BIGBANK AS koguvarade maht vähenes 2009. aasta 1. kvartalis 154,7 miljoni krooni võrra ning nõuded klientide vastu vähenesid 145,5 miljoni krooni võrra. Laenuportfelli vähenemine on seotud ümbritseva majanduskeskkonnaga. Ühelt poolt märgatavalt vähenenud kindlustunne tuleviku suhtes vähendab klientide huvi laenuvõtmise vastu ning samal ajal on BIGBANK jätkuvalt muutnud laenude väljastamise kriteeriumeid konservatiivsemaks. BIGBANK AS ei prognoosi 2009. aastal laenumüügimahtude taastumist varasemale tasemele ning seetõttu viiakse läbi müügivõrgu optimeerimine vastavaks tänastele laenumüügimahtudele, mille käigus väheneb nii müügikontorite kui ka töötajate arv. Esimese kvartali jooksul suleti grupis kokku 4 kontorit (sealhulgas Eestis 2 ja Lätis 2) ning ettevõte koondas 39 töötajat (sealhulgas Eestis 8 ning Lätis 31). Kontorivõrgu optimeerimisega on plaanis jätkata ka teises kvartalis. Restruktureerimise eesmärk on hoida optimaalset ja efektiivset müügistruktuuri ning säilitada tegevuse kasumlikkus ka keerulises majanduskeskkonnas. Laenude tagasimaksed klientide poolt ületavad uute laenude müügi mahtu, tekitades sel moel positiivset rahavoogu. Vabade vahendite arvel on BIGBANK AS 2009. aasta esimeses kvartalis omandanud enda poolt väljastatud võlakirju kokku summas 189,6 miljonit krooni nominaalväärtuses. Nende võlakirjade esialgne lunastamistähtaeg oli 2011. aastal. Tehinguhinnad jäid alla nominaalväärtuse. Lisaks on 2009. aastal teostatud kohalikule turule suunatud võlakirjade restruktureerimine, mille käigus BIGBANK AS omandas 156,5 miljoni krooni väärtuses võlakirju ja allutatud võlakirju (sealhulgas 98,5 miljonit krooni lunastamistähtajaga 2009. aastal ning 58,0 miljonit krooni allutatud võlakirju lunastamistähtajaga 2014. aastal) ning samal ajal emiteeris 93,8 miljoni krooni väärtuses võlakirju lunastamistähtajaga 2010. aastal ning 62,6 miljonit krooni allutatud võlakirju lunastamistähtajaga 2015. aastal. Tehingu eesmärk oli pikendada ning hajutada kohustuste lõpptähtaegu. 31.03.2009 seisuga moodustas rahaliste vahendite maht kokku 463,9 miljonit krooni (16,8% koguvaradest), 2008. aasta lõpus oli vastav näitaja 479,4 miljonit krooni (16,5% koguvaradest). Kohustustest suurima osa moodustavad jätkuvalt võlakirjad (1 237,4 miljonit krooni, vähenemine kvartali jooksul 250,2 miljonit krooni) ning tähtajalised hoiused (763,7 miljonit krooni, kasv kvartali jooksul 133,1 miljonit krooni). Kohustuste kogumaht 1. kvartali lõpu seisuga moodustas 2 176,2 miljonit krooni, vähenedes kvartali jooksul 157,6 miljoni krooni võrra. Kohustuste kaalutud keskmine kestvus lõpptähtajani ulatub 19,6 kuuni ning kaalutud keskmine intressimäär 8,8%ni (aasta lõpu seisuga 9,6%). Kaalutud keskmine intressimäär on kvartali jooksul vähenenud eelkõige seoses Euribor'i langusega. 2009. aasta 1. kvartalis ulatus intressitulu 148,0 miljoni kroonini ja sissenõudemenetlusega seotud tulu oli 40,9 miljonit krooni. Vastavad näitajad 2008. aasta 4. kvartalis moodustasid 169,3 miljonit krooni ning 39,4 miljonit krooni. Intressitulu vähenemine on seotud laenuportfelli vähenemisega, kuid ka võlgnevuses oleva laenuportfelli mahu suurenemisega. Kasum võlakirjade omandamisest alla nimiväärtuse ulatus esimeses kvartalis 46,4 miljoni kroonini. Seoses oluliselt halvenenud majanduskeskkonnaga on viimastel perioodidel halvenenud ka klientide maksekäitumine, mille tõttu kasvas üle 90 päeva viivituses olevate laenude maht 2008. aasta 4. kvartalis ning ka 2009. aasta 1. kvartalis. Maksekäitumise halvenemise peamiseks põhjuseks võib pidada töötuse kasvu, samuti sissetulekute olulist langust, mis just madalama sissetulekuga klientidel, kellel puudus rahaline reserv, väljendus koheselt makseraskuste tekkes. Esimeses kvartalis on aktiivsema krediidihaldustegevusega mittetöötava laenuportfelli kasv Eestis peatunud ning Lätis ja Leedus aeglustunud. Viivisportfellis on suudetud vähendada lühiajalisi viivitusi aktiivsema krediidihaldustegevuse kaudu ning sellest tulenevalt võib samuti prognoosida tulevikus väiksemat pikaajalisse viivisesse jäävat laenuportfelli mahtu. Seoses muutustega majanduskeskkonnas on 1. kvartali jooksul oluliselt suurendatud allahindluste mahtu ning allahindluste kulu 1. kvartalis ulatus 82,6 miljoni kroonini. Allahindluste kogumaht seisuga 31.03.2009 moodustab 279,9 miljonit krooni, sealhulgas täiendavad allahindlused ning võimaliku hindamisvea reservid 29,5 miljonit krooni ning muu vara allahindlused 9,5 miljonit krooni. Aruandeperioodi puhaskasum esimeses kvartalis moodustas 23,6 miljonit krooni (26,8 miljonit krooni 2008. aasta 4. kvartalis). Kasum enne allahindlusi ja võlakirjade ennetähtaegset lunastamist ulatus esimeses kvartalis 59,8 miljoni kroonini (eelmises kvartalis oli vastav näitaja 61,2 miljonit krooni). Omakapital moodustas 2009. aasta 1. kvartali lõpus 582,4 miljonit krooni (579,4 miljonit krooni 2008. aasta lõpu seisuga). 1. kvartalis maksti dividende 2008. majandusaasta kasumi jaotisena summas 19,0 miljonit krooni. Kapitali adekvaatsus kvartali lõpu seisuga oli 19,2%. Omakapitali osakaal koguvaradest moodustas 21,1%. Grupil oli seisuga 31.03.2009 46 kontorit üle Baltikumi, neist 20 kontorit asukohaga Eestis, 15 Lätis ja 11 Leedus. Grupi töötajate arv seisuga 31.03.2009 oli 468, sellest 216 Eestis, 176 Lätis ja 76 Leedus. BIGBANK AS 1. kvartali aruandega on võimalik tutvuda ettevõtte kodulehel www.bigbank.ee. Lisainformatsioon: Targo Raus Juhatuse esimees Tel: 735 0923