Euroopa Komisjon käivitab põhiõiguste edendamiseks ELi

Euroopa Komisjon käivitab põhiõiguste edendamiseks ELi fondi kampaania

Täna algab Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi teavituskampaania. Selle eesmärk on suurendada Eestis kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV) programmi ulatust ja mõju. CERV-programm on kodanikuühiskonna kõigi aegade suurim ELi fond, mille eesmärk on põhiõiguste edendamine ja kaitsmine ELis. CERV rõhutab kodanikuühiskonna olulist osa ELi väärtuste – põhiõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatia austamise – kaitsmisel ja edendamisel. Nagu Euroopa Komisjoni 2022. aasta aruandes ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta sedastati, seisavad kogu ELi kodanikuühiskonna organisatsioonid silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, mis takistavad nende võimekust tööd teha ja inimeste põhiõigusi kaitsta. Need väljakutsed hõlmavad järgmist:

ebasoodsad õigusaktid või seaduste piirav kohaldamine;
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud ning ahistamine, sealhulgas negatiivne diskursus, mille eesmärk on kodanikuühiskonna organisatsioonide õigusvastaseks muutmine ja häbimärgistamine (internetis ja väljaspool seda);
otsustajate juurde on keeruline pääseda ning õigusakte ja poliitikakujundamist on keeruline mõjutada;
rahaliste vahendite juurdepääsu ja jätkusuutlikkuse tagamise takistused eespool nimetatud aruandes esitatu kohaselt: elujõuline kodanikuühiskonna tegutsemisruum põhiõiguste kaitsmiseks ELis.

CERV-programmiga toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioone, et aidata neil järgida ELi põhiõiguste hartat (eelkõige kodanikuühiskonna tegutsemisruumi tugevdamise kaudu) ning suurendada liidu väärtuste kaitsmisel ja edendamisel nende suutlikkust ja vastupanuvõimet. ELi liikmesriikides loodi riiklike kontaktpunktide võrgustik, mis aitab programmi kasutusele võtta. Riikide valitsuste määratud riiklikud kontaktpunktid pakuvad toetust, andes teavet ELi programmi ja selle projektitaotluste rahastamise võimaluste kohta. Eestis on CERV-programmi kontaktpunktiks SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Samuti aitavad nad huvitatud üksusi taotlusprotsessis ja potentsiaalsete projektipartnerite leidmisel. Eestis on 100 000 elaniku kohta 4,21 taotlust – see asetab ELi riikide seas Eesti taotluste arvu poolest (elaniku kohta) üheteistkümnendale kohale.

Uuringud näitavad, et CERVi kaitstavad väärtused on eestlaste jaoks olulised – 2023. aasta detsembris CERVi tehtud Flash Eurobaromeeter 528 kodakondsuse ja demokraatia uuring sedastab, et 88% eestlastest tunnistab demokraatia ja ühiste väärtuste edendamisel kodanikuühiskonna tähtsust. 2024. aasta kevade Eurobaromeetri standarduuringu nr 101 kohaselt on rahulolu demokraatiaga 50%. Eestlastest on 90% nõus, et kõik ELi liikmesriigid peaksid ELi põhiväärtusi austama.

Vastavalt 2023. aasta aruandele ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta, mis keskendub tõhusale õiguskaitsele ja õiguskaitse kättesaadavusele, kerkivad Eesti kontekstis esile huvitavad aspektid. Eesti kokkuvõtte koostas Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi, kes on öelnud järgmist: „Eestis väga sügavaid probleeme esimese generatsiooni inimõiguste tagamisel – need on inimõigused, mis on kirjas näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis. Samas on inimõiguste temaatika poliitikute retoorikas kahjuks tagaplaanil. Seoses digitaalse riigi arenguga minnakse ühelt poolt ehk liiga kaugele privaatsuse tagamisel, samas ei anna uued tehnoloogiad piisavalt kaitset sellesama privaatsuse kaitseks. Väljakutseks on nn nõrgemate gruppide võrdsuspõhimõtte realiseeritavus – sõnades ja poliitikates seda toetatakse, kuid praktikas on raskusi nt puuetega inimeste põhiõiguste tagamisel”.

Suurenema peab avalikkuse teadlikkus CERVist kui programmist, millega toetatakse õiguste ja väärtuste liitu ning mille eesmärk on maksimeerida ELi rahastamise mõju just seal, kus seda kõige rohkem vaja läheb. 2024. aasta kevade Eurobaromeetri standarduuringu nr 101 kohaselt sooviks Euroopa Liidus 70% vastanutest rohkem oma ELi kodanikuõigustega kursis olla („Jah, kindlasti“ vastas 26% ja „Jah, teatud määral“ vastas 44%). Eestis on see protsent 60% vastanutest („Jah, kindlasti“ vastas 23% ja „Jah, teatud määral“ vastas 37%). See ongi täna käima lükatud kampaania eesmärk. Toetusesaajate lood illustreerivad konkreetset mõju, mida CERVi rahastatud projektid võivad näiteks soolise vägivalla ja ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja selle ennetamisel, laste ja naiste õiguste kaitsmisel, puuetega inimeste kaasamise edendamisel ja kogukonna integratsiooni toetamisel avaldada. Kampaania roll on viia CERV programmi teave taotlejatele lähemale läbi riiklike kontktpunktide. Eestis täidab CERV-programmi kontaktpunkti rolli SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Euroopa Komisjon avaldab CERV-programmi avatud taotlusvoore regulaarselt ELi rahastamis- ja hankeportaalis „Funding and Tenders. Need rahastamisvõimalused aitavad tegeleda ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega, aidata inimestel paremini oma ELi kodanikuõigusi mõista ja neid kasutada ning ELi põhiõigusi ja -väärtusi toetada ja edendada. CERV-programmis saavad olla peamised taotlejad enamasti vabaühendused, kuid laiapõhjaliste lahenduste saavutamiseks on oodatud projektid, mis teevad koostööd erinvate sektorite vahel nii riigisisest kui ka piiriüleselt.

Taust

CERV-programm on avatud kohalikele, piirkondlikele, riiklikele ja riikidevahelise tasandi üksustele. Need üksused võivad olla vabaühendused, ülikoolid, uurimiskeskused, avalikud asutused, eraettevõtted või tulundusliidud. CERV toetab algatusi, mis edendavad õigusi, diskrimineerimiskeeldu ja võrdõiguslikkust (tugeva rõhuasetusega soolisele võrdõiguslikkusele), kaasavad kodanikke ELi demokraatlikesse protsessidesse, võitlevad vägivallaga (sealhulgas soolise ja lastevastase vägivallaga) ning toetavad ja edendavad Euroopa Liidu väärtusi.

2021. aastal algatatud ja 2027. aastani kestva CERV-programmi keskne ülesanne on eraldada rahalisi vahendeid üksustele, kes on pühendunud Euroopa Liidu aluslepingutes, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides sätestatud õiguste ja põhimõtete kaitsmisele ja edendamisele.

Alates CERVi käivitamisest 2021. aastal on Eestis programmi raames kokku eraldatud 1 213 941,05 eurot, mis moodustab aastatel 2021-2022 eraldatud vahenditest 0,47%. Kokku esitati 69 projektitaotlust, mille edukusmäär on 32%. Kõige edukamad taotlejad olid avaliku sektori asutused ja kõrgkoolid. Rahastatud projektide peamised teemavaldkonnad hõlmasid soolise vägivalla ennetamist ja ELi põhiõiguste edendamist. Kogu Euroopa Liitu arvestades on rahalist toetust saanud 3105 kodanikuühiskonna organisatsiooni; üle 85 000 üksikisiku on osalenud vahetus- ja vastastikuse õppimise üritustel ning umbes 1,5 miljonit inimest on osalenud CERViga seotud koolitustel. Eestisse on jõudnud CERV-programmi toetusi perioodil 2021 kuni 2023 summas 2,24 miljonit eurot. Partneritena on toetust saanud 38 organisatsiooni ja peataotlejana on toetuse saajateks olnud 6 organisatsiooni. Sel perioodil on kõige edukam toetuse saaja olnud SA Keskkonnaõiguse Keskus, kes on saanud partnerina toetust kolmel korral. Sihtasutuse juhi Tarmo Treimanni sõnul on rahvusvahelise võrgustiku või usaldusväärse partneri olemasolu CERV-programmi projekti rakendamisel määrav. Mitme organisatsiooni vaade, ühise probleemi tuvastamine ja selle lahendamine aitab ressursisäästlikumalt lahendusi leida. Mõned näited Eesti projektidest:

Lisaks on võimalik Eesti toetuse saajatega tutvuda siin. Tabel täieneb pidevalt.

CERV-programmi esmast teavet oma riigi keeles on võimalik saada kohalikust kontaktpunktist. Eestis on CERV-programmi kontaktpunktiks SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Taotlemine käib Euroopa Liidu portaali Funding and Tenders kaudu. Programmi teabe ja taotlemisprotsessi abi saamiseks võite pöörduda ka mõnda CERVi riiklikust kontaktpunktist. Kogu vajalik info saamiseks Eestis saad liituda CERV programmi Eesti infokirjaga või tulla CERV Eesti Facebooki lehe jälgijaks.

Lisateave:

Euroopa Komisjon käivitab põhiõiguste edendamiseks ELi fondi kampaania

Mot-clé