AS Ekspress Grupp: 2016.aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne


Tallinn, Eesti, 2016-04-29 15:05 CEST (GLOBE NEWSWIRE) --  

Kontserni 2016. aasta I kvartali tulemused kokku olid vastavuses ettevõtte juhtkonna ootustega. Kontserni konsolideeritud käive ulatus 14,4 miljoni euroni,  ületades eelmise aasta käivet 2%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga EBITDA küll vähenes 18% ehk 0,3 miljonit eurot, ulatudes 1,2 miljoni euroni, kuid saavutas ettevõtte enda prognoositud tulemuse. Kontserni puhakasumiks kujunes 0,3 miljonit eurot, mis oli 44% vähem kui eelmisel aastal kuid ületas ettevõtte prognoosi 3% võrra. Nimetatud numbritesse on arvatud ka meie ühisettevõtete (AS SL Õhtuleht, AS Ajakirjade Kirjastus ja AS Express Post) tulemused 50% ulatuses. Eelmisest aastast nõrgem EBITDA ning puhaskasum olid eelkõige tingitud meediasegmendi tihedas konkurentsisituatsioonis teadlikult kasvatatud kulubaasist ning Leedu reklaamituru aeglasest käivitumisest aasta alguses. 2015.aasta I kvartalisse jäid valimised nii Eesti kui ka Leedus, mistõttu olid ka meie ootused  reklaamikäibe osas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksemad.  

 

Meedia segment kasvatas võrreldes eelmise aastaga käivet tervikuna 3%, sh tulu digitaalsetest ja online kanalitest 8%. EBITDA võrreldes eelmise aastaga kahanes, saavutades tulemuseks napid 34 tuhat eurot. Meediasegmendi nõrgem tulemus I kvartalis oli tingitud peamiselt Leedu Delfi aeglasest aasta algusest, kus kahe esimese kuuga jäädi eelmisele aastale tulemuses alla ca 260 tuhat eurot. Alates märtsist on toimunud aga äritegevuse elavnemine ning kvartali viimasel kuul ületas Leedu Delfi eelmise aasta tulemust juba ligi 60 tuhande euroga. Usume, et Leedu Delfi suudab aasta jooksul I kvartali mahajäämuse tagasi teenida. Eelmise aasta jooksul tõusnud kulubaasi tõttu jäi ka Läti Delfi I kvartali tulemus alla eelmisele aastale, kuid ületas ettevõtte enda prognoose. Vaatamata sellele, ootame mõlemalt ettevõttelt aasta baasil siiski kasvu.  Ekspress Meedia on taas näidanud tublit tulemust nii käibe kui ka kasumi kasvus, kusjuures vaatamata eelmise aasta väga tugevale baasile, kus online käive näitas 20-30% suurust kasvu, suudeti online käivet taas suurendada 7%. Samuti võib uhkust tunda printreklaam 3% ja tellimus ning üksikmüügitulude 6% kasvu osas.

 

Meedia segmendi prioriteetideks on jätkuvalt innovatsioon nii erinevate toodete kui ka tehniliste platvormide arendamise näol. Kõigis kolmes riigis on lansseeritud mitmeid uusi teemaportaale, tehtud on mitmeid multimeedia projekte, arendatud on e-kommertsi pakkuvaid teenuseid. Suurematest arendustest valmis Maalehe digileht, mille esimest pakkumist saatis väga suur edu. Uuest aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Levira ja Starmani klientidel on Eestis võimalik Delfi TV ülekandeid ja saateid vaadata nüüd ka teleri ekraanilt. Leedus on parendatud kuulutusteportaali Alio funktsionaalsust ja kasutajasõbralikkust, mille tulemusena on kasvanud oluliselt selle kasutajate arv ning koht edetabelis.  

 

Lisaks tehnilisele arengule hoiame tugevalt fookuses ka sisutootmist. Seda läbi pikemate ja analüütilisemate artiklite kui ka läbi eksklusiivse sisu olgu kirjas või pildis. Palju kiitust ja äramainimist Vabariigi Presidendi aastapäeva kõnes teenis projekt “98 rahvust”, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale. Hea hoo on saanud sisse Delfi päevakajaline uuriva ajakirjanduse saade “Sensor” ning audiosaated Ekspressil ja Delfil. Samuti üllatasime oma lugejaid ja vaatajaid Eesti uue supertähe Kelly Sildaru ekstreemspordi võistlustelt Aspenis ja Oslos. Meie toimetuste kõrget taset näitavad ka mitmed auhinnad. Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar teenis oma lugudega lastele mürgist kloordioksiidi jootvatest vanematest aasta kõrgeima Bonnieri preemia. Delfi Läti projekt „#10 mälestust” pärjati Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni poolt aasta parima multimeedia tiitliga. Eesti Ekspress sai endale pärast eelmise peatoimetaja siirdmumist välismaale uue peatoimetaja, kelleks on pikaajalise meediakogemusega politoloog Erik Moora.

 

Tugev sisu on aidanud Delfil tõusta Lätis kõige suurema kasutajate arvuga internetileheküljeks. Samuti suurenes vahe otsese uudisteportaalist konkurendiga TVNet.

 

Ekspress Meedia levitulusid on aidanud kasvatada eelkõige printtoodete tellimused. Maaleht üllatab ka peale raamatusarja lõppemist oma kõrgete tellimus- ja üksikmüüginumbritega. Märtsis alustasime uue raamatusarjaga “Aegumatud armastuslood”, mis seekord ilmub koos Eesti Päevalehe laupäevalehega LP. Digitellimuste arvus on meid tabanud tänu hinnatõusule väike tagasilöök, kuid Maalehe digilehe edukas turuletoomine lisab kindlust, et oleme õigel teel. 

 

Ajakirjade trükireklaamiturg pakub sarnaselt ajalehtedele uusi väljakutseid eelkõige vajadusega nutikamate lahenduste järele. Kõigele vaatamata kasvatas Ajakirjade Kirjastus reklaamikäivet 4%. Kaanehinna tõus kompenseerib tiraažide languse ning võimaldab siiski ka levitulude kasvu. Aprilli alguses sõlmis Ajakirjade Kirjastus OÜ-ga Presshouse lepingu, millega omandatakse Eesti suurima naistele suunatud nädalakirja Naisteleht, samuti ajakirjade Nipiraamat ja Müstiline Ajalugu väljaandmisega seotud õigused ja kohustused. Tehingu tulemusena loodame saavutada olulist sünergiat ja kasvatada ettevõtte kasumit. Ajakirjade Kirjastuse tulemus oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küll nõrgem, kuid vastas ootustele.

 

SL Õhtuleht kasvatas samuti oma tulusid ja seda eelkõige tänu veebireklaami ja levitulude kasvule. Lansseeriti uued teemaportaalid Elustiil ja Eriline, alustati trennikooli ja rahakooli videosarjadega, kahele spordipodcastile lisandus reisipodcast, täienes reklaamivõrgustiku koostööpartnerite ring, uuendati Õhtulehe mobiilset versiooni, mille tulemusena suurenes oluliselt kasutaja viibitud aeg mobiililehel. I kvartalis püstitati rekordid nii kuiste kui ka nädala veebikasutajate arvus. Uuendused toodetes ja meeskonnas on lisanud kulusid, mistõttu I kvartali EBITDA vaatamata tulude kasvule langes.

 

Trükitööstussegment on suutnud eelmise aasta käibe ning kasumi languse peatada ning teenis jooksval aastal eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldava käibe ning kasumi. Segment kannatab jätkuvalt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide negatiivse mõju all, mis on alandanud trükiteenuse hindu Skandinaavias, samas avavad mitme Skandinaavia konkurendi makseraskused ja selle läbi tootmisvõimsuse vähenemine  paremad väljavaated taastumiseks teistele.  Printalli tootmismaht küll kasvab, kuid hinnasurve on endiselt tugev. Eelmise aasta käivet suudetakse edukalt säilitada, kuid mitte veel kasvatada. Teiselt poolt on Printall võitnud mitmeid pikaajalisi lepinguid, kus trükiteenust pakutakse kliendi paberil ning mis avaldab positiivset mõju trükkimise teenuse käibe kasvule ja kasumile, kuid vähem käibele tervikuna.

 

Kontserni finantspositsioon on tugev, koguvõla ja EBITDA suhe on alla 2,5 ning laenumaksete ja intresside kattekordaja ligi 2,0. Tugev finantspositsioon annab meile jätkuvalt võimaluse  uute meediaga haakuvate ettevõtlusvaldkondade analüüsimiseks, eesmärgiga leida uusi tegevusalasid ja ettevõtteid kontserni portfelli.

 

Nii järgmise kvartali kui ka terve aasta osas oleme tagasihoidlikul positsioonil. Loodame endiselt online meedia ja ka trükimeedia stabiilset kasvu ning trükiteenuste segmendi kiiremat taastumist. Usume, et II kvartal tuleb edukam kui aasta algus ning meie põhitegevuse käive kasvab ligikaudu 10% ning EBITDA 1-2%.

Meie missiooniks on jätkuvalt pakkuda uusi ja huvitavaid elamusi nii paberil kui digitaalses meedias, sealjuures järele andmata uudiste kvaliteedis, teemade valikus ning ajakirjanduslikus objektiivsuses.

Kontserni eesmärgiks on olla moderne meediaettevõte tugeva kohalolekuga kõikidel meie turgudel ja liidripositsioonil online-meedias.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted rida-realt 50% konsolideerituna

Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt tuleb 50% ühisettevõtted kajastada konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Oma igakuistes kokkuvõtetes jälgib juhtkond kontserni tulemust jätkates ühisettevõtete proportsionaalset konsolideerimist ning samuti on sätestatud sündikaatlaenulepingus teatud suhtarvude jälgimine võttes arvesse proportsionaalset konsolideerimist. Selguse huvides on tegevusaruandes välja toodud kaks komplekti näitajaid: üks, kus ühisettevõtted on konsolideeritud rida-realt ning teine, kus ühisettevõtted on kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning nende tulemus kajastub ühe reana finantstuludes.

 

 

Kasumlikkuse näitajad - ühisettevõtted 50%
konsolideeritud (tuhandetes EUR)
I kv 2016 I kv 2015 Muutus % I kv 2014 I kv
2013
I kv
2012
Perioodi kohta            
Müügitulu 14 402 14 180 2% 14 766 13 809 14 219
EBITDA 1 242 1 517 -18% 1 454 1 503 1 615
EBITDA marginaal (%) 8,6% 10,7%   9,8% 10,9% 11,4%
Ärikasum 477 762 -37% 691 840 756
Ärirentaablus (%) 3,3% 5,4%   4,7% 6,1% 5,3%
Intressikulud (135) (174) 23% (176) (197) (488)
Perioodi puhaskasum /(-kahjum) 312 556 -44% 503 638 179
Puhasrentaablus (%) 2,2% 3,9%   3,4% 4,6% 1,3%
Varade tootlus (%) 0,4% 0,7%   0,6% 0,8% 0,2%
Omakapitali tootlus (%) 0,6% 1,2%   1,1% 1,5% 0,5%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,01 0,02   0,02 0,02 0,01

 

 

 

Bilanss – ühisettevõtted 50% konsolideeritud (tuhandetes EUR) 31.03.2016 31.12.2015 Muutus %
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 15 502 15 553 0%
Põhivara 61 045 61 588 -1%
Varad kokku 76 547 77 141 -1%
       sh. raha ja pangakontod 4 714 4 666 1%
       sh. firmaväärtus 38 232 38 232 0%
Lühiajalised kohustused 12 176 12 539 -3%
Pikaajalised kohustused 15 380 15 928 -3%
Kohustused kokku 27 556 28 467 -3%
       sh. võlakohustused 18 160 18 787 -3%
  Omakapital 48 991 48 674 1%
         

 

 

 

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted 50% konsolideeritud 31.03.2016 31.12.2015
Omakapitali osakaal (%) 64% 63%
Võla ja omakapitali suhe (%) 37% 39%
Võla ja kapitali suhe (%) 22% 22%
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) 2,39 2,39
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,91 1,79
Likviidsuskordaja 1,27 1,24

 FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil

Kasumlikkuse näitajad – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil (tuhandetes EUR) I kv 2016 I kv
2015
Muutus % I kv
2014
I kv
2013
I kv
2012
Perioodi kohta            
Müügitulu (ainult tütarettevõtted) 12 255 12 093 1% 12 734 11 812 12 177
EBITDA (ainult tütarettevõtted) 1 025 1 238 -17% 1 330 1 417 1 548
EBITDA marginaal (%) 8,4% 10,2%   10,4% 12,0% 12,7%
Ärikasum (ainult tütarettevõtted) 324 543 -40% 593 777 720
Ärirentaablus (%) 2,6% 4,5%   4,7% 6,6% 5,9%
Intressikulu (ainult tütarettevõtted) (120) (155) 22% (176) (197) (489)
Ühisettevõtete kasum kapitaliosaluse meetodil 132 194 -32% 98 63 40
Perioodi puhaskasum 312 556 -44% 503 638 179
Puhasrentaablus (%) 2,5% 4,6%   3,9% 5,4% 1,5%
Varade tootlus (%) 0,4% 0,7%   0,7% 0,8% 0,2%
Omakapitali tootlus (%) 0,6% 1,2%   1,2% 1,5% 0,5%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) 0,01 0,02   0,02 0,02 0,01

 

 

 

Bilanss – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil
(tuhandetes EUR)
31.03.2016 31.12.2015 Muutus %
Perioodi lõpu seisuga      
Käibevara 12 591 12 386 2%
Põhivara 60 420 60 794 -1%
Varad kokku 73 011 73 180 0%
       sh. raha ja pangakontod 3 075 2 927 5%
       sh. firmaväärtus 36 953 36 953 0%
Lühiajalised kohustused 9 093 9 033 1%
Pikaajalised kohustused 14 927 15 473 -4%
Kohustused kokku 24 020 24 506 -2%
       sh. võlakohustused 17 135 17 687 -3%
Omakapital 48 991 48 674 1%

 

 

 

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil 31.03.2016 31.12.2015
Omakapitali osakaal (%) 67% 67%
Võla ja omakapitali suhe (%) 35% 36%
Võla ja kapitali suhe (%) 22% 23%
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt / EBITDA ratio) 2,65 2,65
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio) 1,81 1,67
Likviidsuskordaja 1,38 1,37

 

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. Seda nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldine vähendamine kui ka teiste reklaamikanalite eelistamine nagu näiteks interneti eelistamine pabermeediale. Samuti mõjutab tulusid jaetarbijate endi tarbimisharjumuste muutumine, näiteks jooksvate uudiste jälgimine uudisportaalidest versus paberlehtede lugemine, noorema põlvkonna eelistus kasutada mobiilseid vahendeid ning muid suhtluskanaleid jne.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad, samuti nagu jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. Raamatumüük on kõige aktiivsem aasta viimases kvartalis. Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja jaemüügitulu ei kõigu nii palju kui reklaamitulu. Suveperiood on tavaliselt siiski vaiksem ja kooli algusega septembris suurenevad ka tellimused ja jaemüük, mis tavaliselt kestab kuni järgmise suvepuhkuste perioodini.

 

Finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDA Kasum enne intresse, makse, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulumit. EBITDA ei hõlma vara väärtuse langust, mida kajastatakse perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust.
 
 
EBITDA marginaal (%)  EBITDA/müügitulu x 100
Ärirentaablus (%)  Ärikasum/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%)  Puhaskasum/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta  Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%) Omakapital/ (kohustused + omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused /omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%) Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg) /(netovõlg+omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio) Intressikandvad võlakohustused/EBITDA
Laenumaksete ja intresside kattekordaja EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
Likviidsuskordaja Käibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%) Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%) Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus on jagatud kaheks suuremaks segemendiks - meedia segmendiks ja trükiteenuste segmendiks. Eelmisel aastal eristati ka meelelahutuse segmenti.

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib bruto reklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Segmentide peamised finantsnäitajad I kv 2012-2016

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu Müügitulu
  I kv
 2016
I kv
2015
Muutus % I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment (kapitaliosaluse meetodil) 6 771 6 581 3% 6 414 5 923 5 633
       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest 3 558 3 350 6% 2 787 2 470 2 232
trükiteenuste segment 6 341 6 318 0% 7 062 6 617 7 376
meelelahutuse segment - 61 - - - -
kesksed tegevused 539 471 14% 421 355 139
segmentidevahelised elimineerimised (1 395) (1 338) -4% (1 163) (1 084) (971)
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil 12 255 12 093 1% 12 734 11 812 12 177
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna 9 197 8 963 3% 8 637 8 106 7 869
       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest 3 839 3 566 8% 2 987 2 599 2 370
trükiteenuste segment 6 341 6 318 0% 7 062 6 617 7 376
meelelahutuse segment - 61 - - - -
kesksed tegevused 539 471 14% 421 355 139
segmentidevahelised elimineerimised (1 675) (1 633)   (1 354) (1 269) (1 165)
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna 14 402 14 180 2% 14 766 13 809 14 219

 

 

 

(tuhandetes EUR) EBITDA EBITDA
  I kv
 2016
I kv
2015
Muutus % I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment kapitaliosaluse meetodil 34 279 -88% 338 207 192
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna 251 558 -55% 466 294 259
trükiteenuste segment 1 182 1 161 2% 1 459 1 414 1 529
meelelahutuse segment (2) 24 -106% - - -
kesksed tegevused (189) (226) 16% (467) (206) (174)
segmentidevahelised elimineerimised (0) (0) 100% 0 1 0
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil 1 025 1 238 -17% 1 330 1 417 1 548
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna 1 242 1 517 -18% 1 454 1 503 1 615

 

 

 

EBITDA marginaal I kv
 2016
I kv
 2015
I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment kapitaliosaluse meetodil 1% 4% 5% 3% 3%
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna 3% 6% 5% 4% 3%
trükiteenuste segment 19% 18% 21% 21% 21%
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil 8% 10% 10% 12% 13%
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna 9% 11% 10% 11% 11%

MEEDIA SEGMENT

Meedia segment hõlmab 100% tütarettevõtetes Delfi tegevust Eestis, Lätis ja Leedus, ajalehtede Maaleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe kirjastamist, raamatute kirjastamist Eestis, ajakirjade kirjastamist Leedus, pakkumiste portaali Zave tegevust ja valdusfirmat Delfi Holding. Siia segmenti kuuluvad ka 50% ühisettevõtted AS SL Õhtuleht (Õhtulehe ja Linnalehe kirjastaja), ajakirjade kirjastaja AS Ajakirjade Kirjastus ja perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

Ettevõtete EBITDA esitatakse enne Delfi kaubamärgi rojaltitasusid, mida maksti valdusfirmale Delfi Holding kuni aprillini 2015. Mais 2015 toimus Delfi grupi reorganiseerimine kajastamaks paremini aastate jooksul muutunud juhtimisstruktuuri ning mille tulemusena kuuluvad Delfi kohalikud ettevõtted nüüd otse AS-le Ekspress Grupp.

2015. aasta juulis ühinesid Eestis AS Delfi ja ajalehtede kirjastaja AS Eesti Ajalehed. Tegevust jätkatakse AS Ekspress Meedia nime all. 2014. aastal ühendati Delfi UAB-ga Leedu ajakirjade kirjastaja Ekspress Leidyba UAB.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

 

Omanik Portaal Omanik Portaal
Ekspress Meedia www.delfi.ee Ekspress Meedia www.ekspress.ee
  rus.delfi.ee   www.maaleht.ee
Delfi Läti www.delfi.lv   www.epl.ee
  rus.delfi.lv    
Delfi Leedu www.delfi.lt AS SL Õhtuleht www.ohtuleht.ee
  ru.delfi.lt   www.vecherka.ee
 

 

 

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv 2016 I kv 2015 Muutus  %
Ekspress Meedia AS (Delfi Eesti + Eesti Ajalehed) 4 212 4 110 2%
        sh. Delfi Eesti online käive 1 436 1 345 7%
Delfi Läti 734 676 9%
Delfi Leedu (sh. Ekspress Leidyba) 1 720 1 739 -1%
        sh. Delfi Leedu online käive 1 242 1 208 3%
OÜ Hea Lugu 104 117 -11%
OÜ Zave Media 1 0 -
segmendisisesed elimineerimised 0 (61) 100%
KOKKU tütarettevõtted 6 771 6 581 3%
AS SL Õhtuleht* 1 027 1 014 1%
AS Ajakirjade Kirjastus* 1 041 1 018 2%
AS Express Post* 641 638 0%
segmendisisesed elimineerimised (284) (289) 2%
KOKKU ühisettevõtted 2 426 2 381 2%
KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna 9 197 8 963 3%

 

 

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv 2016 I kv 2015 Muutus %
Ekspress Meedia AS (Delfi Eesti + Eesti Ajalehed) 199 116 72%
Delfi Läti (4) 43 -109%
Delfi Leedu (sh. Ekspress Leidyba) (103) 116 -189%
OÜ Hea Lugu (8) 5 -260%
OÜ Zave Media (50) 0 -
muud ettevõtted (Delfi Holding) 0 (1) 100%
segmendisisesed elimineerimised (0) (0) -
KOKKU tütarettevõtted 34 279 -88%
AS SL Õhtuleht* 97 118 -18%
AS Ajakirjade Kirjastus* 47 73 -36%
AS Express Post* 73 88 -17%
segmendisisesed elimineerimised 0 (0) 222%
KOKKU ühisettevõtted 217 279 -22%
KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna 251 558 -55%

 

*Ühisettevõtete proportsionaalne osa

DELFI ja seotud tooted

Turuliidrina jätkab Delfi investeerimist uude tehnoloogiasse ja IT lahendustesse eesmärgiga parandada oma lugejate ja reklaamijate kasutajakogemust. Möödunud aastal toodi turule uued Delfi mobiilsed rakendused nii iOS kui ka Android seadmetele, mis võimaldavad kasutada loovamaid lahendusi mobiilses keskkonnas. Kõigis kolmes riigis arendatakse edasi sihtrühmapõhist reklaamimüügi lahendust (programmatic advertising sales). Käesolevast aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Jätkuvalt täiendatakse ja arendatakse Delfi TV platvorme. Levira ja Starmani klientidel on Eestis võimalik Delfi TV ülekandeid ja saateid vaadata nüüd ka teleri ekraanilt. Suurematest arendustest valmis Eestis Maalehe digileht, mis sai esimesel nädalal üle 6000 allalaadimise.

Jätkuvalt laiendatakse vertikaalsete toodete sortimenti. I kvartalis käivitus Delfi Eestis filmikunstile pühendatud www.filmiveeb.ee. Delfi Läti käivitas esoteerikaportaali www.orakuls.lv. Leedus käivitus lapseootel emadele suunatud portaal www.busiumama.lt ning koostöös Leedu korvpalli föderatsiooniga lansseeriti tervislikke eluviise toetav Delfi alamsait Delfi FIT.

Delfi Leedu jätkab kuulutusteportaali www.alio.lt edasiarendusi, mis on tõstnud selle kõikide Leedu portaalide seas 12.kohale.

Kõigis kolmes Balti riigis on seatud eesmärgiks kirjutada pikemaid analüütilisi artikleid, et tõsta Delfi positsiooni kõikides sellistes kvalitatiivsetes kategooriates, nagu usaldatavus, kasutatavus, originaalsus, jne. Eestis tehakse seda koostöös meie päeva- ja nädalalehtede Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress ja Maaleht toimetustega.

Jätkuvalt pööratakse tähelepanu sotsiaalselt vastutustundlikule käitumisele, toetades erinevaid heategevusprojekte, kultuuri, sporti, ühiskondlikke ja ärisündmusi. Lätis oldi I kvartalis mitmete kontsertide ja konverentside toetajaks, astudes ülesse ka esinejana.  Delfi Leedu organiseeris rohkem kui 250 osavõtjaga üle Baltikumi tenniseturniiri.

 

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

2016. aasta I kvartalis liitis Postimees Eesti Meediale kuuluvad kuulutusteportaalid kv.ee ja osta.ee postimees.ee domeeni alla ja seeläbi kasvas postimees.ee kasutajate arv 17%. Valdavalt toimub kasutajate arvu kasv siiski mobiilikasutajate hulgas ja seetõttu on suuremad internetiportaalid viimastel aegadel just sellesse segmenti investeerinud, sealhulgas nii turundusse kui ka tootearendusse.

 

2016. aasta jooksul muutub nii Eesti, Lätis kui ka Leedus interneti kasutajate uuringu metoodika, mille tulemusena hakatakse lisaks ülaltoodud arvutikasutajate (PC) numbrile avaldama ka mobiiliseadmete ja tahvelarvutite kasutusstatistikat.

 

Delfi Läti

 

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat ja sellest tulenevalt on ka veebruaris langus internetikasutajate arvus. Antud number väljendab ainult arvutikasutajate (PC) internetikasutust.  Inbox.lv on endiselt suurima kasutajate arvuga internetiportaal arvutikasutajate hulgas. Delfi.lv on kasvatanud oma edumaad tvnet.lv ees. Kohalik sotsiaalvõrgustik draugiem.lv on aga järjekindlalt kaotamas oma kasutajaid Facebookile. Sarnaselt teistele Balti riikidele on ka Lätis põhiline konkurents mobiilikasutajate arvu suurendamise nimel.

 

Delfi Leedu

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

Delfi.lt on Leedus jätkuvalt suurim internetiportaal. 2016. aasta I kvartalis ei ole toimunud Leedus märkimist väärivaid muutusi interneti kasutajate eelistuste osas. Sarnaselt teistele riikidele keskendub arendus- ja turundustegevus Leedus mobiilikasutajate arvu suurendamisele. Selles segmendis on Delfi kasvatanud oma kasutajate arvu märkimisväärselt.

 

Trükimeedia Eestis

Eesti ajalehtede tiraaž 2015-2016

 

Eesti ajalehtede tiraažid on pikemas perspektiivis mõõdukalt langevad. 2015. aasta on selles osas olnud meeldiv erand, kuna ajalahetede tiraažid on stabiliseerunud. Mõnede väljaannete tiraažid on üle mitme aasta ka väikeses kasvus. 2016. aastal näeme ilmselt samasuguseid trende – aasta esimene kvartal on olnud julgustav ja võimaldab oodata stabiilset aastat ajalehtede segmendis.

 

Ülalpool ära toodud paberajalehtede tiraažidele lisanduvad veel digitaalsete väljaannete tellijad. 2016. aasta I kvartali lõpu seisuga oli  Eesti Päevalehel ca 12 tuhat tellijat, Eesti Ekspressil ca 10 tuhat tellijat ja Maalehel ca 7 tuhat tellijat.

 

Eesti ajalehtede lugejaskond  2015-2016

Sarnaselt ajalehtede tiraažidega on väljannete lugejate arv 2016. aasta alguses suhteliselt stabiilne. 2015. aasta I kvartaliga võrreldes on lugejate arv kasvanud Maalehel, Eesti Ekspressil ja Eesti Päevalehel. Kuna digilehtede loetavus ei ole selle uuringuga kaetud, siis täielikke lugejanumbreid need andmed ei kajasta. Ekspress Grupi väljannete digitaalsete tellimuste arv kokku ulatub ca 30 tuhandeni. Digilehtede lugejate arvu kasvatamine on jätkuvalt kontserni väljaannete põhiline ülesanne.

TRÜKITEENUSTE SEGMENT

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurimaid trükikodasid Eestis. Meie trükikojas on võimalik trükkida kõrgekvaliteedilisi ajakirju, ajalehti, reklaammaterjale, toote- ja teenustekatalooge, aastaraamatuid, pehmekaanelisi raamatuid ja muid trükiseid. 2015.aastal paigaldatud uus trükipoognamasin on võimaldanud laiendada trükitavate toodete sortimenti veelgi. 

 

 

(tuhandetes EUR) Müügitulu
  I kv
2016
I kv
2015
Muutus
%
AS Printall 6 341 6 318 0%

 

 

 

(tuhandetes EUR) EBITDA
  I kv
2016
I kv
2015
Muutus %
AS Printall 1 182 1 161 2%

 

 

Trükitööstussegment kannatab jätkuvalt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide negatiivse mõju all. Printalli tootmismaht küll kasvab, kuid hinnasurve on endiselt tugev tänu Skandinaavias kasvanud konkurentsile kui ka pidevalt kallinevale paberihinnale. Vaatamata sellele suudeti I kvartalis trükkimise teenuse käivet kasvatada 3%.

 

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) 31.03.2016 31.12.2015
VARAD    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 3 061 2 927
Tähtajalised hoiused 14 0
Nõuded ja ettemaksed 6 709 6 741
Tulumaksu ettemaks 35 0
Varud 2 772 2 718
Käibevara kokku 12 591 12 386
Põhivara    
Nõuded ja ettemaksed 1 153 1 149
Edasilükkunud tulumaksuvara 42 42
Investeeringud ühisettevõtetesse 1 139 1 007
Investeeringud sidusettevõtetesse 205 215
Materiaalne põhivara 13 427 13 791
Immateriaalne põhivara 44 454 44 590
Põhivara kokku 60 420 60 794
VARAD KOKKU 73 011 73 180
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 2 234 2 240
Võlad ja ettemaksed 6 737 6 679
Tulumaksukohustus 122 114
Lühiajalised kohustused kokku 9 093 9 033
Pikaajalised kohustused    
Pikaajalised laenukohustused 14 901 15 447
Edasilükkunud tulumaksukohustus 26 26
Pikaajalised kohustused kokku 14 927 15 473
KOHUSTUSED KOKKU 24 020 24 506
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 17 878 17 878
Ülekurss 14 277 14 277
Omaaktsiad (205) (176)
Reservid 1 821 1 787
Jaotamata kasum 15 220 14 908
OMAKAPITAL KOKKU 48 991 48 674
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 73 011 73 180

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) I kv 2016 I kv 2015
Müügitulu 12 255 12 093
Müüdud toodangu kulu (10 199) (9 795)
Brutokasum 2 056 2 298
Muud äritulud 113 107
Turunduskulud (517) (553)
Üldhalduskulud (1 309) (1 288)
Muud ärikulud (19) (21)
Ärikasum 324 543
Intressitulud 10 11
Intressikulud (120) (155)
Muud finantskulud (16) (16)
Kokku finantstulud/kulud  (126)  (160)
Kasum ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt 132 194
Kasum/(-kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt  (18)  (15)
Kasum enne tulumaksustamist 312 562
Tulumaksukulu 0 (6)
Aruandeperioodi  kasum 312 556
Aruandeperioodi  puhaskasumi jaotus:    
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist /(kahjumist) 312 556
Muu koondkasum/(kahjum), mis võib hiljem reklassifitseeruda kasumiaruandesse    
Realiseerimata kursivahed 0 0
Muu koondkasum/ (kahjum) kokku 0 0
Aruandeperioodi koondkasum/(kahjum) 312 556
Emaettevõtte aktsionäride osa koondkasumist /(kahjumist) 312 556
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta 0,01 0,02

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR) I kv 2016 I kv 2015
Rahavood äritegevusest    
Aruandeperioodi ärikasum 324 543
Korrigeerimised:    
Põhivara kulum ja väärtuse langus 700 695
(Kasum)/-kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest (5) 0
Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus 34 30
Äritegevuse rahavood:    
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 20 (820)
Varude muutus (55) 22
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 45 661
Rahavoog põhitegevusest 1 062 1 131
Makstud ettevõtte tulumaks (28) (39)
Makstud intressid (120) (155)
Rahavood äritegevusest kokku 914 937
Rahavood investeerimistegevusest    
Tagatishoiuse (seadmine)/vabastamine 0 1 600
Saadud intressid 10 11
Põhivara soetamine (205) (220)
Põhivara müük 9 1
Antud laenud 0 0
Antud laenude tagasimaksed 0 1
Rahavood investeerimistegevusest kokku (186) 1 393
Rahavood finantseerimistegevusest    
Tasutud kapitalirendi maksed (21) (20)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus 0 (1 117)
Saadud laen 11 0
Saadud laenude tagasimaksed (542) (2 533)
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel (29) (31)
Rahavood finantseerimistegevusest kokku (581) (3 702)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 148 (1 372)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 927 3 656
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 075 2 284

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee


Pièces jointes

EG_I_kvartal_2016_EST.pdf
GlobeNewswire