0 | 1 255 | |||
| Muutus mittekontrollivas osaluses | 0 | 0 | 0 | 0 | -5 | -5 | 5 | 0 | |||
| Muude reservide moodustamine | 0 | 0 | 0 | 119 | 0 | 119 | 0 | 119 | |||
| Saldo 31.12.2014 | 4 282 | 292 | 2 011 | 179 | 2 250 | 9 014 | 36 | 9 050 | |||
| Saldo 31.12.2014 | 4 282 | 292 | 2 011 | 179 | 2 250 | 9 014 | 36 | 9 050 | |||
| Aruandeperioodi koondkasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 467 | 467 | -22 | 445 | |||
| Tehingud omanikega: | 0 | 0 | 0 | 119 | -61 | 58 | 77 | 135 | |||
| Dividendide maksmine | 0 | 0 | 0 | 0 | -61 | -61 | 0 | -61 | |||
| Muutus miite-kontrollivas osaluses | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 77 | 77 | |||
| Muude reservide moodustamine | 0 | 0 | 0 | 119 | 0 | 119 | 0 | 119 | |||
| Saldo 31.12.2015 | 4 282 | 292 | 2 011 | 298 | 2 656 | 9 539 | 91 | 9 630 | |||
Arco Vara AS-i 2015. majandusaasta aruande täistekst on avalikustatud Arco Vara AS-i veebilehel www.arcorealestate.com ja failina lisatud ka sellele teatele.
Marek Pontus
Finantsjuht
Arco Vara AS
Tel: +372 614 4662
marek.pontus@arcovara.ee
