2013. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2014-02-20 15:00 CET (GLOBE NEWSWIRE) --

TEGEVUSARUANNE

Üldinfo

Ettevõtte moodustus jagunemisel ASist Järvevana, mille tulemusena eraldati ning anti üle ASile Merko Ehitus kogu ehitusettevõtte majandustegevusega seotud varakogum, sh kõik sõlmitud ehitus-, alltöövõtu- ja tarnelepingud, tehnika, seadmed ja töötajad, kogu erialane oskusteave ja rahavood katkematult jätkuvast majandustegevusest, va kriminaalasjast nr 05913000055 tulenevad kohustused, sealhulgas tasumisele kuuluvad kahjuhüvitised, trahvid ning muud nõuded, kohtukulud ja kriminaalasjast tulenevate võimalike kohustuste kattevarad kogusummas 16 mln euro ulatuses likviidseid varasid. Ettevõttel puudub tavapärane majandustegevus ning tema tegevuse ainsaks eesmärgiks on ettevõtte ning aktsionäride huvide kaitsmine pikaleveninud maadevahetuse kriminaalasjas. 31.12.2013 seisuga töötas ettevõttes üks inimene – juhataja Toomas Annus. Ettevõtte tegevusel puudub sesoonne ja tsükliline eripära.

Äritegevus

3. aprillil 2009. aastal esitas Riigiprokuratuur ASile Järvevana ja Toomas Annusele süüdistusakti, (mis kannab 31.03.2009 kuupäeva) maadevahetuse kriminaalasjas nr. 05913000055 (http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=news&news_id=232811).

12. novembril 2009. aastal algas Harju Maakohtus „maadevahetuse“ süüdistusasja nr 1-09-4486 kohtuprotsess.

Kohtumenetluse ülevaade:

http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument=EE3100003559&list=3&tab=news&news_id=238400. Süüdistusaktis inkrimineeriti ASile Järvevana viis episoodi altkäemaksu andmist KaRS § 298 järgi ning asja menetles Harju Maakohus esimese astme kohtuna. Altkäemaksu andmise süüdistuse tõendamisesemesse kuulub kolm elementi, milledest kasvõi ühe puudumine välistab kuriteokoosseisu: (i) ametiisikule materiaalse väärtuse hüve lubamine või üleandmine; (ii) ametiisiku poolne ebaseaduslik tegu altkäemaksu andja kasuks; (iii) ekvivalentsussuhe esimese ja teise elemendi vahel, s.o. hüve andmine ametiisikule soodsa teo eest. ASi Järvevana suhtes kuulub tõendamisele ka see, et (i) teo pani toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ja (ii) tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. AS Järvevana ei ole teinud ühtegi süüdistusaktis kirjeldatud maadevahetustehingut. Vastavaid tehinguid tegid ja hüpoteetilist kasu võisid saada hoopis iseseisvatest juriidilistest isikutest tütarettevõtted, kellele ei ole süüdistust esitatud. AS Järvevana ei ole aga kunagi maid vahetanud ka süüdistuse kohaselt. Samuti on ilmne, et teod ei saanud olla ebaseaduslikud, kuna need olid lubatud LKS § 19 alusel, mis välistab altkäemaksu kvalifikatsiooni. On tõendatud ja esimese astme kohtuotsusega tuvastatud, et samadel alustel ja korras tehti erinevate isikute poolt enam kui 180 samasugust seaduslikku tehingut. Süüdistusaktiga ja otsusega tuvastati kahju ja tsiviilhagi puudumine.

Harju Maakohtus mõistis 19. juunil 2012. aastal ASi Järvevana ja Toomas Annuse täielikult õigeks maadevahetuse kriminaalasjas nr 1-09-4486 ning mõistis riigilt ASi Järvevana õigusabi kulude katteks välja 611 810 eurot.

Maakohus tuvastas kategoorilises vormis, et AS Järvevana ja Toomas Annus ei ole kuritegusid toime pannud, kõik asjassepuutuvad maadevahetuse tehingud olid seaduslikud, samuti et Kaitsepolitseiamet ja Prokuratuur on oluliselt rikkunud seadust, põhiseadust ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni. Kaalutletud kohtuotsus saavutati kolmeaastase põhjaliku ja vahetu menetluse tulemusena, kus muuhulgas kuulati üle umbes 120 tunnistajat. Õigeksmõistev otsus oli ühehäälne ja selle poolt olid ka aastaid protsessi jälginud rahvakohtunikud.

Prokuratuur esitas õigeksmõistvale kohtuotsusele apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mistõttu esimese astme kohtu otsus ei jõustunud. AS Järvevana ja Toomas Annus esitasid apellatsioonile põhjalikud vastuväited 374 lehel.

Tallinna Ringkonnakohtu 14 istungit toimusid 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris. Prokurörid taotlesid õigeksmõistva otsuse tühistamist ja alternatiivselt, kas uue süüdimõistva otsuse tegemist või asja saatmist esimese astme kohtusse uueks arutamiseks. AS Järvevana taotles õigeksmõistva otsuse muutmatajätmist. Tallinna Ringkonnakohus andis kaitsjale võimaluse tutvuda osade ja kaitseõiguse teostamiseks mittepiisavate jälitustegevuse aluseks olevate materjalidega, mida esimese astme kohus pidas otsuse kohaselt vajalikuks, ent mida maakohus ei võimaldanud, otsuses fikseeritud kohtuniku ähvardamise sunnil. On märkimisväärne, et esimese astme kohtu otsuse kohaselt ähvardas prokuratuur kohtunikku seoses viimase kavatsusega tutvustada kaitsjale jälitustegevuse aluseks olevaid materjale ajendil, et tegemist olevat riigisaladusega, ent teise astme kohtu poolt üleantud määrused endas riigisaladust ei sisaldanud. Kahjuks ei võimaldatud kaitsjal tutvuda kõigi jälitustoimikutega, mis välistas võrdõigusliku menetluse ning mis oli vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis Leas v Eesti toodud kaitsegarantiidega.

Tallinna Ringkonnakohus tegi 19. juuni 2013. aasta Harju Maakohtu otsusele risti vastupidise otsuse, tühistades täielikult õigeksmõistva otsuse ja mõistes ASi Järveana KaRS § 298 lg 3 järgi süüdi, karistades teda rahalise karistusega summas 798 000 (seitsesada üheksakümmend kaheksa tuhat) eurot. Varasem kohtupraktika ei tundnud nii suuri rahalisi karistusi.

AS Järvevana esitas 19. juulil 2013. aastal süüdimõistvale kohtuotsusele kassatsioonkaebuse.

Kaitsja taotles tühistada Tallinna Ringkonnakohtu süüdimõistev 19.06.2013 otsus täielikult ja alternatiivselt: (i) jõustada Harju Maakohtu 19.06.2012 õigeksmõistev otsus; või (ii) saata asi esimese või teise astme kohtusse uueks arutamiseks; või (iii) teha uus õigeksmõistev otsus või (iv) lõpetada menetlus KrMS § 274´´ alusel mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu, kuivõrd menetlus süüdistatavate suhtes käib alates 02.09.2004, mil alustati jälitustegevusega.

AS Järvevana on põhjalikult analüüsinud teise astme kohtu otsust ja on jõudnud veendumusele, et see põhineb enamikus osas prokuröride teesidel, koos neis tehtud vigade sh ka tõendeid moonutavate juurdekirjutustega, otsusesse sissekopeerimise teel, mis annab aluse väita, et pigem pole tõendeid sisuliselt uuritud vaid on rahuldutud prokuratuuri ühepoolse demorfse nägemusega. Enamik kaitsja väiteid ja tõendeid pole otsuses kajastamist leidnud ja selles osas on otsuses ilmsed põhistamispuuded. Kassatsioonkaebuses on välja toodud, et ausa, võrdse ja võistleva menetluse põhimõtetega pole kooskõlas otsuse ülesehitamine vaid ühe poole väidetele ja tõenditele, lisaks veel viimaseid olulise menetlusrikkumisega moonutades. Kassatsioonkaebuses on üksikasjalise täpsusega viidatud, millistel otsuse lehekülgedel on ringkonnakohus olulise menetlusrikkumisega otseselt moonutanud tõendeid, kusjuures tegelikult tõendites kajastuv on vastuolude põhistamiseks esitatud kassatsioonkaebuse lisadena ka tabelite kujul.

AS Järvevana tugines Riigikohtu seisukohtadele, et vahetu menetluse printsiip kehtib täies ulatuses vaid esimese astme kohtus, kus andsid ristküsitluse käigus ütlusi üle saja tunnistaja. Esimese astme kohus jõudis pikaajalise, põhjaliku ja vahetu menetluse tulemusena ühesele siseveendumusele, et AS Järvevana ja Toomas Annus ei ole süüdi, seades sellega süüdistuse tervikuna kahtluse alla. AS Järvevana on veendunud, et 14-päevane mittevahetu menetlus ei saanud kummutada esimese astme kohtu aastatepikkuse vahetu menetluse põhjal kujunenud siseveenet. ASil Järvevana jääb otsust lugedes arusaamatuks, milliste tõendite alusel tehakse järeldus, et tema juhtivtöötaja on altkäemaksu lubanud või andnud. Samuti jääb jätkuvalt mõistetamatuks, miks mõisteti süüdi AS Järvevana, kes pole otsuse kohaselt kunagi maid vahetanud ega olnud sellekohaste tehingute pooleks või haldusaktide adressaadis.

17. detsembril 2013. aastal võttis Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusse maadevahetuse kriminaalasjas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud advokaatide kassatsioonid. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutab esitatud kassatsioonkaebusi 19. märtsil 2014. aastal ning avaldab oma otsuse hiljemalt 21. aprillil 2014.

Süüdimõistva otsuse jõustumisel, näiteks Riigikohtus mittemenetlemise tõttu, ja karistusregistrisse kandmisel on õiguslikuks riskiks rahaline karistus, mis vastavalt tulumaksuseadusele kuulub maksustamisele tulumaksuga ja piirangud riigihangete menetlusest osavõtmisel.

ASi Järvevana nõukogu ja juhatus on veendunud, et ettevõtte ja tema juhtorganite tegevus on olnud korrektne ning Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas ja loodab süüdimõistva otsuse tühistamisele. Rõhutame, et maakohtu õigeksmõistev- ja ringkonnakohtu süüdimõistev otsus pole jõus ja ASi Järvevana loetakse vastavalt PS § 22 süütuks seni, kuni tema suhtes jõustub süüdimõistev otsus.

Aktsia ja aktsionärid

AS Järvevana suuremad aktsionärid seisuga 31.12.2013

AS Järvevana aktsiad on alates 15. septembrist 2009 noteeritud NASDAQ OMX Tallinn Balti Lisanimekirjas. AS Merko Ehitus jagunemisprotsessi käigus muudeti ettevõtte ärinimi ASiks Järvevana ning alates 04.08.2008 kaubeldakse AS Järvevana aktsiatega nimetuse JRV1T all. 2013. aasta 12 kuuga sooritati Järvevana aktsiatega 530 tehingut, mille käigus vahetas omanikku 2 053 695 aktsiat ning tehingute käive oli 1 204 647 eurot. Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 0,54 eurot ning kõrgeim tasemel 0,67 eurot aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 31.12.2013 oli 0,60 eurot.

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2013

KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes, auditeerimata

Toomas Annus
Juhatuse liige
6 805 400
toomas.annus@merko.ee