2007. aasta auditeeritud majandustulemused
Majanduskeskkond ja selle mõjud
Seadusandlik keskkond
Seadusandlik keskkond kujunes 2007. aastal Eesti joogitootjatele suhteliselt
heitlikuks. Aasta jooksul muudeti riiklikku aktsiisitõusu kava, mis lisas
ebaselgust tööstusharu pika perspektiiviga strateegilistele plaanidele ning
riikliku alkoholipoliitika põhiprintsiipidele.
1. jaanuarist 2008 jõustunud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses on
kehtestatud alkohoolsete jookide aktsiisimäärad, mis mõjutavad Saku Õlletehase
AS tegevust 2008. aastal. Eeltoodud seadusemuudatus tühistas lühikese
etteteatamisega kolm aastat tagasi kehtestatud riikliku aktsiisitõusu kava,
tõstes hüppeliselt Eesti õlle aktsiisi üheks Euroopa Liidu kõrgeimaks alates
2008. aastast.
Samuti kehtestati lühikese etteteatamise ajaga aasta jooksul mitmeid
piirkondlikke müügipiiranguid (kellaajad erinevad piirkonniti), mis avaldasid
mõju tööstusharu konkurentsivõimele, viies teisel poolaastal õlleturu langusesse
teiste alkohoolsete jookide, eelkõige kange alkoholi turu jätkuva tõusu
kontekstis.
2007. aastal koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium reklaamiseaduse
muudatuse eelnõu, mis pikendaks õllede reklaami lubatud eetris oleku aega tunni
võrra, jättes kehtivas seaduses sätestatud kange alkohoolse joogi reklaamide
esitlemisaja muutmata. Eelnõu on menetlemisel Riigikogus.
Makromajanduslik keskkond
2007. aastal mõjutasid joogitööstuse arengut Eesti majanduse üldine jahtumine
teisel poolaastal ning globaalsed hinnasurved toorainele.
Toorme hindade hüppeline kasv maailmaturul, mis on seotud Aasia turgude kasvust
tingitud tooraine tootjate tootmismahtude nappusega, tõstis nii humala, linnase,
suhkrusiirupi kui ka pakendite hinda. Maailmaturu hinnasurved toorainele ning
siseriiklikud hüppelised aktsiisitõusud panevad surve inflatsioonikasvule ja
hindade tõusule, mis omakorda avaldavad mõju tarbijate margieelistusele,
mõjutades seeläbi järgnevate aastate turudünaamikat. Eesti Panga ning mitme
kommertspanga hinnangul võib inflatsiooni aeglustumist oodata tuleva aasta
teises pooles.
Üldise makromajandusliku jahtumise üheks teguriks on turismi vähenemine, mis on
olnud õlleturu vedajaks alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga.
Rahandusministeeriumi andmetel vähenes III kvartalis majutatud välisturistide
arv 5,5%, hotellide ja restoranide müügitulude kasv aeglustus, tegevuskulude
kasvutempo kiirenes, mis tingis tootlikkuse näitajate alanemise.
Võimaluse turistide ostude kasvule annab Soome valitsuse eelnõu, mis sätestas
alkoholiaktsiisi tõusu 2008. aasta jooksul.
Sarnaselt teistele sektoritele oli 2007. aastal püsikulude oluliseks vedajaks
surve tööjõukuludele, mis oli seotud Soome tööturu avanemisega uutele Euroopa
Liidu liikmesriikide kodanikele ning sellest tingitud oskustööliste
väljavooluga, kuid samuti ehitussektori kasvuga. Eesti Pank oma prognoosides
töötuse määra suurenemist liigselt ette ei näe, kuna teiste riikide
tööjõuvajadus säilib. Küll aga on näha muutust seoses kinnisvara- ja
ehitussektori langusega, mis võib vabastada olulises arvus oskustöölisi, ning
mitme tootmissektori konjunktuurist tingitud tööjõuvajaduse vähenemisega.
Turg ja tarbimine
Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kujunes kodumaise õlleturu kogumahuks 2007.
aastal 128 miljonit liitrit. Kodumaine õlleturg langes eelmise aastaga võrreldes
1,4%, säilitades seeläbi suures mahus eelneva aasta taseme. Võrreldes eelmiste
aastatega näitab õlleturg stabiliseerumise märke ning seda teiste alkohoolsete
jookide jätkuva müügikasvu kontekstis. Vastavalt riiklikule aktsiisilaekumise
statistikale on täheldatav aasta jooksul üle 10%-line kasv nii viinade, veinide
kui ka kangestatud veinide müügis.
2007. aasta esimesel poolaastal jätkus õlleturu kasv, kuid aasta teisele
poolaastale olid iseloomulikud tugevad langused kuude lõikes, mis tervikuna
jätsid turu mahu eelneva aastaga samale tasemele. Turu languse tingis üldine
majanduskeskkonna jahtumine, sealhulgas turistide osakaalu vähenemine, mis on
olnud Eesti alkoholimüügi vedajaks alates 2004. aastast, kui Eesti liitus
Euroopa Liiduga. Samuti mõjutasid turgu kaootilised piirkondlikud
müügipiirangud, mis andsid tagasilöögi just kvaliteetmarkide müügile.
Saku Õlletehas jätkab endiselt õlleturu liidripositsioonil. Uuringufirma
ACNielsen andmetel jagunes 2007. aastal õlleturg liitris järgmiselt: turuliider
Saku Õlletehas 46,3% (2006. aastal 47,3%), AleCoq 34,2% (2006. aastal 33,0%),
Viru Õlu 4,4% (2006. aastal 6,2%) ning private label 10,1% (2006. aastal 6,2%).
Perioodi jooksul ei kasvanud järsult mitte erinevate tootjate markide müük, vaid
brändimata tooted ja kaubanduskettide omad tooted ehk private label'id, mille
osakaal küündib uuringufirma ACNielseni andmetel üle 10% koguturu mahust,
kahandades seeläbi turu väärtust. Peamised private label`ite omanikud on
kaubandusketid VP Market ja Säästumarket.
Saku Õlletehas on jätkuvalt kodumaine kvaliteetõllede eestvedaja, omades
keskmiselt 60% mainstream- ja premium õllede turust. ACNielsen andmetel jagunes
kodumaine õlleturg väärtuses järgmiselt: kvaliteetmarkide eestvedaja Saku
Õlletehas 50,1%, AleCoq 34,8%, Viru Õlu 3,3% ning private label 5,3%.
Teiste jookide turgudel suutis Saku Õlletehas oma müüki kasvatada enam kui oli
turgude üldine kasv. 2007. aasta kodumaine veeturu kasv toimus suures osas tänu
Saku aktiivsele tootearendusele maitsestatud Vichy VivaFresh sarjaga. Koguturg
kasvas 2%, Saku veesarja müük aga samal ajal 38% võrreldes eelnenud aastaga.
Sarnaselt õlleturule langes perioodi jooksul sarnastel põhjustel ka siidriturg
(langus 7%), hoolimata turu üldisest langusest suutis Saku tänu edukale
tootearendusele oma siidrimüüki 4% võrra kasvatada. Long dringi turg kasvas
aasta jooksul 8%, Saku toodete müük 35% võrreldes aastataguse perioodiga.
Samuti on kasvufaasis jäätee- ja energiajoogiturud, mis täna on mahult veel
väikesed, kuid arenevad. Kodumaine energiajoogiturg kasvas 44% ning jääteeturg
67% võrreldes eelneva aastaga. Saku sisenes nendele turgudele 2007. aasta
keskel.
Saku Õlletehase tähtsamad sündmused 2007:
Organisatsioon:
Saku korporatiivkaubamärgi uuendus, mis positsioneeris Eesti vanima õlletehase
kodumaise joogitööstuse eestvedajana, kätkedes nii õllepruulimise traditsiooni
kui ka uute joogikategooriate innovatsiooni;
Organisatsiooni kiire kohanemine II poolaasta turu- ja makromajanduslike
muutustega, hea äritulemi saavutamine järsult muutunud turudünaamika kontekstis;
Turupositsioon:
Jätkuv turuliidripositsioon õlleturul, liidripositsioon kvaliteetõllede
segmendis;
Turukasvust jõulisem müügi kasv teiste jookide müügis, sh liidripositsiooni
saavutamine veeturul;
Kiire toote- ja kaubamärgiarendus:
Eelmise aasta jooksul laieneti premium kokteilide turul sarjaga SIN; siseneti
jäätee turule sarjaga Vichy Ice Tea; laieneti long drink'ide turul läbi
relanseeritud ZIP Grape tootearenduse ja uuendusliku ZIP Freezer ning täiendatud
KISS siidrisarja maasika- ja virsikumaitselise joogiga. Lansseeriti kodumaine
energiajook Traffic ning alustati naturaalse rahvusvahelise siidri, Strongbow
Gold tootmist.
Hüppeline kasv veeturul toimus läbi Vichy VivaFresh sarja.
Eksport ja rahvusvahelised suhted:
Eliitmargi Saku Kuld ekspordi alustamine Soome turul kohaliku suurima
õlletehase, Sinebrychoff tooteportfellis;
Ekspordi alustamine Iirimaal ja Saksamaal ning ekspordi hoogustumine Kanadas ja
USAs;
Esimesena Eestis rahvusvahelise joogimargi tootmise õiguste saamine.
Rahvusvahelise siidrimargi, Strongbow tootmise õiguste saamine Scottish &
Newcastle poolt ning naturaalse siidri Strongbow Gold tootearendus ja turule
toomine.
Olulised investeeringud:
BBH Balti riikide tootearenduskeskuse rajamine Saku Õlletehasesse koos
laboriseadmete ja koolitatud ekspertidega. Saku tootearenduskeskuses on välja
töötatud SIN kokteilijoogid, uuenduslik õllejook DLight, Vichy jäätee ja
VivaFreshi maitseveed, mida müüakse kasvava trendiga kolmes Balti riigis.
Uue põlvkonna multipaki tehnoloogia kasutuselevõtt - Eesti esimene purkide ja
pudelite kiletamise seade;
Esimesena Eestis uue põlvkonna sõrmuskorgi tehnoloogia kasutuselevõtt õlle- ja
siidripakenditel;
Tööstusliku toorveini tootmiskeskuse rajamine siidrite ja teiste lahjade
alkohoolsete jookide valmistamise eesmärgil, eelkõige siidri Strongbow Gold
naturaalse koostise tagamiseks.
Ettevõtte investeeringud põhivarasse moodustasid 2007. aasta jooksul 88,3
miljonit EEK (EUR 5,6 m), peamiselt eelkirjeldatud tehnoloogia- ning
kvaliteediarengusse.
Majandustegevuse ja -tulemi kommentaar
2007. aasta majandustulemust hindab Saku Õlletehase juhatus heaks. Perioodi
jooksul teenis ettevõte oma läbi aegade kõrgeima ärikasumi. Ettevõte suurendas
ning mitmekesistas oma tulubaasi, arendades seeläbi oma positsiooni nii õlle kui
ka teiste jookide turgudel ning kasvatas seeläbi ärikasumit. Tulude kasvu
vedajaks oli esimesel poolaastal kvaliteetõllede müügi kasv ning hilisemalt Saku
teiste jookide jätkuv müügi kasv, mis ületas turu kasvutempo turgude lõikes.
Esimesel poolaastal saavutati nii õllede kui ka teiste jookide müügi kasv tänu
pikaajalistele strateegilistele valikutele ning toote- ja kaubamärgiarendusse
tehtud investeeringutele. Peale tulubaasi kasvu mõjutas ärikasumi kujunemist
efektiivne kulujuhtimine II poolaastal seoses väliskeskkonna muutustega.
Ettevõtte kulubaasi mõjutasid eelkõige tooraine- ja pakendi, reklaami ning
personaliga seotud kulud. Turuliidrina hoidis Saku läbi omapoolsete
turundustegevuste tähelepanu kvaliteetmarkidel, mis aitab hoida turgu väärtuses
jätkusuutlikuna pikas perspektiivis.
Saku Õlletehase 2007. aasta äritulud suurenesid 19% võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga, moodustades 920,1 miljonit krooni (58,8 miljonit EUR). Saku
Õlletehase ärikasum kasvas 15% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,
moodustades 157,3 miljonit krooni (10,1 miljonit EUR). Tulude kasvu tagasid nii
õlle kui ka teiste jookide kvaliteetmarkide müük. Ettevõtte tulubaasi aitab
hoida mitmekesisena hea tulemus nii lauavee kui ka siidriturul.
Saku Õlletehas müüs 2007. aastal 92,7 miljonit liitrit jooke, eelneval aastal
kujunes müügiks 91,8 miljonit liitrit. Esimesel poolaastal olid õllemüügi
vedajaks eelkõige kvaliteetmargid, mis on Saku prioriteet, omades keskmiselt 60%
kvaliteetõllede turust. Kasvumootoriks oli Saku Kuld, Saku on Ice, Saku DLight
ning Saku Originaal. Müüki edendasid uued toote- ja pakendiarendused, eelkõige
uue generatsiooni sõrmuskork ning pudelitele mõeldud kiletuspakend. III ja IV
kvartalis turudünaamika muutus, kvaliteetmarkide tõus tasakaalustus ja kasvu
näitas kange õlle segment. Kvaliteetmarkide müük sai taas hoogu 2007. aasta
detsembris.
Uuringufirma ACNielsen andmetel on Saku Õlletehas jätkuvalt Eesti õlleturu
liider nii liitrites kui ka rahalises väärtuses. Ettevõtte fookust
kvaliteetmarkidele näitab ka õlleturu jagunemine väärtuses, mille kohaselt on
Saku Õlletehasel jätkuvalt üle poole turust (ACNielsen Saku Õlletehas
väärtuseline turuosa 50,1%, lähimal konkurendil Tartu Õlletehasel 34,8%).
Ettevõte saavutas aasta jooksul edu välisturgudel. 2007. aasta jooksul kasvas
müük teistesse riikidesse 21%. Teistesse riikidesse müüdud jookide kasv
moodustas 18% jookide kogumüügist liitrites. Eksport on seotud peamiselt teiste
Balti riikidega ning eliitmargi Saku Kuld müügiga Soomes, sealse turuliidri
Sinebrychoff tooteportfellis. Tõusis Saku Kulla ja Saku Originaali müük Kanadas,
USAs, Saksamaal ning Saku Originaali müüki alustati Iirimaal.
Võrreldes eelneva aastaga toimunud ettevõtte ärikulude kasv on seotud
müügimahtude kasvuga. Enim kasvasid kulud kaupadele, toormele ja materjalile,
seda peamiselt ühekordses pakendis müüdavate toodete müügimahu kasvu tõttu.
Perioodi jooksul on tõusnud pakendite turuhinnad. Neist enim, 10% kasvasid
purkide hinnad. Samuti on seoses mahtude suurenemisega kasvanud kulud
transpordile. Kulud toormele on kasvanud eelkõige seoses tooraine hindade
hüppelise kasvuga maailmaturul. Kõiki Euroopa tootjaid mõjutava toorme hinna
tõusuga on seotud Aasia, eelkõige Hiina õlletootmismahu kasv. Linnaseodra ning
humala tootmise mahud ei täida tootjate mahu vajadusi, mis kahekordistas linnase
hinda maailmaturul ning tõstis humala hinda ligi kaks korda. Peale
tootmismahtude piiratuse vähendas koguseid eelmise aasta kehv odrasaak.
Nisuhinna tõusust johtuvalt tõusis suhkrusiirupi hind keskmiselt 10%. Sarnaselt
teiste Eesti ettevõtetega kasvasid kulutused tööjõule.
Ettevõtte IV kvartali äritulud kasvasid 12% võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga, moodustades 197,3 miljonit krooni (12,6 miljonit EUR). Ettevõtte
ärikasumiks kujunes 9,7 miljonit krooni, eelmise aasta sama perioodi tulem oli
16,4 miljonit krooni. Kvartali puhaskasumiks kujunes 9,6 miljonit krooni. Tulu
kasvu vedajaks olid eelkõige Saku teiste jookide müük ning väärtuselise turuosa
hoidmine õlleturul hoolimata turu langusest. Ärikasumi vähenemine IV kvartalis
ei ole tingitud perioodi äritegevusest, vaid on seotud aruandluse korrastamise
eesmärgil tehtud taara ümberarvestusega 20 miljoni EEK (EUR 1,3 m) ulatuses.
Taara ümberarvestuse aluseks on 2005. aasta oktoobris üleminekuajaga jõustunud
Pakendiseadus, mis on tänaseks andnud esimese kogemuse loomaks tava
taaraarvestuse korraldamiseks.
2007. aasta puhaskasumiks kujunes 100,9 miljonit krooni (6,5 miljonit EUR), mis
on eelmise aasta puhaskasumist 12% väiksem seoses I kvartalis makstud kõrgema
dividendidelt makstava tulumaksuga. 2006. aasta eest maksis Saku läbi aegade
suuremaid dividende, mis tõstis dividendidelt makstava tulumaksumäära võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga enam kui 50% kõrgemaks.
25% ettevõtte aktsiakapitalist jaguneb väikeaktsionäride vahel, mis arvuliselt
jagunvad peamiselt Eesti eraisikute vahel.
Tulevikusuunad
Kodumaine joogitööstus ja turg on 2008. aastal jätkuvalt mõjutatud üldisest
majanduse jahtumisest ning globaalsest hinnasurvest tingitud sisendhindade
kasvust. Täiendavalt peab Eestimaine õlletööstus valmistuma 2008. aasta
hüppeliseks aktsiisitõusuks, mis teeb Eesti õlleaktsiisi üheks Euroopa Liidu
kõrgeimaks. Samuti avaldab mõju üldine majanduskeskkonna jahenemine, mis paneb
täiendava väljakutse kulude juhtimisele.
Majanduse jahtumisest tingitud turudünaamika muutus paneb väljakutse
kvaliteetmarkide arengule. 2007. aasta teisel poolel alguse saanud turudünaamika
trend soosib eelkõige kange õlle segmendi ning säästusegmendi toodete müüki,
mida näitab ka private label`i hüppeline kasv. Turuliidrina on Saku Õlletehase
roll hoida ettevõttepoolsete tegevuste abil, seda nii tootearenduses kui ka
turunduses, fookust kvaliteetmarkide arengul, mis aitab kodumaisel õlleturul
võimalikult edukalt madalseisu üle elada ning seeläbi tagada turu väärtuselist
jätkusuutlikkust ja arengut pikas perspektiivis. Turuliidrina aitas Saku
kodumaisel õlleturul taastada väärtuselist arengut läbi omapoolsete
investeeringute kvaliteetmarkide konkurentsivõime tugevdamisesse kolm aastat
tagasi, kui õlleturgu oli laastanud suurtes plastikpakendites õllede pealetung
Ukrainast ja Venemaalt. Tulemuseks oli turu mitmeaastaselise väärtuselise
languse peatamine ning areng järgnevatel perioodidel, mis kajastus ka ettevõtte
majandustulemustes.
Eesti vanima õlletehasena on Saku Õlletehas end positsioneerinud kodumaise
õlleturu liidrina, sh kvaliteedi- ja tootearendusliidrina, arendades seeläbi
turgu tervikuna. Eesmärgiks liidripositsioon erinevates õllekategooriates ja
pakendiliikides pikas perspektiivis, põhirõhuga kvaliteetõllede segmendil.
Ettevõte jätkab laienemist ja sisenemist teiste jookide turgudele, mis on
ettevõtte jaoks kasumlikud. Tänaseks on ettevõte sisenenud ning jõuliselt
suurendanud oma müüki siidri, long dring'i, mineraalvee, energiajoogi ja jäätee
turgudel.
Kuigi investeeringuteks on keskkond seoses hüppelise kulude kasvuga (aktsiis,
globaalsed mõjud hindadele) ja tööstusharu arengu piirangutega (seadusandlikust
keskkonnast tingitud kehtivad ning planeeritavad piirangud) pigem ebasoodne,
jätkab Saku Õlletehas turuliidrina regulaarseid investeeringuid tootmise ja
kvaliteedi arengusse. Samuti organisatsiooni arengusse läbi erinevate töötajate
programmide (Talent Management).
Ettevõte jätkab tasakaalustatud arengu printsiipi, mille peamiseks eesmärgiks on
pikas perspektiivis kasumlik õlle- ja joogitootmine, mille aluseks on tugev
positsioon strateegilistel turgudel ning tulubaasi mitmekesisus nii tooteliikide
kui ka sihtturgude lõikes.
--------------------------------------------------------------------------------
| BILANSS | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| (tuhandetes) | EEK | | EUR | |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | korrigeerit | | korrigeerit |
| | | ud | | ud |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31.12.200 | 31.12.2006 | 31.12.2007 | 31.12.2006 |
| | 7 | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha | 15 746 | 118 876 | 1 006 | 7 597 |
| ekvivalendid (lisa 2) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu | 88 951 | 71 944 | 5 685 | 4 598 |
| (lisa 3) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused nõuded ja | 33 120 | 7 883 | 2 117 | 504 |
| ettemaksed (lisa 4) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud (lisa 5) | 57 257 | 58 771 | 3 659 | 3 756 |
--------------------------------------------------------------------------------
| KÄIBEVARA KOKKU | 195 074 | 257 474 | 12 467 | 16 455 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised | 6 100 | 7 740 | 390 | 495 |
| finantsvarad | | | | |
| (lisa 6) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 280 552 | 277 788 | 17 931 | 17 754 |
| (lisa 7) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 491 | 990 | 31 | 63 |
| (lisa 8) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| PÕHIVARA KOKKU | 287 143 | 286 518 | 18 352 | 18 312 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 482 217 | 543 992 | 30 819 | 34 767 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA | | | | |
| OMAKAPITAL | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlakohustused (lisa 9) | 110 | 131 | 7 | 8 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele | 23 666 | 27 472 | 1 513 | 1 756 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused võlad | 83 954 | 58 197 | 5 365 | 3 720 |
| (lisa 10) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pakendi tagasiostu | 43 359 | 27 850 | 2 771 | 1 780 |
| eraldis(lisa 11) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | 151 089 | 113 650 | 9 656 | 7 264 |
| KOKKU | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised | 239 | 376 | 16 | 24 |
| kapitalirendi | | | | |
| kohustused | | | | |
| (lisa 9) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED KOKKU | 151 328 | 114 026 | 9 672 | 7 288 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital (lisa 12) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 80 000 | 80 000 | 5 113 | 5 113 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik | 8 000 | 8 000 | 511 | 511 |
| reservkapital | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eelmiste perioodide | 141 966 | 227 099 | 9 073 | 14 514 |
| jaotamata kasum | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasum | 100 923 | 114 867 | 6 450 | 7 341 |
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL KOKKU | 330 889 | 429 966 | 21 147 | 27 479 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KOHUSTUSED JA | 482 217 | 543 992 | 30 819 | 34 767 |
| OMAKAPITAL KOKKU | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| KASUMIARUANNE | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| (tuhandetes) | EEK | EUR |
--------------------------------------------------------------------------------
| | | korrigeeri | | korrigeerit |
| | | tud | | ud |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2007 | 2006 | 2007 | 2006 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Äritulud | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu (lisa 14) | 911 685 | 770 133 | 58 267 | 49 220 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 8 390 | 1 511 | 536 | 97 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Äritulud kokku | 920 075 | 771 644 | 58 803 | 49 317 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikulud | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valmis- ja lõpetamata | | | | |
| toodangu | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| jääkide muutus | -4 985 | -1 973 | -319 | -126 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kaubad, toore, materjal, | 360 471 | 307 321 | 23 038 | 19 642 |
| teenused (lisa 15) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused tegevuskulud | 252 404 | 182 063 | 16 132 | 11 636 |
| (lisa 15) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tööjõukulud (lisa 15) | 96 149 | 85 354 | 6 145 | 5 455 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kulum (lisa 7, 8) | 56 415 | 58 590 | 3 606 | 3 745 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud (lisa 15) | 2 263 | 3 904 | 144 | 249 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikulud kokku | 762 717 | 635 259 | 48 746 | 40 601 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| ÄRIKASUM | 157 358 | 136 385 | 10 057 | 8 716 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud (lisa 16) | 1 619 | 2 631 | 103 | 168 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud (lisa 16) | 1 644 | 253 | 105 | 16 |
--------------------------------------------------------------------------------
| ARUANDEAASTA KASUM ENNE | 157 333 | 138 763 | 10 055 | 8 868 |
| MAKSUSTAMIST | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaks (lisa 18) | 56 410 | 23 896 | 3 605 | 1 527 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| ARUANDEAASTA PUHASKASUM | 100 923 | 114 867 | 6 450 | 7 341 |
| | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Puhaskasum aktsia kohta | 0,013 | 0,014 | 0,0008 | 0,0009 |
| (lisa 17) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum | 0,013 | 0,014 | 0,0008 | 0,0009 |
| aktsia kohta (lisa 17) | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Lisainformatsioon:
Kristina Seimann
kommunikatsioonijuhi kt
kristina.seimann@pruul.ee
+372 6508 400